Narma kaubamärgi all on Lihulas vaipu toodetud tänaseks täpselt 25 aastat. Narma OÜ omanik ja juht Janek Vipre meenutab jaanuaripäeva, mil aitas esimesi Soomest saabunud seadmeid veokitelt maha tõsta.
Vaibaäris peab asja suurelt ette võtma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
. Tal on hea meel, et mõni aasta tagasi leidis toonane soomlasest veoautojuht oma sahtlist juhuslikult VHS-kasseti, kuhu on salvestatud katked Narma esimeste päevade toimetamistest. „Meil on peagi plaanis oma veerandsajandat sünnipäeva soliidselt tähistada ja siis on vahva neid kaadreid külalistelegi näidata,” lubab Vipre. Pikalt ta ettevõtte minevikust jutustada ei taha, kostab vaid mõne lausega, et päris algus oli kokkusattumuste jada, mis sai teoks tingituna soomlaste plaanist oma vaibatootmine sealse majanduskriisi eest Eestisse kolida. Kogu siinne toodang läks esimesest päevast alates ekspordiks. Ükskõik, mida Narmas on tehtud või tehakse, ei ole end hiljemgi piiratud Eesti turule keskendumisega, see on lihtsalt tänapäevase vaibatööstuse jaoks liiga väike. Lihulas toodetud uudsed ja omanäolised newWeave®-vaibad ning Haapsalu külje all Uuemõisas asuvas ettevõtte teises üksuses valmivad plastvaibad jõuavad paljudesse maailma riikidesse ning tootmisele lisaks tegeleb Narma edukalt hulgikaubandusega. Koduturul ehk Baltikumis ja Soomes müüakse hulgi teiste maailma tootjate põrandakatteid ning lamba- ja veisenahku.
Investeeritud on palju
Peale tootearenduse ja tehnika on ettevõte jõudsalt arendanud oma valdusi. Kui algselt tegutses Narma Lihulas Tallinna maanteel kunagise puutelgedega kangakudumistsehhi majas, siis 1990ndate lõpus hakati renoveerima Narma praegust põhihoonet Raudtee tänaval. 2002 valmis esimene juurdeehitus, mullu lisandus 1500 ruutmeetrit uut lao- ja tootmispinda. Kogu kompleksis on ruutmeetreid nüüd 4000. „Olime ise kogu hingega asja juures. Ehitamisel ja ümbruse uuendamisel sai tööd enam kui 60 alltöövõtjat. Me ei ajanud taga odavust, vaid parimaid ja kestvaid lahendusi. Hoone sai nii korralik, et isegi ehitajad tunnistasid, et tänapäeval nõnda ei tehta. Kui oli valida, kas teeme nii, nagu ikka tehakse, või väga hästi, valisime alati viimase variandi, kuigi raha kulus rohkem. Me ei ehitanud müügiks, vaid kodu oma ettevõttele. Pind kasvas kaks korda, aga küttekulud jäid samaks, valgus tuleb päikesepaneelidest ja soojus samuti päikesest, abiks maasoojuspumbad. Efektiivsed lahendused leidsime peamiselt koostöös Eesti spetsialistidega. Peale hoone enda sai värske ilme kolmehektariline maatükk meie ümber. Rõõmu tegi Eesti parima tööstusmaastiku tunnistus 2016. aastal. Silmailu peaks jaguma nii meie töötajatele kui ka külalistele. Lisaks kolmele igihalja taimestikuga peenrale kontorihoone naabruses otsustasime kõik ümbritsevad tänavad ääristada puualleedega,” on Vipre tulemusega rahul. „Idee oli sobitada ümbrusesse meid ümbritsevate tuttavate puuliikide elegantsemad ja huvitavamad vormid. Nõnda saigi Raudtee tänavale istutatud ümara võraga Bullata remmelgas, Soo tänavale elegantne Sahhalini pihlakas Dodong ja Piiri tänavale Himaalaja Jacquemonti kased.
Mis on newWeave®?
Narmal läheb vähemalt üle keskmise hästi. Paljuski on edu taga siin 2007. aastal välja töötatud ja patenteeritud tööstusdisainilahendus newWeave®, mille järgi Narmat maailmas tuntakse. „Vaibaäris saab olla kas käsitööline või pead asja suurelt ette võtma, rohkem valikuid pole. Meie soovid olid nii uudsed, et masinatootjad, kellelt uusi seadmeid tahtsime hankida, ei saanud algul päris hästi aru, mida tahame, sest meie mõtted ja soovid olid nende jaoks liialt erilised ja uudsed. Meil oli küll ka võimalus hakata vana toodet kiiremini valmistama, aga klientidega suheldes saime aru, et turg nõuab midagi päris uut. Suure tööga jõudsime unikaalse, kahepoolselt kasutatava newWeave®-vaibani, mis sarnaneb klassikalisele Skandinaavia stiilis puuvillasele silesidusvaibale, kuid on toodetud märkimisväärselt tänapäevasemal viisil, kasutades uusimaid tekstiilitööstuse võimalusi ja uudset IT-tehnoloogiat. NewWeave®-vaipade tootmisel kasutame peamise toorainena naturaalset puuvilla, millest enamik on keskkonnahoidlikult taaskasutatud. Töötluses oleme lõngadele andnud erineva vormi ja struktuuri – koematerjaliks on nii korrutatud nöör kui ka enill- ja bukleelõngad. Lisaks loome vaipades huvitavaid pinnastruktuure ehtsa naturaalse pabernööriga. NewWeave®-tooteperekond jaguneb eri kollektsioonideks, mis eristuvad stiili, värvipaleti ja koematerjali poolest. Iga meie vaibakollektsioon on selge eripära ja disainivalikuga pidevas arengus. Kollektsiooni täiendame igal aastal,” selgitab Vipre. Narma võimalused on tema sõnul piiramatud. „Oleme valmis välja töötama igale koostööpartnerile huvi pakkuva ainulaadse ja eksklusiivse tooteseeria. Kuna newWeave’i hinnaklass on kõrgem kui supermasstoodangul, saab seda pidada ikkagi nišitooteks. Me ei ole suured maailma mastaabis, aga oma koht päikese all on meil olemas. Kui kliendid püsivad ja neid tuleb juurdegi, oleme eesmärgi täitnud.”
Jaanuari keskel osales Narma kaheksandat korda maailma suurimal põrandakatete messil Domotex Hannoveris. „Meie vaibad on nii nõutud, et messil varastati jälle kaks näidist ära. Oleme ka avastanud, et meie vaibamustreid on üks ühele kopeeritud,” muheleb Vipre. Koostööpartnerite leidmisel on Narma trumbiks paindlikkus. „Meie miinimumkogused ei ole sobilikud mõne poega ketile, aga samas piisavalt väikesed selleks, et pakkuda hästi laia sortimenti suurema hulgiostja jaoks. Naerame oma meeskonnaga, et kui Liibanoni klient teeb juba Domotexil ära oma järgmise tellimuse ja igal aastal saadame sinna konteineri, võime lugeda messi kordaläinuks.” Narmal on ärisuhted kahekümne viie riigi firmadega. „Püsiklientide jätkuv huvi annab tunnistust meie heast tööst. Uued kliendid tahavad midagi, mis erineb nende jaoks tavapärasest, et neil oleks midagi, mis on uus ja põnev. Hind ei ole esmatähtis.”
Kuna Narmal ettevõtte põhimõtetest lähtuvalt tehasepoodi ei ole ega tule, siis koduturu kliendini jõuavad Narma tooted peamiselt nende OPEN-kollektsiooni kaudu, mida saab tellida ja osta edasimüüjate kaudu. „OPEN-kollektsiooni kandev osa on kahepoolselt kasutatavad newWeave®-vaibad, mille üks külg on kujundatud stiilse mustriga ja teine pool lahedalt triibuline. Uudisena on OPEN-kollektsiooni valikus nüüd ka kootud plastvaibad. Need praktilised, kergesti hooldatavad ja ilmastikukindlad põrandakatted sobivad nii kodustesse siseruumidesse kui ka välitingimustesse. Kõik OPEN-kollektsiooni vaibad on saanud oma nime Eestimaa küladelt – Kalana, Palmse, Oore jpt.”
Lisandväärtusest ja toetusmajandusest
Trafaretne küsimus Narma tulevikuplaanide kohta viib Janek Vipre mõtted piirkondliku konkurentsivõime tõstmise eesmärgil Eestis jagatavate projektiraha ja selle eraldamisel üheks tähtsamaks kriteeriumiks peetava töökohtade loomise teema juurde. „Tegelikult on meil vaja automatiseerida, kuid samal ajal on rahaeraldamise kriteerium töökohtade loomine. See on hirmutav, kui otsuseid tehakse, klapid peas. Me kõik ju näeme demograafilist suundumust, mis eriti maapiirkondades suurt lootust ei anna. Samal ajal ei arvestata toetuste jagamisel üldse lisandväärtuse loomist inimese kohta, mis äärmiselt hea ja õiglase näitajana peaks tulevikku suunatud majandusarengus olema oluline otsustuskriteerium. Kui internetist otsida, millised on Eestis lisandväärtuse loomise näitajad sektorite kaupa, ei leia sisuliselt mitte midagi. Parimal juhul on üldsõnaliselt kirjas, et Eestis on lisandväärtuse loomine väike, Lääne-Euroopas suur ja et tegelikult on see väga tähtis. Lisandväärtuse arvutamisel on kolm tähtsat komponenti: töötasufond, kulum ja kasum, neid arve analüüsides ja töötajate arvuga jagades saamegi lisandväärtuse.”
Vipre hinnangul ei ole küsimus ju ainult töökohas, mis luuakse ja mis võib ühel päeval siit ära liikuda, kui välismaine omanik otsustab selle mujale viia. Lisapunktid toetuste jagamisel peaksid tulema selle eest, et eestimaine omanik ei vii enda loodud töökohta nii kergekäeliselt minema.
„Narmas on viimase kümne aasta jooksul töötajate arv vähenenud kolm korda ja kogu grupi käive kasvanud kaks korda. See on kuuekordne kasv. Meeskond, kes meil töötab, võimaldab edasi liikuda, teha palju asju teistest erinevalt. Me üritame küll teha väga hästi, aga ikkagi ei pruugi see garanteerida edu, sest pidevalt toimub meist sõltumatuid sündmusi, mis meid mõjutavad. Näiteks mullu pankrotistus üks Narma Soome suurklient ning meie selleaastane käive võib seeläbi väheneda sadu tuhandeid eurosid, kuid peame sellega hakkama saama. Aga nii on see kõigis praegustes ettevõtetes, kes soovivad edasi liikuda. Kapitalismi ja isemajandamisega on see lugu, et lihtsalt peame arenema, sest me ise võime ju enda tänase seisuga rahul olla, aga kuskil on kindlasti neid, kes pole rahul sellega, mis neil täna on.”
Jätkates rõhutab Janek Vipre, et ta ei virise, et Eestis on maksud kopsakad, aga murelikuks teeb teda kogutud maksude jaotamine. Eriti kohati kummalisena näiv toetuste jagamine ehk tema sõnastuses toetusmajandus. „Kui on otsustatud, et peame suurendama eksporti ja näiteks messidel käijaid rahaliselt toetama, siis tuleb seda teha pika aja jooksul ja süsteemselt, pidevalt ühtedel alustel, muutmata üldisi rahastamispõhimõtteid. Ettevõtted, kes kriteeriumidele vastavad, need toetust ka saavad, vastasel juhul tehakse otsuseid ikkagi ametnike suva järgi ja korruptsioonivõimalus on protsessi programmeeritud. Meiegi oleme aastaid tagasi messidel käimiseks toetust küsinud ja saanud ning teame, et sellelaadne toetus oli tegelikult kasumi suurendamise toetus. Sellest tulenevalt on ettevõtteid, kes mängivadki selle peale, et äriplaane hakatakse tegema mingite meetmete avanemise järgi. Minu arvates ei ole normaalne, kui ettevõtluses ja ühiskonnas on üldiselt maad võtnud mentaliteet, et teen alles siis, kui keegi mind toetab. Järjekindlusetus toetuste süsteemis tekitab pahameelt. Teine kurb tõsiasi on see, et EAS on pidevalt kahvlis, sest kehvadele ettevõtetele toetust anda ei saa, sest tulemust ei tule. Ollakse sunnitud andma edukatele, kes ka ilma toetuseta väga hästi hakkama saaksid. Seetõttu olen enam kui veendunud, et toetusmajandus sellisel kujul, nagu seni eksisteerinud on, peab lõppema. Samas kui riik ja maksumaksja siiski leiavad, et ettevõtete otsetoetused on vajalikud, siis uudseks lähenemiseks peab avama kõik meeled, sest on piisavalt paremaid ja õiglasemaid lahendusi.”