Maaülikooli üliõpilased otsivad praktikakohti

Põllumajanduses toimub põlvkondade vahetus, mistõttu kostab järjest sagedamini, et head töötajat on raske leida.

FOTO: Lauri Kulpsoo / Postimees

Üliõpilastele paremate praktikavõimaluste leidmiseks otsib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) koostöös Maaülikooliga ettevõtteid, kes sooviksid panustada tulevaste töötajate oskuste arendamisse.

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus räägib, et maamajanduse grupi juhatuse koosolekul tuli arutluseks, et põllumajandussektori üks põletavamaid küsimusi on noorte maale jäämine ja valdkonna haridus. „Seesama küsimus on teinud muret koja töötleva tööstuse grupi liikmetele, kelle hinnangul napib huvilisi, kes sooviksid leida rakendust toiduainetööstuses,” lisab ta. „Selleks et noortel oleksid küllalt head praktilised teadmised ja oskused, peaksid lisaks ülikoolidele ja ametikoolidele panustama ettevõtted.”

Kuigi praktika on ülikooliõpingute kohustuslik osa, tunnetavad ettevõtjad, et seda saaks paremini korraldada. Näiteks võiks praktika tegemisel sõltuvalt erialast arvestada senisest paremini tootmistsüklite ja hooaegadega. Tavaliselt sooritatakse praktika suvevaheajal, aga osal elualadel, näiteks agronoomiks õppijail, oleks sobivam aeg kevad.

„See ongi põhjus, miks koda tegi maaülikoolile ettepaneku praktikaalase koostöö tihendamiseks,” selgitab Sõrmus. „Ülikooli esindajatega toimunud kohtumisel jäi kõlama, et aktiivse koostöö huvi on mõlemapoolne. Järgmise nädala lõpus toimub juba järgmine ümarlaud, kus ettevõtjate ja ülikooli praktikajuhendajate osalusel otsime võimalusi praktikasüsteemi arendamiseks.”

Koostööle oodatakse nii taime- kui loomakasvatusettevõtteid, aga samuti toiduainetööstusi, põllumajandus- ja toidusektori sidusettevõtteid ning metsamajandamisega tegelevaid ettevõtteid.

„Sellest võiks kujuneda regulaarne ja pikaajaline koostöö,” räägib Sõrmus. „Hea kvalifikatsiooniga töötajad on ettevõtjatele alati vajalikud. Koja eesmärk on aktiveerida oma liikmeid rohkem mõtlema üliõpilaste väljaõppele ja ülikooliga suhtlema. Kõige lihtsam on teha etteheiteid, et ülikoolide lõpetajatel pole piisavalt praktilisi teadmisi ja oskusi, kuid ilma ettevõtjate panuseta ei saa olukord paremaks muutuda. Ettevõtjate ja ülikooli koostöö on võtmetähtsusega, et parandada tööandjate ootustele vastava tööjõu kättesaadavust. Põllumajanduses toimub põlvkondade vahetus, mistõttu kostab järjest sagedamini, et head töötajat on raske leida.”

Samamoodi nagu muudel elualadel, lahkub teatav osa maaülikooli lõpetajatestki välismaale tööle. „Tuleb tunnistada, et paljud täna edukad põllumajandusettevõtjad on ise olnud tööl või praktikal piiri taga ja tulnud tagasi märksa avarama silmaringi ja rikkalikuma teadmiste pagasiga,” tõdeb Sõrmus. „Loomulikult oleks kahju, kui välismaale lahkutakse vaid seetõttu, et mujal on paremad palgad, aga küllap aitab ettevõtjate ja üliõpilaste tihedam koostöö meelitada ja jätta rohkem ülikoolilõpetajaid töötama Eestisse.”

Koostööst huvitatud ettevõtted saavad alustuseks täita 15. veebruariks vastava ankeedi EPKK kodulehel.

Populaarne

Tagasi üles