Orgita Põld panustab nii piimatootmisele kui ka taimekasvatusele

Haimre robotlauda perenaine Maarja Averin jälgib laudas toimuvat arvutiekraanidelt.

FOTO: Toomas Šalda

Raplamaal tegutsev Orgita Põld OÜ asutati 1992. aastal pärast Tasuja kolhoosi killustumist kuueks ettevõtteks, millest kolm jätkas põllumajandusega. Nüüdseks veerandsada aastat ettevõtet juhtinud Sulev Mölder meenutab, et Tasuja Orgita osakonnast saigi Orgita Põld OÜ ja alustati kolmesaja hektari maa ja kolmekümne tiine mullikaga.

Praegu haritakse 2600 hektarit, millest pool on enda, pool rendimaad. „Tehnoloogiad, mahud ja kvaliteet on tollasega võrreldes mõistagi nagu öö ja päev. Töötajate arv on aga jäänud samaks ehk pisut alla kolmekümne, nii palju efektiivsemaks on muutunud kogu põllumajandus. Aastas toodame umbes neli ja pool tuhat tonni piima, lähiajal tahaks jõuda viie tuhandeni.  Taimekasvatustoodangust kasvatame õlikultuure, sööda- ja toiduteravilja ning teraviljaseemneid, eelmisest aastast ka hernest,” võtab Mölder lühidalt kokku Orgita Põllu tegevuse.

Haimre robotlaut on tasemel

Kõige olulisemaks arenguhüppeks Orgita Põllu senises tegevuses tuleb pidada tollase seisuga Eesti moodsaima robotlauda valmimist Haimres 2011. aasta novembris. Maa Elu külaskäigu ajal jälgib farmi perenaine Maarja Averin naeratades, aga tähelepanelikult monitoridest laudas toimuvat, vajalik info jookseb nendesse nii numbrite, skaalade kui ka kaamerate pildina. Terved ja puhtad vabalt laudas ringi liikuvad lehmad käivad kordamööda kaheksa robotlüpsimasina juures, mõnulevad lauta läbiva söödalava ääres, pikutavad või jalutavad niisama rõõmsalt ringi. Laudas on restpõrand, millelt sõnnikurobot lükkab läga alla kanalisse, söötmine käib umbes kolme meetri kõrgusele paigaldatud uudse lintsöötmissüsteemi abil. Maksma läks Haimre robotlaut üle kolme miljoni euro. „Tegime lauda suurema, kui meil tollal loomi oli. Siin võib maksimaalselt pidada 640 lehma, aga alustasime alla kolmesajaga. Kui hakkasime lauta täis saama, tuli kriis. Täna on siin 540 lüpsilehma. Karja me kriisi tõttu ei vähendanud, sest kulu olnuks ju ikka sama, laut peab töötama ja töötasusid ei saa maksmata jätta. Aastas kolm- kuni nelisada tuhat eurot jäi meil piima kokkuostuhindade madalseisu tõttu saamata,“ avaldab Mölder.

Kogu Orgita Põllu piimatootmine ongi koondatud Haimre robotlauta, kus kasvab mõnikümmend noorloomagi. Noorloomi peetakse veel Paaduotsa külas asuvas Orgita laudas, Mõisamaa laudas ja vanas Haimre laudas, mis on renoveeritud 2014. aastal.

Kokkuostuhindade normaliseerumine alates eelmise aasta teisest poolest on piimatootjatel küll võimaldanud tekkinud auke lappima hakata, aga investeerimise peale on vara mõelda. „Alles 2016. aastal oli piima kokkuostuhind kuus kuud kahekümne sendi ringis. Praegu on see juba oluliselt üle kolmekümne sendi ja asjad normaliseeruvad, aga taastumine võtab aega. Kui piimahind enam selliseid kukkumisi ei tee, saame järjele,” kostab Mölder. Robotlauda ehitamiseks  võetud kohustustest pole ettevõte veel päris vabanenud. Teistest tehtud  investeeringutest toob Mölder välja mitu korda uuendatud kuivati ja asjaolu, et  just siin võeti  viis aastat tagasi esimesena Eestis kasutusele roomikkombain. „Peale selle, et siinsetel maadel pole just kõige kõrgem boniteet, on need ka pehmed.  Proovisime neljaveolist, aga roomikkombaini suur eelis on, et see tallab põldu vähem. Nüüd on neid Eestis päris palju.” Jooksvalt peab iga toimiv põllumajandusettevõte oma tehnikat paratamatult  uuendama, aga muude investeeringute peale pole praegu võimalust mõelda, tõdeb Mölder: „Näiteks maid pole me ammu juurde ostnud. Tuleb valikuid teha, maasse ei suuda me praegu veel raha paigutada.”

Koos E-Piimaga tõsised plaanid

Kogu Orgita Põllu toodetud piim müüakse tulundusühistule E-Piim juustu valmistamiseks, mis on ka mõistetav, sest Orgita Põld on üks tulundusühistu asutajaliikmetest ja Sulev Mölder E-Piima nõukogu esimees. E-Piima tulevikuplaanide teostumine tagaks Orgita Põllule, Mölderi kinnitusel teistelegi Eesti piimatootjatele, senisest kindlama tuleviku. Kui jaanuari lõpus asutasid mitu põllumajandus- ja piimaühistut ning CPTT Consult OÜ ühisettevõtte Milkest AS eesmärgiga rajada kas Paidesse või Viljandisse uus ja efektiivne piimatööstus maksumusega umbes poolsada miljonit eurot, millest omakorda 15 miljonit on lubanud panustada riik, siis sarnane plaan on ka E-Piimal. Sulev Mölder avaldas Maa Elule, et piimaühistu  E-Piim esitab PRIA-le lähiajal taotluse, mille kohaselt rajataks Paidesse uus võimas piimatööstus: „Eestis toodetakse praegu umbes 2000 tonni piima päevas, 500–600 sellest sõidab Eestist välja. Miks? Uue tööstuse arengu ja efektiivsuse tagaks 1000 tonni päevas. Eks seda võib mõnes mõttes pidada äriplaanide võidujooksuks, aga ju tehakse selgeks, kumb projekt on parem, kas meie või Milkesti oma. Kaht uut suurtööstust Eestisse ei mahu. E-Piim on seda projekti ette valmistanud mitu aastat.”

Jätkavad senist tegevust

Paralleelselt piimatootmisega on Orgita Põld kogu oma tegevusaja kestel kasvatanud õlikultuure, toidu- ja söödateravilja. Teravilja kasvatatakse siin 1400 hektaril, aastane viljatoodang on ligemale 6500 tonni, millest müüki läheb 4500 ja oma tarbeks jääb 1500 tonni. Samuti oma loomadele toodetakse siin aastas ligikaudu 10 000 tonni silo ja 100 tonni heina. Peale selle varutakse igal aastal teraviljapõhku allapanuks ja söödaks kokku 300 tonni. Õlikultuuride all on olenevalt aastast olnud 300 kuni 400 hektarit. Keskmine saagikus jääb 2 kuni 2,5 tonnini hektari kohta. Mullu olid saaginumbrid tagasihoidlikumad kui kahel eelmisel aastal.  „Tänu taimekasvatusele elas Orgita Põld hiljutised rasked ajad paljudest peamiselt piimatootmisele orienteeritud ettevõtetest valutumalt üle. Aastal 2015 oli väga hea saak, 2016. aastal jälle lahja,” kommenteerib Mölder.

2016. aastal lisandus Orgita Põllu tegevusalade nimekirja hernekasvatus. „Kasvatasime hernest ligikaudu 100 hektaril. Esimesel aastal olime õpipoisi rollis ja kõige paremini kõik ei õnnestunud, aga jätkame igal juhul. Ainuke keerulisem asi on koristamine, mida peab tegema väga sobival ajal sobiva ilmaga. Uba pole me veel proovinud, aga mõte on, naabrid kasvatavad seda edukalt. Uba võiks oma karjale söödaks kasvatada. Hernest tasub müüa, uba enda loomadele sööta. Kaunviljad on külvikorras head vahekultuurid, muidu oleks ainult raps ja  vili. Orgita Põllul on  külvikorras  ka rohumaa, mis on lutserni või roosa ristikuga rajatud.”

Kui piimanduskriisi aastaid mitte arvestada, peab Mölder meie kliimas piimatootmist ikkagi tulusamaks tegevuseks kui taimekasvatust: „Kui varem tõi viljakasvatus meie käibest üle poole, siis kriisieelsetel aastatel tõi piima osa viljast juba suuremat kasumit. Meie tingimustes on piimatootmine kokkuvõttes ikkagi ilmastikukindlam. Meie kliima ei võimalda saada rekordriikidega võrreldavaid viljasaake. Igal juhul jätkame mõlema suunaga, aga millegi kolmanda peale ei mõtle, läheks liiga keeruliseks.”

Populaarne

Tagasi üles