Jüris valmivaid mänguväljakuid leiab üle Eesti

Tööl on Tiptiptapis üle 50 töötaja ja tänavu on plaanis kümme inimest veel juurdegi võtta. Foto: Erakogu

Jüris tegutseva perefirma Tiptiptap atraktiivseid ja turvalisi mänguväljakuid ning spordiplatse võib kohata lasteaedades ja linnaparkides kõikjal Eestis, aga nende peal möllavad lapsed ka paarikümnes välisriigis.

Tiptiptap on puhas perefirma, mis jääbki perefirmaks ja pärandatakse sellisena kunagi lastele, kinnitavad elukaaslastest omanikud Kadri Klaassen ja Rasmus Varunov. Ehkki, kosilasi on edukal ettevõttel olnud ja neid võib veel tulla.

Idee sündis vajadusest

Idee alustada laste mänguväljaku atraktsioonide tootmisega sündis 12 aastat tagasi nii-öelda elust enesest. Kadri oli parajasti lapseootel. Kuna pere ehitas endale maja, sooviti sinna juurde  sobivat haljastust ja mänguväljakut. „Lappasime esialgu internetist kohalike tootjate kodulehti, kuid ei leidnud sealt midagi, mis meid ahvatleks ehk oleks piisavalt värvikirev ja ohutu. Hakkasime ringi vaatama ja leidsime Laps ja Pere messi külastades ühe välismaise tootja mänguväljaku, mis tundus sobilik, kuid oli üüratult kallis. Nii saimegi aru, et selles valdkonnas on võimalik veel palju ära teha,” selgitab pereisa.

Kuna Rasmus on õppinud puidueriala, tundus talle mõistlik ise niisugune tootmine käima panna. Seda enam, et Kadri on jurist ja sai aidata paberite vormistamisel. Kunstnik oli ka omast käest võtta, selleks oli nõus koostööd tegema pere kodumaja sisekujundaja Hilda  Ostonen, kes varem oli töötanud lastemööbli disainerina Standardis. Koos otsustati kõik oma teadmised, kogemused ja lõpuks säästudki ühele kaardile panna, et tootmist alustada.

„Iga edukas ettevõte saab alguse garaažist ja nii alustasime meiegi. Ühe hea tuttava abiga, kellest sai meie esimene töötaja, tegime esimesed kaks asja, milleks olid üks liumägi ja üks vedrukiik, just seal valmis. Läksime nendega Jäneda lillelaadale maad kompama. Inimestega vesteldes saime aru, et sellistel asjadel oleks tahtjaid küll. Leidsime sealt oma esimese kliendi, milleks oli Alavere külaselts. Kusjuures üks liumägi õnnestus meil sealsamas isegi maha müüa. Saime juurde usku, et vajadus ja kliendid on olemas,” räägib Varunov, kuidas nüüdseks poolesaja töötajaga firma alguse sai.

Tootmise laienedes koliti Luige keskusse. Algul toodeti põhiliselt Eestisse. Kui sealgi kitsaks jäi, koliti Rae valda Jüri alevikku, kus on ligemale 3000 ruutmeetrit tootmis- ja laopinda ning kus tegutsetakse siiani. Tööl on üle 50 töötaja ja tänavu on plaanis kümme inimest veel juurdegi võtta, sest tellimuste arv aina kasvab. Põhilise osa iga-aastasest 10–20 protsendi suurusest kasvust annab eksport. Nii võib Tiptiptapi kaubamärgiga laste mänguväljakuid kohata peale Eesti, kus on hõlvatud ligikaudu pool turust, veel paarikümnes riigis.

Tootevalik on suur

Valikus on üle 500 toote, millest osa on mõeldud koduhoovidesse, kuid suurem osa lasteaedadesse, avalikele platsidele ja parkidesse paigaldamiseks. Selle äri A ja O, mida rangelt järgida tuleb, on Euroopas kehtiv ohutusstandard. Karmid on ka nõuded materjalidele, mida kasutatakse. Kõiki esemeid testitakse hoolikalt, et need täiesti turvalised oleksid. Kui näiteks kodukiike katsetatakse raskusega 350 kilo, siis avalikku kasutusse minevad peavad vastu pidama kuni 2735 kilole. Ükski laps ei tohi mänguhoos ohtlikku olukorda sattuda. Kõige selle taga on terve teadus, millega tootjad peavad ennast kogu aeg kursis hoidma.

Kui palju on mänguväljakud ajaga muutunud? Kadri selgitab, et traditsiooniline kiik, liivakast ja värviline liumägi, mida kõige rohkem ostetakse, on ilmselt enam-vähem samaks jäänud. Kuid on ka ülimoodsaid värvitud võrkatraktsioone ja ufo-laadseid kerasid, mille funktsioonist ei saa esmapilgul arugi. Lisandunud on interaktiivsed vilkuvate tuledega ronimisplatsid. Uusi asju tuleb kogu aeg juurde. „Ootele ega loorberitele istuma ei saa jääda, kogu aeg tuleb midagi uut välja mõelda,” lausub Kadri. Ta lisab, et suur hulk ideid tuleb klientidelt endilt.

Kõige rohkem ostetakse ikka erksavärvilisi esemeid, sest need kutsuvad lapsi kõige enam mängima. Hall mänguväljak linnapildis eriti väikeste huvi ei paelu. Et teada saada väikeste ja  vanemategi eelistusi, on Tiptiptap tellinud koguni teadusuuringu. Üsna oodatult selgus, et ostuotsuse tegemisel on põhilised hind ja ohutus. Välimuse panevad paika tavaliselt atraktsiooni tulevase asukoha omanikud disainerite abiga.

Kuna lapsed kasvavad kiiresti suureks ja teismelistel on hoopis teised huvid, ostetakse meil koduaeda tavaliselt vaid liivakast ja kiik, vahel ka liumägi või väike mängumaja. Mõni üksik tellib uhkemaid atraktsioone, nagu näiteks Tarzani rada. Maailma moetrende jälgitakse rohkem avalikel platsidel kas elamute vahel või külakeskustes, kuhu kohalikud omavalitsused oma noorte perede ja laste heaoluks investeerivad. Õnneks juhtub seda üha rohkem.

Tegelikult pakub Tiptiptap vahendeid värskes õhus aja veetmiseks väikelastest pensionärideni välja. Nii on meil juba paljudesse parkidesse sportimiseks virgestusalasid ja terviseradu rajatud. Enam pole nii, et parki pannakse lastele liumägi ja kõik – sinna juurde paigaldatakse ka sobivad pingid, prügikastid ja muu inventar. Mänguväljaku alla on tavaliselt vaja paigaldada kas liivast või kummist turvaaluskate, et laps kukkudes viga ei saa. Firmas on oma kujundajad ja konstruktorid, kes pakuvad terviklahendusi. Neid veneaegseid mänguväljakuid, mis hädasti väljavahetamist või uuendamist vajaksid, meil esialgu veel jagub.

Konkurents on tihe

Eestis on kolm-neli sedalaadi mänguväljakute ja elamusparkide tegijat, teist sama palju on maaletoojaid. Põhiliselt tuleb rinda pista Skandinaavia suurtootjatega. Konkurents on suur ja kerge sellest läbi närida ei ole. Oma eeliseks peavad Kadri ja Rasmus seda, et tegu on Eesti tootega, millel hea disain, kõrge kvaliteet ja mõistlik hind. Kõik tooted on sertifitseeritud ja vastavad Euroopas kehtestatud nõuetele. Kahjuks kõigil Eesti tootjatel see nii veel ei ole. Et õnnetusi ei juhtuks, soovitavad Kadri ja Rasmus küsida tarbijal tellimuse vormistamisel alati ametlikke sertifikaate.

Tiptiptapil on mitmes riigis head koostööpartnerid ehk edasimüüjad, kelle abiga Eestis toodetu kaugele üle piiri jõuab ja paika pandud saab. Kõige rohkem võib nende kaupa kohata Rootsis, aga ka Norras, Soomes, Lätis, Leedus, Poolas, Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Rumeenias ja mujal. Kõige eksootilisemad kohad on Taiwan ja Katar. Uute klientide leidmiseks tuleb igal aastal messidel käia. Eesti vähese tuntuse ja teatud Ida-Euroopa maine kummutamiseks tuleb nii omanikel kui ka ettevõtte müügipersonalil sageli väga head läbirääkimisoskust näidata. Esimese tehinguni jõudmine võib olla vägagi aeganõudev. Näiteks tuli hiljaaegu ühe komplekti Keeniasse müümiseks hullumoodi vaeva näha.

Mullu nimetati Tiptiptap Harjumaa ettevõtteks 2016, mille üle omanikud on väga tänulikud. Nad annavad tööd paljudele maainimestele – inimesi käib tehases tööl lisaks Jüri ümbrusele näiteks Vaidast, Jõelähtmelt ja mujaltki. „Kõik, kes puutööd oskavad ja on huvitatud selle tegemisest, on teretulnud,” kutsuvad Kadri ja Rasmus. Kaugemalt tulijatele püütakse läheduses isegi elamine leida. Tänapäeva heitlikus maailmas on hea teada sedagi, et töökoht on kindel, sest omanikud täistuuridel tegutsevat ettevõtet ära müüa ei kavatse. Ka nende 10aastane poeg Rasmus Erich on juba teatanud, et tema hakkab kunagi kindlasti Tiptiptapi direktoriks.