Eesti on mahemaade poolest Euroopa tipus

Mahedalt kasvavate kaunviljade pindala suurenes mullu 81 protsenti. Foto: Kasper Mäe

Põllumajandusameti andmetel oli Eestis mullu mahepõllumajanduslikku maad 184 754 hektarit, mis on aasta varasemaga võrreldes kaheksa protsenti rohkem. Mahemaa osa kogu Eesti põllumajandusmaast on ligi 18 protsenti. See näitaja asetab Eesti koos Rootsi ja Austriaga Euroopa Liidu riikide esikolmikusse.

„Suuremate mahetoidumüüjate sõnul on tarbija huvi mahetoidu vastu aasta-aastalt kasvanud,” ütles Merit Mikk Mahepõllumajanduse Koostöökogust.

Populaarsed kaubagrupid, mida mahedana ostetakse, on munad, köögi- ja puuviljad ning piimatooted. „Usun, et see on tarbija teadlik valik osta vabapidamisel kanade mune ning ilma pestitsiidideta kasvatatud vilju. Teadlik valik on kindlasti ka see, et ostetakse lastele mahetoitu – mahebeebitoitude müük tõuseb,” seletas Mikk.

Kuigi suurema osa mahepõllumajanduslikust maast moodustavad rohumaad, tuli pinna suurenemine eelmisel aastal peamiselt just põllukultuuride arvelt: teraviljakasvatuse pind kasvas 22, kaunviljade (hernes, põlduba) pind 81 ja tehniliste kultuuride (rüps, raps, kanep) pind 45 protsenti.

Kokku moodustas nende kultuuride pindala 47 316 hektarit (ha). Mahepõllukultuuride kasvatus elavneb just heade ekspordivõimaluste tõttu.

Puuviljade ja marjaaedade pind suurenes 11 protsenti, kõige suuremal pinnal kasvasid astelpaju (1084 ha), õunapuud (396 ha) ja must sõstar (167 ha). Kui paljud õunaaiad ja musta sõstra istandikud andsid möödunud aastal väga head saaki, siis astelpaju ja mustikas pigem ikaldusid.

Hoolimata maheköögiviljade ja -kartuli kasvavast nõudlusest nende kasvupind mullu natuke vähenes.

Loomakasvatuses ei olnud enamikus loomagruppides möödunud aastal suuremaid muudatusi, jätkuvalt peetakse kõige rohkem mahelambaid ja -lihaveiseid. Küll aga suurenes märkimisväärselt mesilasperede arv, koguni 36 protsenti. Kokku oli mesinikel 2717 mahemesilasperet.