Kui korterit ei paku, siis lüpsjat ei leia

Kuna farmis algab töö väga vara hommikul, pole mõeldav kaugelt tööl käia.

FOTO: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Kui linnas on enam-vähem korralikku palka pakkuval tööandjal valida vähemalt kümnete CVde vahel, siis maal peab mõni 1000eurose kuupalgaga töökuulutus lisaks pakkuma kas korterit või tasuta töölesõitu, et sobiv inimene üldse leitud saaks.

Tartu külje alla tegutseva AS Tartu Agro farmijuhataja Reet Härm räägib, et nad otsivad mitut töötajat, ka lüpsjaid, kellele pakutakse kuupalgaks 1000 eurot ja vajadusel elamist töökoha lähedal, aga pole sugugi kindlad, et leiavad. Mullu näiteks lõppesid otsingud tulemuseta.  

Kui töökuulutuse peale tuleb kümme tõsist huvilist, kes oma CV saadavad, siis pärast töögraafikuga tutvumist jääb alles kolm, töötingimusi vaatama jõuab kaks inimest ja kui üks neist tööle tuleb, on hästi, kirjeldab farmijuhataja. „Väga raske on töölisi leida.”

Kuna loomakasvatuses käib töö ööpäev ringi, võiks lüpsja elada töökoha lähedal. Kui inimene peab öösel kolmest tööl olema ja õhtul uuesti tulema, on sõitmine väga tüütu. Nii elabki enamik töölisi farmi lähedal.

Elu sunnil ametit vahetama

„Piimatootmise juures on iga sent tähtis ja inimesed peavad olema maksimaalselt rakendatud,” räägib Härm. „Meie töös ei saa midagi edasi lükata, kõik vajalik on vaja teha täpselt nõutud hetkel. Kui keegi ära kukub, peab teine kohe valmis olema teda asendama. Nii ei saa inimesed alati oma plaanide järgi toimida – kui üks jääb haigeks, on teine sunnitud oma plaanidest loobuma. See, et inimene peab kogu aeg olema kättesaadav, teeb töö pingeliseks ja kõik ei pea vastu. Sõklad ja terad eralduvad päris kiiresti. Nii mõnigi tuleb küll head raha teenima, aga ei pea vastu.”

1000eurone brutopalk on lüpsjaks meelitanud nii endisi õmblejaid, müüjaid kui ka muude farmitööst kaugete ametite esindajaid. „Õmblejad on öelnud, et õmbleja töö on isegi raskem kui laudas,” ütleb  Härm. „Meil on ka Soomest tagasi tulnu, kes ütleb, et meie töötempo on rahulikum.”

Jõgevamaal Puurmani vallas tegutseva OÜ Härjanurme Mõisa raamatupidaja Merle Kruus räägib, et nad on pidevas töötajate otsingus ja praegu näiteks vajatakse traktoriste ja lüpsjaid. „Kuna suurendasime piimakarja ja läksime üle kolmele lüpsikorrale päevas, on töötajaid rohkem vaja,” selgitab ta.

Üks põhiline magnet, mida töötajatele pakutakse, on korter. Tänu sellele on nad leidnud uusi töötajaid üle Eesti. Elamispindadena on pakkumisel terve kortermaja, milles tosin elamispinda, peale selle magamisvõimalusega pindasid.

Kruus räägib, et elukohta pakkumata nad piisaval arvul töölisi ei leiaks. „Korter on väga oluline argument kaugemalt tulijatele,” kinnitab ta ja lisab, et ehkki vanast ajast on jäänud kuvand, et farmitöö on füüsiliselt raske ja must, siis moodsas laudas enam nii ei ole ja ameti saaks selgeks ka sellega varem mitte kokku puutunud inimene. „Meile tulevadki inimesed täiesti puhta valge lehena ja õpetame neid ise välja. Tihtipeale ongi sellised inimesed kõige paremad töötajad.”

Lüpsjateks on sageli tulnud need, kel pensionini on veel aega, aga mujal ei kipu enam vanuse tõttu konkurentsist läbi minema. „Tullakse piirkondadest, kus tööd vähe, ja siis on argumendiks korter. Need inimesed on motiveeritud pikemalt töötama,” sõnab Kruus. Ta nendib, et kaadri voolavus on siiski suur. „Põllumajandusfirmad suhtlevad omavahel ja näeme, et osa inimesi ongi sellised, et tulevad, proovivad ja lähevad.”  

Valgamaal tegutseva OÜ Palupera-Agro juhatuse liige Anu Narits tõdeb samuti, et ilma elukoha pakkumiseta poleks mõeldavgi töölisi leida. „Näiteks farmis algab töö vara ja loota, et keegi hakkaks autoga nii vara tulema, eriti talvel, ei saa. Kui inimene ei pääse tuisanud tee tõttu kodust välja, peaks keegi teine kiirreageerijana tegutsema. See pole mõeldav,” selgitab ta. „Pealegi läheks kaugelt tööl käimise korral pea pool töötasust kütuse peale.”

Töö- või tööjõu puudus?

Eestis on igakuiselt tööta ligemale 30 000 inimest, aga järjest enam räägitakse tööjõupuudusest. Miks see nii on, palume lahti seletada töötukassa piirkondlikel juhtidel, kes iga päev puutuvad kokku nii töö kui töötajate otsingul inimestega. 

Töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Hetti Kask räägib, et tõepoolest tuleb järjest rohkem tegeleda tööjõupuudusega ja seda eriti oskustööliste koha pealt. „Kuid on valdkondi, kus samal ajal kogeme nii töö- kui ka tööjõupuudust,” lisab ta. „Näiteks on meil arvel palju müüjaid, kuid kui kauplus paneb üles müüjate tööpakkumised, ei ole kandideerijaid kuskil. Põhjus on töötingimustes, inimesed kaalutlevad, analüüsivad kõiki plusse ja miinuseid.”

Kask tõdeb, et mida kaugemale keskustest, seda tühjemaks jääb piirkond mitte ainult inimestest, vaid ka ettevõtjatest ja tööandjatest. „Ääremaalt töö leidmist ehk töö juurde jõudmist takistab ühistranspordivõrgustiku tagasihoidlikkus, isikliku transpordi puudus. Palk ei kata väljaminekuid transpordile ja esmavajadustele,” seletab ta. „Hajaasustuses oleks võimalik teha kaugtööd spetsialistil, kuid neid võimalusi on vähestel.”         

Pikaajalisi töötuid on Raplamaal arvel olevatest töötutest 39 protsenti. Pikaajalise töötuse põhjused on sageli tööturul vajalike oskuste puudumine, motivatsiooni puudus, terviseprobleemid, sõltuvusprobleemid, aga ka distsipliini puudus.

Jõgevamaa on rikas põllumajandusettevõtete poolest ja seal peavad tööandjad tööliste pärast rohkem pingutama. Töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste räägib, et tööliste otsingul põllumajandusettevõtted on väga aktiivsed ise pakkuma lahendusi, kuidas vajalikke inimesi leida. „Paraku on farmides päris terav töötajate vajadus,” nendib ta. „Suur pluss on, et paljud põllumajandusettevõtted pakuvad elamist, tänu sellele leiavad nad inimesi ka teisest maakonnast. Olen kuulnud, et Tallinna lähedaltki on tuldud seepärast, et siin pakutakse elamispinda.”

Rääkides maal elavatest inimestest, kes ei suuda pikema aja jooksul endale tööd leida, on siin tihti takistuseks transport: kas ei sobi bussiliiklus tööaegadega või läheks sõit liiga kalliks ja madalama palgaga tööl ei tasu käimine ära.

Teisalt on hädas väikelaste emad, kellel ei kattu tööajad lasteaia aegadega. „Näiteks Torma vallas on meil avatud ööpäevane lastehoid, kuhu saab lapse ööseks jätta, kui tööaeg kuidagi muudmoodi ei sobi. See on vajalik, et ema üldse tööle saaks minna,” tõdeb Võsaste. „Klienditeenindajatel on reeglina vahetustega töö ja üksikvanemale või perele, kus isa välismaal tööl, ei sobi kuidagi tavapärased lasteaia ajad. Nii otsitaksegi palju müüjaid, aga lastega naised lihtsalt ei saa neid kohti vastu võtta.”

Ida-Virumaa töötukassa osakonna juhataja Anneki Teelahk tõdes, et nende piirkonnas on probleeme tööpuudusega, kuid samal ajal pingutavad paljud tööandjad, et leida sobivaid töötajaid. „Maainimesed on väga paiksed ja mõte kaugemale tööle minna tekitab palju küsimusi,” tõdeb Teelahk. „Et endale töölisi leida, kindlustavad paljud tööandjad oma töötajad tasuta transpordiga. Mitu meie piirkonna ettevõtet teeb omavahel koostööd ja koos ühe bussiga tööliste ringe.”

Et ääremaal asuv ettevõte peab heade töötajate hoidmiseks pingutama, tõdeb Läänemaal väikses Kõmsi külas tegutseva traaditööstuse AS K.Met tootmisjuht Tanel Järve. K.Metis on ametis 80 töötajat – tootmistöölistest insenerideni, aga töötajate voolavus on väga väike ja vajadusel uute leidmisega raskusi pole. Üheks magnetiks on kindlasti ettevõttes pakutav palk, mis on samal tasemel Eesti keskmisega, ehk tootmistöölise palk on kõrgem maakonna keskmisest tootmistöölise palgast. „Eks me pingutame selle nimel, et kaadri voolavus oleks väike. Oleks me Tallinnas, siis liiguksid inimesed rohkem,” räägib Järve.

Brutopalk maal

Lihttöölised tootmisliinil tehases 600–900 €

Müüja kaupluses 500–600 € 

Spetsialistid, oskustöölised, keda on raske leida 1000–1500 €

Lüpsja 850–1000 €

Karjak 800 €

Allikas: töötukassa töökuulutused

Populaarne

Tagasi üles