Päikesepaistel kasvanud taimed maitsevad paremini

Petersell, basiilik, meliss ja pune sobivad hästi ka aknalaual kasvatamiseks. Foto: Liis Treimann / Postimees

Peagi näitab päike ennast järjest enam ja võib hakata mõtlema aknalaual maitsetaimede kasvatamisele. Taimi võib külvata igal ajal, kuid paremaid tulemusi saab, kui päike juba kõrgelt käib. Talvisel külvamisel oleks vaja seemikutele päevavalguslambiga lisavalgust anda, muidu kipuvad need välja venima.

Maitsetaimed peaks paigutama aknalauale, kuhu paistab kõige rohkem päikest, sest siis on eeterlike õlide sisaldus neis suurem ja maitseomadused paremad.

Maitsetaimede seemned külvatakse substraadiga täidetud tavalisse lillepotti, taimekasti või spetsiaalsesse aknalaua-minikasvuhoonesse.

Kasvupinnaseks sobib tavaline lillemuld, kuid jälgima peaks, et see ei sisaldaks mineraalväetisi, sest muidu süüakse need koos taimedega endale sisse ja see pole just kõige tervislikum.

Enne külvama asumist tuleks mullapind külvinõus võimalikult siledaks vajutada, seda saab teha näiteks lauajupikest meenutava esemega. Sile mullapind on vajalik, et kõik seemned satuksid samale sügavusele.

Maitsetaimede seemneid ei ole enamasti vaja substraadiga katta, piisab sisse vajutamisest. Kui aga pakendil on nõutud seemnete katmist, tuleb seda teha. Potti külvatud seemneid on aknalaual võimatu kastekannuga kasta, seda ei saa teha ka mingi muu veenõuga, sest tekib ülekastmise oht või uhutakse seemned sügavale mulda või ühte hunnikusse kokku. Ainus ja õige seemnete niisutamise viis on veepihustiga. Tavapärasel viisil saab külve kasta alles siis, kui need on tärganud ja veidi suuremaks kasvanud. Pärast külvide niisutamist veepihustiga tuleb külvinõule peale asetada valgust läbi laskev katus. Selleks võib olla kile, klaasitükk või klaasnõu. Spetsiaalsel aknalaua-kasvuhoonel on katus kaasas.

Külvide katmine õhukindla ja valgust läbi laskva katusega on vajalik selleks, et seemnete idanemise ajal oleks nende ümber konstantne õhuniiskus ja -temperatuur. Kui katusealune kipub liialt higiseks minema, tuleb katus korraks eemaldada, veepiiskadest kuivaks raputada ja uuesti tagasi asetada, nõnda välditakse külvinõu õhu liigniiskeks muutumist. Külvinõu katust ei panda tagasi, kui külvid on tärganud ja tugevalt rohetama hakanud.

Kastmisega hoolas

Maitsetaimede kastmisega peaks olema üsna hoolas, sest eriti keskküttega elamises on õhk kuiv ning seetõttu kuivab muld kiirelt ära. Samuti soodustab kuivamist päike, mida küll meie talves eriti palju ei ole, kuid kevadel peaks sellega siiski arvestama. Jälgige, et maitsetaim juurteni läbi ei kuivaks! Väikeses potis kipub see kergesti juhtuma, sest pott on juuri täis ja mulda on seal õige pisut.

Maitsetaimede kastmisel järgi põhimõtet: kõrged ja suure lehemassiga taimed vajavad rohkem vett, väikesekasvulised vähem. Näiteks nõuavad korralikku kastmist basiilik, sidrunmeliss ja piparmünt. Väikeselehelisel punel ja eriti rosmariinil võib liigniiskus aga juuremädanikku tekitada.

Maitsetaimed kõlbavad maitsestamiseks ja söömiseks kohe pärast tärkamist. Mõned väga kiire arenemisega liigid, nagu näiteks põld-võõrkapsas, on „niidetavad” juba idulehtede faasis. Kui tahta, et aknalaual oleks pidevalt maitserohelist võtta, tuleks ühte ja sama maitsetaimeliiki külvata iga kahe-kolme nädala tagant uuesti.

Maitsetaimede kasvule mõjub hästi, kui neid aeg-ajalt paari lehe kaupa hõrendada: ka inetu, sorgus välimusega taim sobib võileiva peale või supi sisse.

Võimalik on osta potis juba valmis kasvatatud maitseroheline, istutada see kodus ümber suuremasse kasvunõusse ja pikendada sellisel moel tarbimisaega.

Ei maksaks unustada aegu vastu pidanud asjalikku toimetamist, kui aknalauale pandi kasvama mõned söögisibulad tervistava rohelise saamiseks. Söögisibulate roheliseks ajamiseks pole isegi mulda vaja, piisab lihtsalt taldrikust, mille põhja on asetatud niiskust hoidev materjal!

Ürdid, mida võiks iga kuu tagant aknalauale asetatud potti-kasti külvata, et jälle värsket võtta oleks: aed-harakputk, basiilikud, põld-võõrkapsas, till, kress-salat ja suhkruherned.

Maitsetaimede ravitoime

Taimravis kasutatakse enamasti mitme taime segust valmistatud teesid, tinktuure, hautisi vm ravimivorme. Rasva ainevahetust soodustavad iisop ja tüümian. Soolavaese või -vaba dieedi korral on sobivaimad piparrohi, majoraan, basiilik ja tüümian. Hästi sobivad ka seller ja till, eriti nende seemned.

Seedehäirete vastu on head piparmünt ja salvei, puhituse korral köömen, koriander ja tüümian. Paljudel meie igapäevases toidus kasutatavail maitsetaimedel on rahustav ja valuvaigistav toime, näiteks avaldavad rahustavat mõju tüümian, till ja basiilik. Närvisüsteemi tugevdavad tüümian, majoraan ja basiilik.

Valuvaigistavalt ja südametalitlust tugevdavalt mõjuvad piparmünt ja majoraan. Unetuse vastu soovitatakse melissi ja tüümiani. Hingamisteede haiguste korral aitavad tüümian, salvei ja iisop. Röga lahtistavad tüümian, pune ja salvei.

Vereringet tugevdavad ja veresooni laiendavad majoraan ja piparmünt. Antiseptilise ja desinfitseeriva toimega on tüümian, salvei, majoraan ja sibul. Maksa talitlust ja sapi eritumist soodustavad piparmünt ja salvei.

Korraga mitme haigusnähu vastu on kasu tüümianist, salveist ja majoraanist.

Mitme maitsetaime tõmmist võib edukalt kasutada välispidiselt kuristamiseks, näiteks salveid ja iisopit. Eriti värskendavalt, desinfitseerivalt ja toonust tõstvalt mõjub vann, millele on lisatud piparmündilehti, tüümiani ja salveid.

PROOVI KASVATADA

• Murulauk on suure C-vitamiini- ja rauasisaldusega. Eriti hästi ilmnevad murulaugu maitseomadused segatuna hapukoore või võiga. Et murulaugu õrnad vitamiinid kaduma ei läheks, haki seda toidule vahetult enne valmimist.
• Sidrunmeliss eelistab päikeselist kasvukohta. Selle tugevalt sidrunilõhnalise taime lehti kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Sobib salatitesse, suvistesse jookidesse, kohupiimast võileivakatetesse.
• Basiilik on Itaalia köögi põhimaitseaine ja maitsetaimede kuningas, sest dubleerib kõiki klassikalisi vürtse ja sobib väga paljudesse roogadesse. Roheline ja punane basiilik tahavad varjulist ja sooja kasvukohta ega kannata kuivust.
• Jääsalat on vähenõudlik, hakkab aknalaual ilusti kasvama. Talub ka sooja ja kuiva kasvukohta.
• Petersell sisaldab rohkesti C-vitamiini, karotiini ja mikroelemente. 20 grammi petersellilehti katab päevase C-vitamiini vajaduse, tänu soodsale kaltsiumi ja fosfori vahekorrale parandab seedimist ja on rahustava toimega.
• Pune on mitmeaastane tugeva lõhnaga taim, kasvab 25–50 cm kõrguseks. Pune on kõige tuntum pitsamaitseaine.
• Aed-põõsastill on aknalaual kasvatamiseks sobivaim tillisort, on aedtillist lopsakam ja vähenõudlikum.
• Roheline sibul. Ajatamiseks tuleb sibulamugul panna veega täidetud anumasse nii, et mugul vett ei puuduta: sibul ajab juured ise kiiresti vette. Vee sees olles läheb sibul haisema. Enne lõika sibula ülaosalt väike tükk maha, siis läheb see hõlpsamini kasvama.