Räbina talu uus elu koos kosmeetikaga

Marit Tiitsu sõnul valmib ühe päevaga kuni 2000 seepi. Foto: Kristina Traks

Aastaid võssa kasvanud ja mahajäetud Räbina talu Kose vallas Liiva külas on saanud uue elu ja siin käib vilgas elu. Loomi endises talulaudas siiski enam ei peeta, vaid siia rajas kosmeetikafirma Nurme Looduskosmeetika oma tootmise ja ettevõtte südame.

Väljastpoolt näeb laut välja nagu laut ikka, kuid tegelikult on maja täis mõnusat kosmeetikalõhna ja kõike, mida vaja selleks, et valmistada seepe, küünlaid, ihupiimasid, koorijaid, šampoone jne. Kokku segatakse siin üle saja nimetuse looduskosmeetikatooteid, mis saadetakse müüki üle Eesti ja piiri taha.

Nurme Looduskosmeetika on täisvereline perefirma: seda juhivad ema-isa-tütar Luule, Märt ja Marit Tiits, aga ettevõttes löövad kaasa teisedki pereliikmed. Ligi kümme aastat vanas firmas jätkub tööd praegu kuuele inimesele.

Ettevõte sai alguse masu ajal. Marit, eluaegne kellast kellani kontoritöötaja, otsis tütart oodates mingit põnevat tegevust, millega võiks ka raha teenida, ja hakkas katsetama seebikeetmisega. Alguses valmistas kingitusi tutvusringkonnale, kuid õige pea kogunes seebisoovijaid juba nii palju, et asi hakkas paistma ettevõtlusena. Kui praegu on seebikeetjaid Eestis palju, siis kümme aastat tagasi polnud see kuigi levinud. „Mäletan, et guugeldasin seebikeetmist ja küll ma olin pettunud, kui avastasin, et Saaremaa firma Good Kaarma juba sellega tegeleb. Millegipärast mõtlesin siis, et kui keegi seda juba teeb, siis ega mina oma seepidega enam juurde ei mahu,” räägib Marit.

Umbes samal ajal jäi Luule ilma töökohast Kose Mööblis ja Marit tegi emale ettepaneku kosmeetikafirmaga algust teha. Nõnda sündiski, Kose kutsekooli hoones renditi ruumid ja algas seebitegu. Luule ütleb, et rendipinnal toimetamine oli algusest peale ajutine lahendus, sest mõte oli viie aasta pärast ettevõttele talu osta ja tootmine sinna kolida. Seda enam, et sobiks ju hästi, kui looduskosmeetikat valmistav firma asuks ka ise keset loodust. „Meil läks natuke kauem, sobiliku talu leidmine võttis aega. Tähtis on logistiliselt hea asukoht, sellepärast ei saanud võtta paksu metsas sees asuvat majapidamist. Siin aga tunnen, et me oleme nüüd koju jõudnud,” on ta rahul.

Räbina talu laudas on praegu sissekolimine pooleli, aga suurem vaev on vast juba nähtud. Nimelt oli aastaid kasutuseta seisnud hoone õnnetus seisus. „Siin oli peetud loomi ja terve hoone oli vastav. Ega me ostes ei teadnud täpselt, mis olukord siin on. Oli palju halvem, kui arvasime. Kogu esimene suvi kulus koristamisele. Igal pool, kus labida maasse lõin, kõlises vastu metallikola. Küllap oleks olnud lihtsam ehitada nullist uus maja, aga minu idee oli algusest peale, et meie kosmeetikafirma peab asuma talus,” räägib Luule. Suur osa hoone kordaseadmistööst tehti oma kätega ja taaskasutusmaterjalidega. „Hea tunne on, sest päästsime ühe talukoha ja andsime sellele uue elu.”

2000 seepi päevas

Pere tööjaotus on nii, et Marit iga päev Liiva külas ei käi, vaid teeb suurema osa tööst ära Tallinnas arvuti taga. Tema vastutab müügi, turunduse, tootearenduse ja kõige selle eest, mida ema ei jõua või ei saa teha, näiteks ka välismaalt tooraine tellib enamasti Marit. Luule hoiab tootmisel silma peal, Märt ehitab. „See ei lõpe meil vist küll kunagi, kogu aeg on vaja midagi kõpitseda,” muigab Luule. Kui aga parasjagu on kiire aeg, siis teevad kõik just seda, mida parasjagu vaja on, väikefirmas pole teistmoodi võimalik. „Kui inimese töö on kaup kokku panna, aga parasjagu pole seda teha, siis ei tähenda see, et ta käed rüpes istub – alati leidub midagi muud teha,” lisab Luule.

Kuigi kosmeetika valmistamine käib käsitsi, otsitakse võimalusi tööd efektiivsemalt teha. Näiteks kui Luule võtab ette seebiteo, siis teeb ta seebitükke nii palju, kui jõuab, sest nii tuleb tükihind odavam. Ta selgitab, et kui eeltöö on tehtud, siis teeb päeva jooksul valmis 2000 tükki seepi. „See on muidugi hommikust õhtuni tegemine ja ega siin väga pause ka pidada ei saa. Seep tuleb õigel hetkel vormi valada, muidu läheb laar tuksi. Niimoodi ei saa seepi teha, et vahepeal võtad vastu telefonikõnesid või tegeled millegi muuga,” selgitab ta. „Et koristamine võtab sama kaua aega, siis teen korraga võimalikult palju tooteid.”

Tarbija tahab head toodet ja veel midagi

Tooraine ostetakse nii Eestist kui ka välismaalt. Ettevõtte tooted on kõik testitud, ega neid teistmoodi müüa ei tohikski. Terviseamet jälgib valvsalt, ega kosmeetikatootja oma toodetele mingeid raviomadusi ei luba, kuid Luule ja Mariti sõnul on kosmeetikavallas suund just sellele, et tarbija ootab tootelt funktsionaalsust – mingit omadust. Nurme Looduskosmeetika kõige müüdumad tooted ongi funktsionaalsed – kooriv jalaseep ja näoseep. „Minult on küsitud, kas on mõtet praegu tulla turule seepidega. Vastan, et lihtsalt seebiga pole mõtet, vaid tootel peaks olema mingi funktsionaalsus. Ka meie oleme paljude toodete tegemise lõpetanud ja minu plaan on nimekirjast veel maha tõmmata nii-öelda tavalisi lõhnaseepe,” räägib Luule.

Marit lisab, et uue toote turuletoomine on pikk protsess, eriti kui tegemist on funktsionaalse tootega. See võib võtta üks-kaks aastat ja võib juhtuda, et toode ei hakkagi müüma või vajab spetsiifilist turundust, mis aga on kallis. „Siis on küsitav, kas üldse on mõtet toodet teha. See on meie kindel põhimõte, et meie tooted on mõeldud kasutamiseks, mitte vaatamiseks,” räägib Marit. „Kui kuulen kelleltki, et ta sai kingituseks meie toote ega raatsi seda kasutada, siis see teeb kurvaks, sest meie valmistatud asjad pole mitte sisekujunduselement, vaid igapäevaseks kasutamiseks.”

Nurme toodete tarbijana näeb Marit tavalist keskmise sissetulekuga inimest. „Meie tooted pole kõige odavamad, aga kindlasti ka mitte hinnaskaala kallimas otsas. Tavatarbija, kes hoolib oma tervisest ja peab lugu looduslikkusest, jõuab neid osta,” usub ta. Edasimüüjaid on Nurme Looduskosmeetikal Eestis 60 ringis ja müük käib ka internetipoes. Eerin ja Villapai on lastekaupade müüjad, nendega peetakse ühist poodi Telliskivi kaubatänaval Kalamajas.

Viimased poolteist aastat on Nurme looduskosmeetika jõudnud ka Soome turule. Ekspordi algus läks nii hästi, et juba neljandik käibest tulebki Soome turult. „Konkurents Eestis on väga tihe, otseseid ja kaudseid konkurente olen loendanud 60 ringis, lisaks laatadel müüjad,” räägib Marit. „Kui mingi hea tootega välja tulla, siis kohe tekib koopiatoode. Ega me kõik Eesti turule hästi ei mahu ja sellepärast tulebki otsida ekspordivõimalusi.”

Loomult ettevõtjad

Mariti ja Luule jutust kumab kogu aeg läbi, kuidas pidevalt on väga kiire ja palju teha. „Jah, palgatööl käia oleks palju lihtsam. Samas ma ei tundnud kontoris kella vaadates ennast nii õnnelikuna kui praegu, sest nüüd saan oma tööd ise suunata ja teha seda, mille ise olen valinud,” tunnistab Marit. Luule sõnab, et kaks esimest aastat tegi ta tööd nii, et olid pikad tööpäevad, nädalavahetusi polnud ja palka ka ei saanud. „Alguses oli tunne, et kohe-kohe hakkab minema paremini, kuid paari aastaga hakkas entusiasm kaduma. See aeg tuleb üle elada, sest tegelikult praegu on juba lihtsam, kuna teeme kõike perega koos. Saame endale ka puhkust lubada,” räägib Luule. Ühe ettevõtjale väga tähtsa mõtte lisab ta veel: „Ei tohi ajada segi enda ja firma rahakotti. Kui firmal läheb hästi, siis läheb sul ka hästi. Ja vastupidi – teed oma ettevõtte rahast tühjaks, ei saa ju sinulgi hästi minna!”

Ajal kui Nurme Looduskosmeetika alustas (2009), oli meil konkurente ainult mõned. Tänaseks on neid mitukümmend ja arvestades Eesti turu väiksust on seda ääretult palju. Eestlane on ettevõtluses tubli ja hetkeolukord ilmestab, et konkurentsi ei kardeta. Uusi tulijaid tuleb endiselt. Eks meilegi on see pigem innustavaks ja aitab rohkem pingutada.

Nurme kasv eelmisel aastal oli ca 20%, kuid seda vaid ekspordi arvelt. Eksport moodustab 25% meie käibest. Koduturul kasvu eelmine aasta ei tulnud. Tundub, et laienemiseks on ainuke võimalus üle piiri vaadata. Huvilisi väisriikidest on käinud päris mitmeid ja neist potentsiaalseimaks peame Iirimaad ja Singapuri. Huvi on tulnud ka Saksamaalt ja Itaaliast. Kõiki turge korraga ette võtta ei jõua.

"Ajal kui Nurme Looduskosmeetika alustas (2009), oli meil konkurente ainult mõned. Tänaseks on neid mitukümmend ja arvestades Eesti turu väiksust on seda ääretult palju," rääkis Marit Tiits konkurentsist ja konkurentidest. "Eestlane on ettevõtluses tubli ja hetkeolukord ilmestab, et konkurentsi ei kardeta. Uusi tulijaid tuleb endiselt. Eks meilegi on see pigem innustavaks ja aitab rohkem pingutada.

Nurme kasv eelmisel aastal oli ligi 20 protsentu, kuid seda vaid ekspordi arvelt. Eksport moodustab veerandi meie käibest. Koduturul kasvu eelmine aasta ei tulnud. Tundub, et laienemiseks on ainuke võimalus üle piiri vaadata. Huvilisi väisriikidest on käinud päris mitmeid ja neist potentsiaalseimaks peame Iirimaad ja Singapuri. Huvi on tulnud ka Saksamaalt ja Itaaliast. Kõiki turge korraga ette võtta ei jõua."

Tihe konkurents on tervitatav

Joik OÜ ekspordi- ja turundusjuht Kadri Sild ütleb, et looduskosmeetikatootjaid on Eestis tõesti väga palju, viimastel andmetel juba ligi 40. „Samas on konkurents alati tervitatav, see sunnib ajaga kaasas käima ja uusi tooteid looma. Võime küll rõõmsalt tõdeda, et nii poeriiulil kui ka iluauhindade jagamisel näeb kohalikke eesti kosmeetikatootjad kõrvuti maailma suurtootjatega. Järjest rohkem jõuab väiketootja toode tarbija korvi,” räägib Sild. Ta lisab, et Joik ei käsitle konkurentidena ainult kohalikke looduskosmeetika tootjaid, vaid kõiki kosmeetikatootjaid üldisemalt.

Eelmine aasta oli tema sõnul ettevõttele väga edukas. „Müük kasvas üle 30 protsendi, loomulikult vaatame lootusrikkalt tulevikku. Lähiaastate eesmärgid on eelkõige seotud eksporditurgudega. Jätkame hoogsalt tootearendusega, koduturg Eesti on ja jääb üheks kõige olulisemaks Joiki toodete turuks lähiaastatel,” lubab Sild. „Looduskosmeetika osatähtsus kõikides riikides on kasvamas, kuid praegu moodustab see siiski väikse osa kosmeetikaturust. Et toimuks suur muutus, on vaja tarbijaid ja edasimüüjaid järjepidevalt koolitada, mida me ka iga päev teeme.”

Eksport moodustab Joiki käibest viiendiku, tuleviku kasvupotentsiaali nähakse eelkõige eksporditurgudel. Toodangut saadetakse nii lähiturgudele kui ka kaugematesse, lausa eksootilistesse paikadesse, nagu Singapur, Alžeeria ja Austraalia. Kõige jõudsamalt on ettevõte aga viimasel aastal kanda kinnitanud Saksamaal ja Hollandis.