Eestis saetud puit jõuab sajasse riiki

Eesti puidutoodete ekspordi peamised sihtriigid aastail 2014-2015. Foto: Maa Elu

Pärnu linnatäis inimesi on iga päev ametis metsa- ja puidutööstuses ning nende tööpanusena eksporditakse üle maailma peaaegu sajasse riiki puidutooteid aastas 1,8 miljardi euro eest.

Läinud aasta andmeid pole veel kokku löödud, kuid 2015. aastal oli Eesti metsade raiemaht 10 miljonit kuupmeetrit. Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhi Henrik Välja hinnangul võib mullune raiemaht olla mõnevõrra suurem.

Tööga on metsa- ja puidusektoris hõivatuid ligikaudu 38 000 inimest. „Oluline on, et valdav enamik neist teenib palka väljaspool Harjumaad ja suuremaid linnu,” rõhutab Välja. „Paljud puidutööstused asuvad väiksemate asulate lähistel, mis loob inimestele võimaluse mõistliku palgaga kodukohas tööd teha. Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu liikmete keskmine palk on ligikaudu 25 protsenti Eesti keskmisest kõrgem, mis on väljaspool Tallinnat päris hea näitaja.”

Maavärinakindlad majad

Kogu Eesti kaupade ekspordist moodustavad puidutooted 16 protsenti. Kui puidupõhiste toodete eksport oli 2015. aastal 1,8 miljardit eurot, siis import 607 miljonit. Suurem osa riigist välja veetavast metsamaterjalist on juba väärindatud. Töötlemata puitu eksporditi 100 miljoni euro eest.

Välja sõnutsi oli mullu kolmanda kvartali seisuga eksport väikses kasvus, kuigi hoog on võrreldes varasemate aastatega veidi raugenud. „Ümarpuidu eksport on aasta-aastalt vähenenud tänu investeeringutele peenpalgisaeveskitesse ja graanulitehastesse,” lisab ta.

Kõige suuremas mahus viiakse välja sae- ja höövelmaterjali, puidust kokkupandavaid ehitisi, puitmööblit ja puidust ehitusdetaile. Saematerjali ekspordime enim Lätti, Austraaliasse, Hollandisse ja Soome. Läti suure osakaalu taga on kauba liikumine Läti sadamate kaudu.

Kõrvalseisja kergitab imestusest kulme, kuuldes, et siin saetud laudu koguni Austraaliasse viiakse, kuid Välja selgitab, et sae- ja höövelmaterjal on kaup, mille konteineriga transportimisel Aasiasse või Kesk-Euroopasse väga suurt hinnavahet pole. Nii jõuabki üsna palju Eestis saetud laudu peale Austraalia veel Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse.

Eesti üks suurim saetööstus, Võrumaal tegutsev AS Toftan eksportis mullu saematerjali paarikümnesse riiki üle maailma. Ettevõtte tegevjuht Martin Arula räägib, et 40 protsenti nende toodangust läheb Eesti ettevõtetele, kes teevad sellest näiteks mööblit ja uksi-aknaid. „Saematerjali enamasti ei ekspordita, sest Eestis on puidutööstus sedavõrd arenenud, et eksporditakse valdavalt juba saematerjalist edasi väärindatud tooteid,” sõnab ta.

Suuruselt järgmine Toftani sihtpunkt on Jaapan, kuhu läheb materjal maavärinakindlate majade ehitamiseks. „Jaapanis ei tohi ehitada maju, kui need ei pea maavärinatele vastu, ja põhjamaine rahulikult kasvanud puit sobib selleks hästi.”

Lisaks eksportis Toftan tooteid Sri Lankale, Islandile, Jordaaniasse, Marokosse, Indiasse, Taisse, Saudi Araabiasse, Egiptusesse, Türki, Tuneesiasse, Koreasse, Iisraeli ja Euroopa riikidesse. „Hiina on turg, mis ilmselt järgmistel aastatel kasvab. Nad tarbivad puitu ise ja teevad sellest mööblit, mida meile tagasi saadavad,” räägib Arula. „Meil on 620 toodet, mida ümarast palgist välja saeme ja oleme saatnud umbes sajale kliendile nii Eestis kui ka väljaspool. Loodetavasti Eesti osakaal kasvab. Mulle pigem meeldiks, kui keegi Eestis oma käpajälje veel meie materjalile külge paneb ja siis see suurema väärtusega riigist välja läheb.”

Puidust pilvelõhkujad

Mida enam on puidutoode Eestis väärindatud, seda ligemale saab seda müüa. Näiteks siin valmistatud mööblit on keeruline kaugetesse maadesse müüa, siis peab arvestama kohaliku inimese hinnatundlikkuse, disainieelistuste ja kultuuriliste eripäradega. „Edukaks müügiks on vaja näha palju vaeva kohalike olude tundmaõppimiseks. Eesti mööblitööstused on suutnud edukalt välisturgudel tegutseda näiteks hotellide sisustamisega. Siin võib näiteks tuua Standardi,” räägib Välja.

Eesti on maailmas kolmas puitmajade eksportöör USA ja Hiina järel. Siin valminud tehasemajad rändavad peamiselt Norra, aga ka Rootsi ja Saksamaale, lisaks on õnnestunud neid müüa Prantsusmaale ja Suurbritanniasse.

„Puitehitus on kindlasti kasvav suund ja lisaks tavapärastele eramutele ja väiksematele kortermajadele näeme, et aina enam hakkab puitehitus levima suurtesse linnadesse, kus see võimaldab kiiret, müra- ja tolmuvaba ehitamist,” seletab Välja. „Üllatuslikult on praegu üks innovaatilisemaid puitehituse piirkondasid London. Oleme liidu töös suurlinnades levivale puitehituse suundumusele palju tähelepanu pööranud ja loodame, et tulevikus võib Eesti arhitektide ja inseneride projekteeritud ja Eestis toodetud puidust pilvelõhkujaid leida Euroopa suurlinnades.”

Kartust, nagu võiks näiteks Norra turg mõne aasta pärast puitmajadest küllastuda, Välja ei jaga. „Ma ei usu, sest elamufond vananeb pidevalt ja jõukates ühiskondades uuendatakse elamufondi tagumist otsa päris aktiivselt,” märgib ta.

Puitmajadega samas mahus ekspordib Eesti ehitusdetaile: aknaid, uksi ja liimpuitu ning selle kauba suurim turg on samuti Skandinaavia maad.

Maailmas on näha ka vineerikasutuse kasvamist ja näiteks maailmameredel seilavatest vedelgaasitankeritest võib leida Eestis toodetud vineeri, mis isoleerib tankeri terasest kere ligikaudu –160kraadisest vedelgaasist. Puit on üks väheseid materjale, mis suudab ekstreemsetes temperatuurivahemikes säilitada mahu ja tugevusomadused.

Lihtsast keerulisemaks

Välja räägib, et alates 1990. aastatest on metsa- ja puidutööstus arenenud stabiilselt ja sektori lisandväärtus kasvanud kümme korda. Ümarpuidu eksport võimaldas koguda kapitali investeeringuteks puidu töötlemisesse, aga erinevalt Soomest ja Rootsist on Eestis pööratud rohkem tähelepanu puidu mehaanilisele töötlemisele, osalt on see põhjustatud tselluloositehaste suurest kapitalimahukusest.

„Tänaseks on Eesti puidu mehaanilises töötlemises saavutanud väga hea konkurentsivõime, on edukaid ja keskkonnasõbralikke puitmassi tootmisüksuseid, arenenud on nii ehitusdetailide, ehitiste kui ka mööbli tootmine,” kirjeldab Välja. „Järgmise sammuna tasub arendada puidukeemiat. Puidust saab tänapäeval teha väga mitmesuguseid keskkonnasõbralikke tooteid alates biokomposiitidest ja tekstiilist kuni kosmeetikani ning nanotselluloosi kaudu ka elektroonikani. Välja kuulutatud biorafineerimistehase plaan on kindlasti esimene samm selles suunas.”