Sada teraviljapeenart ootab külvajaid

Teravilja võib kasvatada mitte ainult suurel põllul, säärane peenar võib pakkuda silmailu kooliaias, külamajade ja muuseumide juures ning muidugi koduaias.

FOTO: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Eesti talud, koolid-lasteaiad ja teisedki huvilised on oodatud ühinema Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja agronoom Heino Laiapea algatusega külvata Eesti 100 aasta juubeli tähistamiseks üle riigi sada teraviljapeenart.

Idee välja käinud Laiapea räägib, et teravili on Eestis oluline põllukultuur ja toiduaine ning inimene võiks teada, mida ta sööb ja kuidas see kasvab. „Paraku ei tee paljud inimesed vahet kaeral, odral, nisul ja rukkil. Olen tihtilugu isegi meedias näinud, kuidas lugude juurde pannakse või näidatakse teleriekraanilt valet pilti: jutt on odrast, aga pilt nisust,” seletab ta.

Et tutvustada inimestele Eestis aretatud sorte, ongi kavas eeloleval kevadel rajada 100 teraviljapeenart kaheksa Jõgeval aretatud odra-, kaera-, suvinisu-, herne- ja oasordiga. Laiapea näeks meelsasti, et osaleda võiksid agronoomiharidusega inimesed – pole vahet, kas tegutsevad või pensionil olevad.

„Nad võiksid teha seda oma perele ja külale mõeldes. Seda peenart saab näidata külalistele ja nii teavet levitada,” seletab Laiapea. „Eriti tore, kui liituksid need talud, kes osalevad avatud talude päeval.” 

Eesti sajanda sünnipäeva auks külvati sügisel sada rukkipõldu. „Ma mõtlesin, et oleks hea, kui ka teised meie teraviljad tutvustatud saaksid,” tähendab Laiapea. „100 teraviljapeenart aitakski saavutada, et meie riigi 100. aastapäeval tunneksid inimesed paremini kohalikke põllukultuure ja mõistaksid kodumaise põllumajanduse tähtsust riigi majanduses ja iseseisvuse säilimisel.”

Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) sordiaretajad on valinud teraviljapeenral kasvatamiseks välja sellised sordid: oder „Maali” ja „Anni”, kaer „Kalle”, suvinisu „Voore” ja „Hiie”, põldhernes  „Kirke” ja „Mehis” ning põlduba „Jõgeva”.

Kel on huvi oma kodu juurde teraviljapeenar rajada, saavad oma soovist kohe teada anda Heino Laiapea e-posti aadressil heinoprei@gmail.com. Laiapea võtab osaleda soovijate avaldused vastu, TKI pakendab seemned ja siis lepitakse kokku, kuidas seemned külvajateni jõuavad. Külv, hooldus ja koristus on iga kasvataja enda ülesanne.

Kui sügisel on saak koristatud, võiks sellest teha viljavihud ja need näiteks kooli või lasteaeda õppematerjalideks anda või mõnel „Eesti 100” üritusel näituseks seada. „Miks mitte ei võiks kuskil olla näitusel Eesti teraviljasortide viljavihud, need on ju nii ilusad,” soovitab Laiapea.

Idee algatajad näeksid, et teraviljapeenras oleks ühe sordi all üks ruutmeeter, nii saaks viljast juba ilusa pildi, aga külvata võib ka väiksemale pinnale. Küll aga on soovitatav pidada teraviljapeenra kohta päevikut, kus on märgitud külviaeg, tärkamine ja kõik järgnevad taime kasvufaasid. „Peale selle võiksid inimesed, kes külvavad, teha pilte ja videoid ning neid siis teistele näidata,” soovitab Laiapea.

Populaarne

Tagasi üles