Tasuta bussisõit vähendab töötust ja suretab maapoode

Kokkuhoiu maainimese rahakotis annab tasuta sõit sellegagi, et siis on soodne linna suurde ketipoodi odavat toitu ostma minna.

FOTO: Marko Saarm

Selles, et maainimesed saavad aasta pärast bussiga tasuta sõita, võib ministeeriumist tulevate sõnumite põhjal kindel olla. Suureks toeks on see töökoha otsingul külaelanikele, kel mitmekümne kilomeetri kaugusel iga päev tööl käia seni tihti suurt mõtet polnud, sest piletiraha söönuks palgast liialt suure osa.

Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets tõdeb, et nad on saanud klientidelt tagasisidet, et mõnikord ei soovita tööd vastu võtta, kuna suur osa palgast kuluks bussipiletite peale. «Tasuta bussisõit aitaks kindlasti nii mitutki tööotsijat tööle saamisel,» kinnitab ta. «Eeskätt mõjutab see väiksema sissetulekuga inimesi, kelle töö- ja elukoht on teineteisest kaugemal.»

Suure kokkuhoiu maainimese rahakotis annab tasuta sõit sellegagi, et siis on soodne linna suurde ketipoodi odavat toitu ostma minna. Ehk siis külapoodide käive väheneks kindlasti.

Nii teeb esmapilgul mugav lahendus nii mõnegi hoopis murelikuks. «Tuleks mõelda, milline on mõju kommertsliinidele ja näiteks kaubandusele, kui lähima poe asemel muutub soodsamaks sõita kaugemale linnapoodi,» toob välja Põlva maavanem Igor Taro.

Kui majandus- ja taristuminister Kadri Simson avaldas meedias kahtlust, et maavanemad pole ülearu koostöövalmis tasuta ühistranspordi sisseviimiseks järgmisest aastast, kuulutasid nood, et on valmis tasuta ühistranspordiks juba maist. «Kõigile Eesti inimestele tasuta sõiduõiguse maakonnaliinidel oleks võimalik käivitada juba hiljemalt käesoleva aasta 1. maist,» leidsid maavanemad ühiskirjas. «Kinnitame, et oleme valmis tasuta ühistranspordi käivitamise enda peale võtma, kui minister seda tegelikult soovib.»

Maavanemate arusaamas eeldab tasuta ühistranspordile üleminek kõigis maakondades tehniliselt vaid varasemalt kehtestatud piletihindade tühistamist ja uute andmete kandmist piletimüügi infosüsteemi.

«Korralduse saab tühistada ühe tööpäevaga ja piletimüügi info suudab teenusepakkuja kõigis andmebaasides vahetada hiljemalt 14 päeva jooksul – need on asjad, mis konkreetselt sõltuvad maavalitsustest,» sõnab Taro. «Järgmisena tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil eraldada maanteeametile raha piletimüügist saadava tulu hüvitamiseks vedajatele.» Ettepanekus juhtisid maavanemad tähelepanu asjaolule, et tasuta sõiduõiguse rakendamisega kõigil maakonnaliinidel tuleks arvestada täiendavate mõjudega. Näiteks sõitjate arvu hüppelise tõusu korral tuleks bussid välja vahetada. Kadri Simson tõdeb, et 2017. aasta riigieelarves tasuta ühistranspordile aga veel vahendeid planeeritud ei ole. «Tasuta maakonnasisene ühistransport on valitsuse prioriteetide hulgas ja tuleva aasta eelarves on selle jaoks vajalik raha kindlasti olemas,» räägib Simson. Ta lisab, et eesmärk ei ole mitte ainult liinide tasust priiks muutmine, vaid ka põhjalikum analüüsimine ning vajadusel tihendamine. «Kahjuks ei ole maavanemate välja pakutud ajakriteeriumid realistlikud, kuid muretsemiseks pole põhjust. Me läheme selle teemaga kindlasti edasi,» kinnitab minister. «Vajadus tasuta ühistranspordi järele on minu hinnangul suur. Praegu on maal elavate inimeste ees olukord, kus tööle jõudmiseks tuleb suur osa oma palgast lihtsalt maha sõita. Olgu selleks kuluks siis autokütus või bussipilet. Meil on vaja alternatiivi, mis aitaks töötajal raha kokku hoida ja vähendaks maal elamise kulukust. Paraku asub enamik töökohti maalt eemal suuremates keskustes. Kui sinna pääsemine on piiratud ja kallis, kaob motivatsioon töökohta püüda või hoida. Tasuta sõit aitab hoida inimese kulusid kontrolli all. Tasuta bussisõit tuleb kasuks pensionäridelegi, kelle jaoks vajalikud teenused on kõik liikunud maakonnakeskustesse.»

Populaarne

Tagasi üles