Uus tarkvara hoiab põllul ja masinail korraga silma peal

Foto: Erakogu

CarCopsi ja Cropio.com koostöö tulemusel saavad põllumajandusettevõtted pidada põlluraamatut ja samal ajal jälgida kogu masinaparki ühest kohast.

Uutmoodi teenus töötati välja praktilistel põhjustel. „Ei tea ühtegi põllumajandusettevõtet, kelle masinapargis oleks vaid ühe tootja tehnika. Kõikidel põllumajandustehnika tootjatel on küll olemas oma GPS-seadmed, kuid kahjuks pole ükski tootja nõus jagama neid andmeid kolmanda osapoolega – näiteks põllumajandustarkvara pakkujatega,” teatab CarCops Autovalve müügijuht Riho Pihlakas. Kui ettevõttes on nelja tootja tehnika ja põlluraamatutarkvara ning peale põhitöö peab ettevõte jälgima masinaid neljas keskkonnas ja viiendas pidama põlluraamatut, siis see on absurdne ja ettevõtjale väga väsitav. Nüüd sai see probleem tänu uuele tarkvarale lahendatud.

Riho Pihlakas usub, et uus tarkvara aitab põllumeest päris palju. Näiteks kui suurte põldudega ettevõtted ei teadnud seni kunagi, mis toimub kogu põllu ulatuses, siis nüüd näitavad iganädalased satelliidipildid näiteks põllumehele, kui põllu keskele on kogunenud liigvesi, mis takistab teravilja kasvu. Ettevõtte töötajad saavad ka sisestada iga põllu kohta eraldi pildi, nii et agronoomil ja juhtkonnal on põllu seisust ülevaade. Satelliidipildid aitavad Riho Pihlaka sõnul ettevõttel ühe hetkega selgitada, kas põld on veel kaetud lumega, must, rohetab või on vili juba koristusküps.

Tarkvara abil saab teha enamgi, näiteks saab ettevõtte juht täpse ülevaate tehtud töödest. „Päeva lõpul on näha, kui palju tööd sai tehtud ja mis on veel tegemata.” Detailse info saab ka masinapargist: kui palju on masin tööd teinud, kui palju tankinud, kütust kulutanud jms. „Ükski masin ei saa ettevõtte juhi teadmata tööd teha. Põldude olukorrast ülevaate saamiseks ei pea agronoom enam kilomeetreid maha sõitma, vaid saab selle kohe teada. Tehnika ja põllud on jälgitavad ühtses lihtsas keskkonnas,” ütleb Pihlakas.

Trigon Agri kogemus

Trigon Agri tootmislogistika juht Martin Paukson ütleb Maa Elule, et nende ettevõte on Cropio maa- ja põlluhaldusteenuse kasutaja. Cropio on koostöös Trigon Agriga välja arendanud „kõik ühes” telemeetria terviklahenduse. See hõlmab muu hulgas ka laialt kasutatava transpordi ja tehnika standardteenust ja Trigon Agri jaoks väga olulist, samas teenusepakkujate jaoks enamasti spetsiifilist põllumajandustehnika terviklikku haldust.

„Koostöö põhjus oli lihtne – ükski standardteenus ei katnud meie tegelikke vajadusi. Kasutatava tehnika ja hallatava maa geograafiline paiknemine ning seonduva info detailsus on mastaapne,” selgitab Martin Paukson. Kogu põllumajandusettevõtte jaoks tähtis teave on reaalajas olemas, kuvatav ühel ekraanil ning seostatud päevaplaanide ja kulutatavate ressurssidega ning mõistagi automaatkontrollitav.

Cropio kasutamist alustas Trigon Agri esmalt maa- ja põlluhaldamise jälgimisel viis aastat tagasi. Ettevõtte huvi Cropio kui teenusepakkuja vastu kasvas Martin Pauksoni sõnul kiiresti info hea kvaliteedi, mitmekülgsuse ja süsteemi kasutajasõbralikkuse pärast. Lisaks oli tähtis ka kvaliteetne kohapealne kasutajatugi neis riikides, kus Trigon Agri tegutseb. „Seetõttu tegime ettepaneku arendada koostööna välja telemeetriateenus, nüüdseks on see tooteks realiseerunud ning kasutatav Ukrainas ja Venemaal.” Martin Paukson lisab, et kui suurtele masinatootjatele on kombeks pakkuda teenust omas, st teistele tootjatele suletud keskkonnas, siis Trigon Agri jaoks oli mõeldamatu jälgida operatiivset tööolukorda kõigi masinatootjate eri programmides korraga. „See lihtsalt ei ole tõhus ja välistab teatud automaatkontrolli võimalused.”

Milline põllumajandusettevõte vajab teenust kõige enam? 

Martin Pauksoni sõnul on iga ettevõtte teadagi isemoodi. „Meie võimalus oli koostöös Cropioga välja töötada meie enda vajadustele vastav telemeetriateenust pakkuv maainfoga seostatud toode, mis tänaseks sobib ka paljudele teistele põllumajandustootjatele.”

Trigon Agri jaoks on alati olnud hädavajalik geograafiliselt mastaapse info kiire ja efektiivne haldamine, sisendite automatiseeritud haldus, agronoomiliste plaanide ja tegelikkuse vastavuse kontroll reaalajas, agronoomide asjakohase infoga toetamine. „Kindlasti peame suutma reageerida kohe, veel parem enne, kui tekkimas on mittevastavus. „Olukord, kus hilisemad raportid on fikseerinud juba tehtud vead, ei rahulda enam. Täpselt suunatud automaatkontroll toob minimaalsete inimressursside abil esile kitsaskohad, millega siis minutite jooksul tegeleme,” selgitab Martin Paukson.

Ann Riisenberg: Põllumehe elu muutub üha moodsamaks

Eesti Põllumeeste Keskliidu  juhatuse liige Ann Riisenberg ütleb, et Eesti põllumehed on  aastatega muutunud üha teadlikumaks teenustest, mis teevad nende elu lihtsamaks ja ökonoomsemaks. „Turul on praegu mitmeid sarnase teenuse pakkujaid, nt VitalFields, eAgronoom jms.”

„Aasta algusest hakkas kehtima veeseaduse uus redaktsioon, mis näeb ette, et põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab sada ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutab lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostab igal aastal enne külvi või mitmeaastase kultuuri korral enne vegetatsiooniperioodi algust väetamisplaani. Aastast 2019 laieneb väetamisplaani tegemise kohustus 50 hektari kasutajale. Igasugune teenus, mis lihtsustab põllumehe tööd ja aitab seadusest tulenevaid nõudeid täita, on teretulnud,” rõhutab Ann Riisenberg. On väga oluline, et pakutav teenus oleks lihtne, kasutajasõbralik ja Eesti muutuvas seadustikus uuenev.

Uuendused teevad põllumehe elu lihtsamaks

„Taimekasvatuses on põllumehed ammu tõdenud, et nende ettevõtluse „peaaktsionäriks” jääb alati ilm. Kõrgtehnoloogia edu oleneb ennekõike põllumehe enda teadmistest ja kogemustest. Kõrgtehnoloogilisi lahendusi on Eesti põllumehed kasutanud juba viisteist aastat, algul hakati kasutama GPS-seadmetega masinaid: kombainid, traktorid jms. Viimastel aastatel on hoogu võtmas lämmastikutestrite (N-testrite) kasutamine, mis peaksid täpsemalt näitama, kas taim on näljas ja vajaks väetamist,” loetleb Riisenberg.

Piimakarjakasvatuses on tööprotsess juba ammu automatiseeritud: lüpsirobotid, söödarobotid jms on üsna tavalised eelkõige suurema ettevõtte jaoks. Lüpsiandmetest on võimalik näiteks välja lugeda, kas loom indleb, kas tal on tervis korrast ära. Loomade jaoks, kes peavad elama kindla temperatuuriga kohas (nt sead, linnud), pakutakse juba aastaid mobiililahendusi, kus saab pidevalt monitoorida, kas nõutavad tingimused loomapidamishoones on täidetud. Kõrvalekalletest antakse operatiivselt teada sõnumiga. „Tean, et Eestis kasutatakse ühes loomafarmis trummelkompostimist, mille tööd juhitakse lausa Hollandist, kelle käest seade osteti,” toob Riisenberg näite.

Andmeid peab oskama tõlgendada

Kõrgtehnoloogia edastab rohkesti andmeid, millest on Riisenbergi sõnul kasu ainult siis, kui põllumees suudab neid tõlgendada ja kasutada. „Täiesti uue asjana on Euroopas hakatud rääkima andmete turvalisest säilitamisest ja autoriõigustest. Kindlasti on põllumehed juba palju teadlikumad, milliseid teenuseid turul pakutakse ja mis kasu see neile toob.