Põllulindude vähenemine on kiirem kui metsalindudel

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Okasmetsades pesitseva pöialpoisi arvukus on langenud keskmiselt 1,7 protsenti aastas ja languse peamine põhjus on okasmetsade intensiivistunud raie.
Okasmetsades pesitseva pöialpoisi arvukus on langenud keskmiselt 1,7 protsenti aastas ja languse peamine põhjus on okasmetsade intensiivistunud raie. Foto: Elmo Riig

Inimestele läks väga hinge läinudnädalane uudis, et Eestis jääb peamiselt metsamajandamise tõttu iga aastaga vähemaks 60 000 linnupaari, aga tasub teada sedagi, et põllulindude vähenemine nii Eestis kui ka mujal Euroopas on kiirem kui metsalindudel.

„Peamiseks metsalindude vähenemise põhjuseks loeme metsamajandust, aga mõju on ilmselt ka kliimamuutusel ja väikekiskjate arvukuse suurenemisel,” ütleb Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Soomes on näidatud, et kliima soojenemise tõttu jääb põhjamaade metsadele iseloomulike liikide isendeid vähemaks kiiremini kui Kesk-Euroopa metsadele iseloomulike liikide arvukus kasvab.”

Uut metsaseadust välja töötavad ametnikud on korduvalt rõhutanud, et siinmail pole varem nii palju metsa olnud kui praegu.

Volke tõdeb, et metsade majandamist silmas pidades on Eestis tõesti toimunud metsamaa pindala mõningane suurenemine, aga lindude arvukuse languse taga on metsamaa kvaliteedi muutus: lagaraiemajandus viimastel aastakümnetel, okasmetsade pindala vähenemine ja hooldusraiete kasv 2000. aastatel – eriti riigimaadel.

„Kui vana mets raiutakse, asendub see esialgu põõsastu või metsanoorendikuga, kuhu asuvad põõsalinnud, punarind, käosulane, karmiinleevike, salu-lehelind, võsaraat ja metsvint,” seletab Volke. „Kui metsas võis elada 20–30 liiki linde, siis uuenev linnukooslus on väikesearvulisem nii liikide kui ka isendite poolest ja selle täienemine võtab aastakümneid, nagu metsa kasvaminegi.”

Suures plaanis on täheldatud, et mida suurema inimmõjuga on kooslused, seda vaesemad ja ühetaolisemad need võrreldes looduslike ja pool-looduslikega on. „Sama kehtib põldude kohta. Mida intensiivsem on põllupidamine, seda vähem on linnuliike ja linnupaare,” lisab Volke.

Ka põldudel kasutatavad taimemürgid mõjutavad linde, seda peamiselt toidupuuduse kaudu. Linnud vajavad kõige rohkem toitu poegade kasvatamise ajal ja poegi toidetakse putukatega. Mürgitatud põldudel on putukaid vähe ja linnupoegade üleskasvatamiseks ei pruugi toitu jätkuda.

„Ka Eestis on selgesti näidatud, et mahepõllundus on lindudele tunduvalt soodsam kui tavatootmine. Aga üldise suundumusena on põllulindude vähenemine nii Eestis kui ka mujal Euroopas kiirem kui metsalindudel,” rõhutab Volke.

Kõige enam on vähenenud tavalistest metsaliikidest siisikese, pöialpoisi, tutt-tihase, must-kärbsenäpi ja vainurästa, vähem arvukatest turteltuvi, väike-kirjurähni, händkaku ja kõigi metsakanaliste arvukus. Põllulindudest on langeva arvukusega näiteks tuntuimad liigid põldlõoke ja talvike, aga ka nurmkana, põldtsiitsitaja ja suurkoovitaja.

Metsaliikidest on praegu kriitiline kassikaku ja must-toonekure olukord. Mõlema liigi arvukus on Eestis alla 100 paari ja hoolimata kaitsemeetmetest pole seni arvukuse taastumist saavutatud. Põllulindudest on üsna kriitilisse seisu jõudnud nurmkana ja põldtsiitsitaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles