Kui muudaks Eesti tervikuna mahemaaks?

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Idee muuta Eesti mahemaaks puudutab lisaks mahetoitu tootvale põllumajandusele veel paljusid teisi elualasid ökoturismist farmaatsiatööstuseni välja. Organic Estonia programmi jõustamine peaks märgatavalt kasvatama Eesti mahetoodangu eksporti ja looma sadu uusi töökohti.

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu, Eestis on mahepõllumajandus juba väga levinud. Miks on veel vaja Organic Estonia ehk Eesti mahemajanduse programmi?

Meil on tõepoolest 18 protsenti põllumaast mahepõllumajandusega hõlmatud ja sel alal tegutseb 1740 ettevõtjat. Organic Estonia on ühe arengufondi projekti nimetus, mis sündis koos ettevõtjatega ja mille algne eesmärk oli saavutada mahemaa osakaaluks 51 protsenti. Ainult põllumajandusega ehk toidu ja toitlustamisega pole see võimalik isegi siis, kui kogu põllumaa mahedaks muutuks. Seega jõuti järeldusele, et on vaja juurde haarata suur osa meie metsast. Eesti mahemajanduse programm on aga algsest eesmärgist hoogsalt edasi läinud ja keskendub (mahemaa osakaalu asemel) kogu Eestit hõlmavale mahemajandusele, eesmärgiga kasutada Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist ja arendada mahetoodete ja -teenuste eksporti.

Milline see mahemets veel on?

Ega sellist metsa veel ei olegi. Küll aga on suur osa Eesti metsast sobilik mahekorjealana, sest saame sealt puhtalt kasvanud marju, seeni ja ravimtaimi, aga ka näiteks kasemahla ja muudki. Metsast saab muidugi jätkuvalt puitu, millest näiteks vägagi populaarseid palkmaju ja mööblit ehitada.

Mida mahemaa staatus meile annaks?

Oleksime sellega Euroopas pioneer. Lätis ja Soomes on umbes samasugune algatus olemas, kuid nad pole sellega veel kuhugi jõudnud. Nii et praegu tasub meil nendega võidu joosta. See programm keskenduks teistelegi ökoloogiliselt puhastele valdkondadele: puhas loodus ja õhk, aga ka ökokosmeetika ja -farmaatsia, öko- ja terviseturism, tekstiil ja villast esemete valmistamine. Saksamaal näiteks on olemas biohotellid, mis vastava märgiga tähistatud ja mis valmistatud loodust säästvatest materjalidest ja mille töös hoidmiseks kasutatakse üksnes loodushoidlikke tehnoloogiaid. Selliseid võiks ju meilgi olla. Eestis on näiteks kolm tekstiiliettevõtet juba mahestandardiga liitunud. Sellega võiksid ühineda needki, kes villa toodavad ja sellest midagi teevad.

Osa neist valdkondadest lähevad Maaeluministeeriumi haldusalast välja.

Ega me ei tahagi neid kuidagi reguleerima hakata. Mõte on moodustada programmi meeskond, kes edendaks kõikide nimetatud valdkondade toodangu eksporti. Mis ei tähenda, et me jätame Eesti siseturu tähelepanuta. Eesmärk on, et Eestis toodetaks ja tarbitaks võimalikult palju mahekaupa.

Mahetoidu tervislikkusest räägitakse meil ju pidevalt ja seda on ka poeletilt saada. Miks moodustab selline toit ikka veel meie söögist imeväikese osa?

Jah, tavalise inimese ostukorvist moodustab mahekaup täna ikka veel vaid mõne protsendi. Selle osakaal kasvab, aga visalt. Toorme tootmine kasvab samuti. Häda on selles, et üks osa sellest seguneb hiljem tavakaubaga, kuna pole piisavalt suutlikkust toorainet mahedana töödelda. Tegelikult tarbime iga päev hulga rohkem mahetoodangut, mis ei ole aga sellena märgistatud. Mahetoodangu töötlejaid on juurde vaja, sest see on koht, kust praegu king kõige rohkem pitsitab. Selle pinna pealt, kus praegu mahedat toitu toodetakse, võiks seda poeletil palju rohkem olla.

Mida selle programmi jõustamine meile peale ekspordi kasvatamise veel annaks ja mida on selleks teha vaja? Räägitud on 800 uuest töökohast. On see reaalne?

800 töökohta on tõesti läbi käinud, ehkki nüüd oleme konkreetse arvu väljaütlemisest loobunud, sest seda on raske prognoosida. Eelkõige võiks töökohti juurde tulla mahepõllumajandustoodangu töötlemisest. Ekspordi suurendamine kasvatab kindlasti mahtu. Teatud aladel, nagu ökokosmeetika ja -tekstiil, võiks samuti tegijaid juurde tulla. Selle 800 leidsime, kui võrdlesime meie mahepotentsiaali Taani omaga, kus ligikaudu sama pinna peal tegutseb tuhat ettevõtjat rohkem. Igal juhul tahaks loota, et lisandub sadu töökohti.

Maheekspordi ja -teenuste hoogustamine on ühe punktina ka valitsuse koalitsioonileppes sees. Aastal 2015 oli mahepõllumajanduse toodangu eksport 15,5 miljonit eurot. See on väike arv, mis siiski jõudsalt kasvab. Peame leidma uusi ekspordivõimalusi. See tooks Eesti majandusse raha juurde ja looks kindlasti uusi töökohti. Lõpptulemusena võiksid mahetoodete hinnad mõnevõrra alaneda. Konkurents toimib ju nii välis- kui ka siseturul ühtviisi.

Kui veel tegevustest rääkida, siis on kindlasti võimalusi õigusakte lihtsustada, kuid täpne vajadus on vaja esmalt selgitada. Tarvis on õpetada ettevõtjaile, kuidas ühes või teises olukorras toimida. Kindlasti tuleb panustada turundusse ja kommunikatsiooni, samuti mahemajanduse tootmise ja nõudluse andmebaasi loomisse. Rääkides näiteks kokkadega, on selgunud, et nad ostaksid heameelega üht või teist mahekaupa, aga nad ei leia õigeid talusid üles. Samas ei tea talunikud, millised restoranid nende toodetud kaupa vajaksid. See kõik tuleks kaardistada.

Juttu on olnud ka Eesti oma mahekaubanduse kaubamärgi loomisest. Nüüd on meil rändrahnud olemas, milleks seda veel vaja?

Euroopa Liidus on olemas mahedat märgistav logo toidu ja sööda jaoks, mis kõigile tuntud. Maailmas on olemas veel ka Organic Forest logo, tekstiilil ja kosmeetikal igaühel oma märgised, aga sellist märki, mis näitaks, et see või teine mahe toode on tehtud just Eestis, ei ole. Arvame, et sellist ühist märki kogu Eesti mahekaubandusele oleks vaja.

Kui tahame minna välisturule, siis oleks vaja kasutada rahvusvaheliselt arusaadavat tähist. Mahe Eesti sobiks küll hästi, aga Organic Estonia oleks kõikjal arusaadav. See kõik on aga veel otsustamise ja kokkuleppe küsimus. Kokkuvõttes võiks sellest võita kogu Eesti majandus.

Populaarne

Tagasi üles