Sel valdavalt lumeta talvel pidevalt plussi ja miinuse vahel kõikuv temperatuur pole taliviljale seni suuremat kahju teinud, kuid põllumehed jälgivad iga päev murelikult ilmateadet, sest korraliku lumevaiba puudusel on halva stsenaariumi võimalus vägagi tõenäoline.
Enne Maa Elu kõnet Järvamaal asuvaid põlde takseerimas käinud AS Väätsa Agro agronoom Anneli Tihu räägib, et jaanuari algul napi lumega maa pealt üle käinud ligi paarikümnekraadine külm võttis ära talirapsi lume alt väljas olnud lehe otsad, aga õnneks on taimik endiselt elujõuline. „Rapsile on oluline, et kasvupung alles jääks, see ajab kevadel uued lehed ja kasvab edasi,” seletab ta. „Käisin just põllul ja seal toimetas kitsekari. Põdrad ja kitsed on harjunud rapsipõllul maiustamas käima, aga praegu veel näha pole, et loomad suurt kahju oleksid teinud.”
Seni pehmena püsinud ilm talivilja otseselt ei kahjusta, küll aga on ohtlik põllul seisev vesi. „See on põldudele päris suurte loikudena tekkinud,” nendib Tihu. „Loigus taim küll ellu ei jää, sest meie talivili pole riis. Juba kuu aega vaatan, et loigud aina tekivad ja vesi ei taha kaduda. See on väga paha, sest taim mädaneb vees ära ja loigukohad jäävad tühjaks.”
Lääne-Virumaal tegutseva OÜ Voore Farm tootmisjuht Margus Lepp tõdeb, et ehkki üle poole talve on kalendri järgi juba möödas, on praegu veel vara ennustada, mis seisus taliviljad kevadeks on. „Praegu hullu ei ole, seis on rahuldav. Ilmateadet vaatan küll iga päev, aga katsun mitte üle mõelda,” räägib mees.
Venelaste pikki ilmaennustusi tegev Gismeteo.ru lubab veebruariks Eestisse palju päikest ja enamikuks päevadeks plusskraade. „Kui nii jääb, siis ma murelik ei oleks,” sõnab Lepp.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog Laine Keppart ütles läinud nädalal, et Jõgeva ümbruse põldudel lund peaaegu pole ning maa on taliteravilja ja -rüpsi põldudel ligikaudu 30 sentimeetri sügavuseni külmunud.
„Maapinda katab paks jääkiht ja taimed on jää sees. Kui selline paks jääkoorik pikaks ajaks püsima jääb, tekib taimedel äravettimise oht,” nendib Keppart. „Nüüd oleks hea, kui mõnda aeg püsiks sulailm, külmunud muld hakkaks vett läbi laskma ja jääkoorik kaoks, nagu oli aastavahetusel. Edasi sobiks, kui muld uuesti korralikult külmuks ja tekiks kümnesentimeetrine lumikate taimedele kaitseks. Siis poleks vaja muretseda, kui tugevamat külma tuleb.”
Töö tõttu palju mööda Eestimaad ringi sõitev Scandagra Eesti ASi taimekasvatusnõustaja Tiiu Annuk räägib, et suur osa taliviljast on säilinud, ehkki Lõuna-Eestis jääb pärast jaanuari alguse külmalainet siin-seal silma, et pealsed on kadunud.
„Mõni murelik kasvataja on kaevanud mullapalliga taimed välja, kuuri all sulatanud ja vaadanud, kas taimed on terved ja hakkavad arenema,” jutustab Annuk. „Mis talv teinud on, saab hinnata ikkagi alles kevadel, kui paned esimese lämmastiku peale. Kui taimed lähevad roheliseks ja hakkavad kasvama, on korras. Praegu on maa küll külmunud, aga see pole hea, et kogu aeg sulatab ja külmutab, sest selle käigus rebenevad juured pisut katki. Külmakerked, mis tavaliselt tulevad märtsis, kimbutavad mõnes kohas juba praegu. Kõige ohtlikumad on aga põldudel olevad jääks muutunud veeloigud.”
Mullu tuli paks lumi maha sula maa peale. „Mäletan, et tulin jaanuari lõpus Saaremaalt koolitamast ja sõitsin mööda Eestimaad ja tundsin, kuidas rapsist mädanenud kapsa haisu tuli,” meenutab Annuk.
Mis edasi?
Kui edaspidi temperatuur palju ei kõigu ja õhk üle viie kraadi ei soojene, siis nullilähedane temperatuur peaaegu ilma lumeta väga ohtlik ei ole. „See kuigivõrd kurnab taimi, kuna nad hingavad, tarbivad varuaineid. Seetõttu on taimed hiljem kevadel ebasoodsate tingimuste tekkides õrnemad. Kui kevadel ekstreemseid tingimusi ei teki, siis elavad taimed sooja talve harilikult päris kenasti üle,” räägib Keppart. „Kehvem oleks, kui kevade poole sajab sulale maale paks lumi ja jääb pikalt püsima. Siis tekivad nõrgestatud taimedel haudumiseks ja lumiseene arenguks soodsad tingimused. Samuti pole hea suur temperatuuri kõikumine kevadel ja väga pikk varakevadine aeg.”
Kui jaanuarikülmast jäid taimed alles ja edaspidi püsiks soe talv ilma väga paksu lumeta, võib loota, et taimed elavad talve päris hästi üle.
Läinudaastane teraviljasaak oli viimaste aastate kehvim ja oma osa mängis talvitumine. „Eks taliteraviljasaaki mõjutab talvitumine. Kui on ebasoodne talv, jääb vili hõredaks ja saak väiksemaks,” märgib Keppart. „Eelmisel aastal siinkandis suuri talvekahjustusi talirukki, -nisu ja rüpsi tootmispõldudel ei olnud, aga saak oli keskpärane. Seda ei põhjustanud ainult talvitumine, vaid ka mai ja juuni alguse põud ning sajune koristusaeg. Talirapsil olid suured kahjustused, osa põlde künti ümber. Alles jäetud talirapsipõldudel oli laiguti tühikuid ja põllud kippusid umbrohtuma, mis takistas hiljem koristust.”
Eelmisel aastal jäi just suviteraviljade saak väiksemaks, kuna esialgu taimed põua tõttu ei võrsunud, pea jäi lühikeseks, hiljem tekkisid hilised võrsed, mistõttu vili valmis ebaühtlaselt ja koristamine lükkus hilisemaks.
Rukis kõige tugevam
Keppart räägib, et kõige paremini elab meie kliimas talve üle talirukis. Sel kultuuril võivad tekkida külmakahjustused talve esimesel poolel –16 kraadist, talve teisel poolel –14 kraadist alates. Heade sügiseste karastumistingimuste juures võivad taimed vastu pidada isegi 20 külmakraadist kangema pakasega. Kui lehed saavadki kahjustusi, siis võrsumissõlm asub mullas ligikaudu kolme sentimeetri sügavusel ja seal pole sel talvel temperatuur veel alla –5 kraadi langenud.
Talinisu on rukkist külmaõrnem ja kriitiline temperatuur paari kraadi võrra kõrgem. Ka talirüps on siinmail valdavalt talvitunud hästi, kuna sellegi võrsumissõlm asub mullas. Kõige suurem talvitumisrisk on talirapsil, mille võrsumissõlm asub mullast kolme sentimeetri kõrgusel ja lumeta talvel võivad suurel temperatuurikõikumisel kergesti kahjustused tekkida. On ju maapinna lähedal temperatuur veelgi madalam kui ilmajaamades kahe meetri kõrgusel maapinnast registreeritud näidud.
Läinud talvel tekkisid talirapsil suured kahjustused jaanuaris ligi 30kraadise pakasega, kuna siis lund maas peaaegu ei olnud. Ka tänavu oli lund väga vähe, kui jaanuari esimesel dekaadil langes temperatuur õhus kohati alla –20 kraadi ja Kagu-Eestis alla –25 kraadi. Lund oli samal ajal maas väga vähe või polnud üldse.
„Talvitumine oleneb ka sordist. Paremini elavad enamasti talve üle kas kohalikud, Baltimaades või põhjamaades aretatud sordid. Lääne-Euroopast pärit sordid kipuvad kergemini soojemate ilmadega kasvu alustama ja saavad külmakahjustusi,” selgitab Keppart.