Häädemeeste vesi turgutab trennitegijaid ja töömehi

Häädemeeste mineraalvesi jõuab 610 meetri sügavusest maapõuest otse tehasehoonesse ja seal automaatsel villimisliinil pudelisse ning läbib väga hoolika kontrolli enne, kui poodi jõuab. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Häädemeeste alevi servas asuva mineraalveetehase avar laoruum täitub juba sadade tuhandete pudelitega, mis peavad rahuldama meie janu eeloleval suvehooajal.

Nii eesti kui inglise keeles elevust tekitava nimega Häädemeeste vett hakati selles Pärnumaa mereäärses paigas tootma 1967. aastal. Mineraalainetest rikas soolakas vesi kogus tuntust nii Eestis kui ka lähemates liiduvabariikides oma soodsa mõju tõttu seedimisele ja oli levinud turgutusvahendiks mao alahappesuse korral.

1984. aastaks puurkaev amortiseerus ja järgmisel aastal puuriti aleviku servale uus, mis toimib siiani. Pärnu Õlletehas hakkas sellest kaevust villima mineraalvett Pärnu, kuid õlletehase sulgemise järel hääbus ka mineraalvee tootmine pea paarikümneks aastaks.

Uus tulemine

Viis aastat tagasi rajas OÜ Keisri Köök mineraalvee tootmiseks Häädemeestele täiesti uue tehase. Tootmisse investeeriti 1,5 miljonit eurot, millest 300 000 oli PRIA toetus. Tehase juhataja Alar Kullison tõdeb, et ehkki konkurents Eesti veeturul on tihe, ei kahetse ta uue tehase ehitamisse tehtud investeeringut. „Jah, väiketootjal pole Eesti turul kerge,” nendib ta. 

Kui tehase avamisel räägiti ekspordiplaanidestki, siis Eestist välja viie aastaga veel murda pole õnnestunud. Esialgu loodeti nostalgiatootena jõuda Balti riikidesse, nüüd aga vaadatakse pigem Euroopa Liidust väljapoole kuuma kliimaga riikide poole, eeskätt Aasia turu suunas. Töö välisturgude nimel käib ja kodulehe kaudu leitakse Häädemeeste vee tootjaid üles. „Mustalt Mandrilt tuleb ka petuskeemi pakkumisi,” lisab juhataja.

Kullison räägib, et soolase mineraalveega maailma minna ei saa. „Maailmas õnnestuks müüa mullita allikavett, mitte mineraalvett. Soolast vett joob ainult idablokk ja mineraalveega pole mujal midagi teha,” tõdeb ta. „Isegi soomlased ei ole harjunud soolakat vett jooma.”

Eri rahvuste maitse-eelistust näitab seegi, kui poes ostetakse kõige meelsamini mulliga puhast mineraalvett, siis hotellides läheb hästi mullita allikavesi.

Maa-alune järv

Häädemeestel ammutatakse vett kahest kaevust. Ühest, 610 meetrit sügavast, tuleb mineraalvesi ja teisest, 125 meetri sügavusest, ammutatakse allikavett. Tehase all olev kümneid tuhandeid aastaid vana mineraalvee maardla on sedavõrd suur, et seda ei suudaks ei meie ega järgnevadki põlvkonnad tühjaks juua.

Tehasel on luba ööpäevas välja võtta ligemale poolsada kantmeetrit mineraalvett, aga nii palju pole veel tarvis läinud. Selleks, et pudelile tohiks kirjutada „looduslik mineraalvesi”, ei tohi seda enne pudelisse panekut kuhugi transportida – vesi tuleb villida allikal.

Päevas valmib tehases tavaliselt 16 alusetäit, millel 700 liitrist pudelit. „Liinid on meil isegi võimsamad,” seletab tehase tootmisjuht Leili Viskus.

Tehases on ametis neli töölist, suvel palgatakse tavaliselt mõni inimene abiks. „Rohkem polegi vaja, sest masinad teevad töö ära,” tõdeb Viskus ja viib meid tootmist vaatama.

Kuna Häädemeeste vesi on arteesiavesi, jõuab surveline vesi puurkaevudest maapinnale pumba abita. Vesi liigub tehasehoone mahutitesse, sealt läbi liivfiltrite villijasse. Kuna maasügavusest tuleb mineraalvesi välja 14kraadisena, on seda enne karboniseerimist vaja jahutada.

Mineraalvee villimisliin on 25 meetrit pikk. Selle alguses lähevad sõrmepikkused sinised toorikud pudelipressi, kus need pudeliteks puhutakse, seejärel liiguvad valmis pudelid pessu, siis villitakse neisse vesi, vajadusel karboniseeritakse ja paigaldatakse kork. Edasi lähevad helesinised pudelid etikeerijasse, kus lisatakse etikett, ning siis liiguvad pudelid tähelepaneliku inimsilma alt läbi pakendamisse. 

Pudelitesse villitakse vett kuuel eri moel: mulliga ja ilma mineraalvesi, mulliga ja ilma mineraalidega vesi, kus mineraalvesi on pooleks allikaveega, ning mulliga ja ilma allikavesi.

Eesti kaubanduskettides on valdav osa mineraalveest müügil karboniseeritud kujul, sest seda ostetakse kõige rohkem.

Häädemeeste mineraalvesi on üsna soolane ja viie aasta eest, kui taas turule tuldi, ei ostetud seda eriti aktiivselt, mõni suisa ehmatas soolasuse peale ära, aga nüüd on inimesed järjest terviseteadlikumaks muutunud ja puhast mineraalvett ostetakse üha enam.

„Meie endigi töötajad eelistasid varem seda lahjemat varianti, mis pooleks allikaveega, aga nüüd joovad kõik mineraalvett,” sõnab Viskus. „Meie mineraalvesi on Borjomiga enam-vähem sama soolasusega.” 

Häädemeeste vees on muu hulgas kaltsiumi, magneesiumi ja natuke rauda. „Raua me võtame suures osas filtris välja. Me lihtsalt filtreerime vee liivafiltris ja muud mineraalveega teha ei tohi,” selgitab Viskus.

Oma töötajatele vett

Eestis leiab lisaks kaupustele Häädemeeste vett restoranides ja hotellides. Näiteks Pärnu Estonia spaa tubades on Häädemeeste allikavesi, nimetab Kullison. Samuti varub mitu Pärnumaa ettevõtet otse tehasest vett oma kontorisse töölistele ja kokkuleppel on ettevõte valmis vett ka ise kohale viima.

„Teeme koostööd transpordifirmadega, kes oma töötajatele pudelitega Häädemeeste vett reisile kabiini kaasa annavad, mitu põllumajandusettevõtet annab traktoristile suvel palavaga pudeli hommikul kaasa,” räägib Kullison. 

Suvi on veemüügi kõrghooaeg. „Nii kui päike välja tuleb ja inimesed aiamaal käima hakkavad, siis läheb suurem müük lahti,” sõnab Viskus.

„Kahju, et Eestimaa suvi nii lühike on, saab hoo üles ja ongi läbi,” lisab Kullison ja räägib, et raskeim aeg on veetootjail septembrist detsembrini. Jaanuarist läheb müük taas ülesmäge, sest aastavahetusel on meie inimestel komme uusaastalubadusi anda ja populaarseim nende seas on teatavasti lubadus tervislikult toituma-sööma ja trenni tegema hakata. Kõigi nende tegevuste juurde sobib kvaliteetne mineraalvesi hästi.

„Ma ei saa öelda, et meie vesi on tervist parandav, sest ei suuda seda ära tõestada,” muheleb Kullison. „Aga soovitan seda juua sportlike tervislike eluviisidega inimestel ja neil, kes teevad füüsilist tööd ja higistavad palju. Juua võiksid needki, kel on vaja magneesiumi ja kes kõhuhädadega kimpus.”       

Kullison tahaks näha, et järjest enam ettevõtteid, restorane ja baare pakuksid oma töötajatele ja külalistele kohalikku Eesti loodusest ammutatud mineraalvett. Häädemeeste vee kvaliteedi kohta annab kinnituse Eesti maitse pääsukesemärk.