Miljardieurose tehase asukohaks võib saada Tartu- või Viljandimaa

Puidurafineerimistehasele sobilikku asukohta hakatakse otsima Suur-Emajõe jõgikonnast.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Eesti majanduskasvu hüppeliselt suurendav ja miljard eurot maksva puidurafineerimistehase asukohavaliku eelanalüüsi kohaselt oleks kõige otstarbekam rajada tehas Tartu- või Viljandimaale Suur-Emajõe jõgikonda.

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul kaalus projektimeeskond tehase võimaliku tegevuskohana mitut paika Eesti eri piirkondades. Tehase jaoks on võtmetähtsusega maatükk pindalaga 100 hektarit, paiknemine kase-, männi- ja kuusepuidu hankepiirkonna keskel, hea maantee- ja raudteeühendus tooraine tarneks Eestist, Lätist ja Leedust, paiknemine mitte kaugemal kui 5–10 kilomeetrit keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavast mageveeressursist ja kohalik tööjõud. Asukohavalikul on peamised välistavad kriteeriumid elu- ja ühiskondlikud hooned ja kaitsealused loodusobjektid. „Viimaste nädalate jooksul tehtud eelanalüüsi käigus sai selgeks, et Eestis on ainult kolm piisava mageveeressursiga piirkonda: Pärnu jõe alamjooks, Suur-Emajõe ja Narva jõe jõgikond. Planeeritava tehase tootmisprotsessis vajatava magevee vajadus on praeguse prognoosi kohaselt kuni 0,85 kuupmeetrit sekundis. Toormepiirkondade läheduses suudab piisava vooluhulgaga veemassi tagada vaid Suur-Emajõgi,” selgitas Kohava. Pärnu jõe alamjooksu ja Narva jõe puhul on toorme ja transpordiühenduste kaugus kaalukaussi kallutamas Suur-Emajõe kasuks. Projekti arendaja Est-For Invest esitab 30. jaanuaril rahandusministeeriumile taotluse algatada Suur-Emajõe jõgikonnas paiknevate võimalike tehase asukohtade osas riigi eriplaneeringu protsess. Vastava otsuse saab positiivse otsuse korral algatada Vabariigi Valitsus. Est-For Investi juhatuse liikme Aadu Polli sõnul on projektimeeskonna veendumuse kohaselt tegu suure riikliku huviga projektiga ja seetõttu on riigi eriplaneering sobivaim planeeringu liik, et tagada projekti arendaja ja avalikkuse huvide ühildamine. Keskkonnamõjude hindamise ja asukoha planeerimise käigus kaardistatakse ja analüüsitakse võimalikud mõjud Suur-Emajõe piirkonnale. Leitakse sobivaim asukoht ja töötatakse välja võimalike kaasnevate mõjude leevendusmeetmed. „Enne investeerimisotsuse tegemist veenduvad projekti algatanud investorid, et kavandatava puidurafineerimistehase rajamine on kooskõlas kõigi keskkonnanõuetega,” kinnitas Polli. „Meie eesmärk on koostöös teadlaste ja keskkonnaühendustega ettevõtmise plussid ja miinused läbi kaaluda ja leida probleemidele keskkonnanõuetega kooskõlas olevad lahendused.” Tooraineks kasutataks tehas aastas hinnanguliselt ligikaudu kolm miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja hakkpuitu, mida praegu Eestist välja viiakse. Projekt ei suurendaks praegust metsaraiet. Puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust. Tootmisvõimsuseks planeeritakse 700 000 tonni aastas ja esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal.

Populaarne

Tagasi üles