Eestis tegutseb mitmeid linnuvaatlusi pakkuvaid turismiettevõtteid, mille peamine sihtgrupp on välismaalased, kuid linnuvaatlus võiks kuuluda ka eestlaste hobide hulka. Jaanuari viimasel nädalal toimub taas suur talvine linnuvaatlus.
Eestlane, osale linnuvaatlusel!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlast peetakse loodusrahvaks, kuid teadmised lindudest pole tegelikult eestlase tugev külg. Kui lund ei ole ja suusatada ei saa, võiks kalli spordiklubi või kulukate harrastuste asemel avastada ühe tervisliku ja kosutav hobi – linnuvaatluse, mis võib muutuda lausa sõltuvuseks. Linnuvaatlust saab harrastada ka talvel, kuigi siis on mõned asjad teisiti kui kevadel või sügisel.
Talvise linnuvaatluse eelised
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuht Marju Pajumets ütleb Maa Elule, et peamine vahe on selles, et talvel esinevate linnuliikide arv on palju väiksem kui kevadel saabuvate pesitsevate ja läbirändavate linnuliikide arv – seega on näiteks alustaval linnuvaatlejal kergem alustada lindude tundmaõppimist.
Pluss on ka see, et talvel armastavad paljud linnuliigid tegutseda inimeste lähedal, seega on neid veidi kergem märgata. „Näiteks kogunevad nad inimeste pandud toidulaudadele,” toob Marju Pajumets näite. Talvel on puud raagus. „Kevadel ja suvel, kui puud on lehes, on jällegi linde keerukam märgata, vaadelda ja määrata.”
Parim aeg kakulisi jälgida
Kevadel on linde eristada veidi lihtsam, sest isaslinnud on uhkes pulmarüüs ja kirevamas sulestikus. „Sügisel ja talvel on keerukam eristada isas-, emas- ja noorlinde. Kevadel saab laululinde ära tunda laulu järgi, millega otsitakse partnerit või teatatakse pesitsusterritooriumist, samas on linde korraga laulmas kohati väga palju ja näiteks algajal linnuhuvilisel on raske üht liiki teisest eristada. Talvel on linnud palju vaiksemad ja tagasihoidlikumad,” märgib Marju Pajumets. Samas on mõned linnuliigid, kelle pesitusaeg algab väga vara, aktiivsemad just talve teisel poolel, näiteks kakuliste vaatlusteks ja kuulamiseks on parim aeg jaanuarist märtsini, mil nad on aktiivsemad. Veel võib talvel kohata selliseid liike, keda kevadel ja suvel meil ei kohta ning vastupidi.
Soovitused algajale linnuvaatlejale
Meelis Uustal, ornitoloog
Tallinna Linnuklubi juhatuse liige ja Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige
Talvine aialinnuvaatlus (www.eoy.ee/talv) toimub kolme päeva jooksul jaanuari viimasel nädalavahetusel, kus linnuhuvilisel tuleb ühe tunni jooksul vaadelda linde oma aias või muus lindude toitmiskohas ja panna kirja igast liigist suurim korraga nähtud isendite arv. Kuna talvel on neid linnuliike, keda toitmiskohtades kohata võib, võrdlemisi vähe, siis on liike määrata lihtne. Seepärast on talvine aialinnuvaatlus hea võimalus linnuvaatluste ja linnuõpingutega alustada.
Suvine aialinnuvaatlus (www.eoy.ee/aed) kestab 1. märtsist oktoobri esimese nädalavahetuseni. Nende seitsme kuu jooksul tuleb aialinnupäeviku kodulehel vaatluspäevikut pidada ja kirja panna:
1) kõik aias kohatud linnuliigid,
2) kõik aias pesitsenud linnud.
Kuna lisaks lindudele jääb muudki silma, siis ka:
1) aias kohatud loomaliigid,
2) aias kohatud kimalased (sest tegemist on oluliste tolmeldajatega),
3) muud fenoloogilised vaatlused ehk vaatleja kodukandis taimede õidepuhkemise kuupäevad ja putukate väljailmumise kuupäevad.
Linnuvaatlus eri aastaaegadel – mis on erinev?
Kui küsida, kuidas erineb linnuvaatlus eri aastaaegadel, siis erineb vaid linnuvaatleja riietus. Binokkel, vaatlustoru ja märkmik/diktofon vaatluste ülestähendamiseks on ikka tarvilikud. Samuti on vaja asjalikku linnumäärajat.
Kevadel-sügisel rändavad meilt lisaks siinkandis pesitsevatele lindudele läbi ka need linnud, kes meil ei pesitse (nt rabahaned ja suur-laukhaned, väikeluiged ja siidisabad) – nemad pesitsevad Põhja-Jäämere ääres. Osa meist põhja ja kirde pool pesitsevatest lindudest võivadki tulla just Eestisse talve veetma, näiteks vesipapp või taliviu.
Kui on soe talv nagu tänavu, siis võivad meil talve edukalt veeta ka üksikud sellised linnuliigid, kes muidu peaksid praegusel ajal olema Lõuna- ja Lääne-Euroopas, nt punarind, käblik, mustpea-põõsalind.
Millised rahvad on suurimad linnuhuvilised?
Linnuvaatlejaid on vist kõige rohkem brittide, soomlaste, hollandlaste ja sakslaste seas. Proportsionaalselt rahvaarvust on ilmselt esikohal soomlased.
Miks põhja- ja lääne-eurooplaste seas on palju linnuhuvilisi – ei oska vastata. Äkki Eesti linnuturismi vedajad teavad!
Eestlased loomulikult võiksid rohkem linde vaadelda. Eks nad iga aastaga üha enam vaatlevad ka. Sellele on kaasa aidanud loodusfotograafia populaarsus, sest ükskord tekib ikka küsimus, et mis liigi ma siis õieti pildile sain, aga ka sellised lihtsad linnuvaatlusüritused, nagu talvine aialinnuvaatlus ja suvine aialinnupäevik. Võib osaleda nii linnuvaatlusretkedel kui ka iseseisvalt linde vaadelda. Head linnutundjad panustavad ka keerulisema metoodikaga linnuseiretesse. Enamik linnuvaatlejaid talletavad oma vaatlused ka avalikus linnuvaatluste andmebaasis aadressil elurikkus.ut.ee.
Linnuvaatlemisel on mitmeid plusse:
• maandab stressi,
• on kasulik ka füüsilisele tervisele, sest teed pikki jalgsiretki looduses,
• on põnev, sest kunagi ei tea, mis linde võid ootamatult kohata,
• on mugav, sest saad seda teha igal pool, ka rõdul või koduaias,
• on odav – vaja vaid investeerida heasse binoklisse, binokkel kestab aastaid.
Jaanuari viimasel nädalavahetusel, 27.–29. jaanuarini toimub talvine aialinnuvaatlus. Talvise aialinnuvaatluse koordinaator on Aarne Tuule (5800 2869, talv@eoy.ee).