Ares tehti kummardus pühendunud põllumehele

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel Kallaste lesk Laine Kallaste esitles mälestusalbumit.
Mihkel Kallaste lesk Laine Kallaste esitles mälestusalbumit. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Are huvikeskuse väikesesse saali kogunesid 10. jaanuaril need, kes tundsid selle maja ehitamise eestseisjat, Pärivere sovhoosi kauaaegset direktorit Mihkel Kallastet, kes sel päeval oleks saanud 90aastaseks. Väärika tähtpäeva puhul esitles tema lesk Laine Kallaste mälestusalbumit, mille fotodel ja tekstides kajastub läbi aastakümnete maarahva elu, tehnika areng, uute hoonete ehitamine, pidude pidamine ja turismireisid.

Are alevik on kujunenud ajal, mil Mihkel Kallaste (1927–2007) oli ligemale 400 töötajaga majandi juht. Tema elutööks on nimetatud eesti maakarja, Tori hobuse ja eesti peekonitõugu sigade aretamist ja säilitamist ametkondlike takistuste kiuste. Pärivere sovhoosi agronoomiks tuli Mihkel Kallaste 1952. aastal, ajal, mil tema lähedased olid küüditatud Siberisse. Pensioni eel töötas ta riikliku eesti peekonitõugu sigade tõulava direktorina.

 „Mind kummitas minevik, pilte oli kodus palju, neist tegin valiku,” mainis Laine Kallaste.

Are vallavalitsus asub samas majas, mille sovhoos ehitas oma kasumi, miljoni rublaga, arhitekt Ell Väärtnõu projekti järgi uhkeks ja avaraks kontorklubiks. Hoones oli 400kohaline universaalne spordi- ja kontserdisaal, majandi kontor, külanõukogu, sidejaoskond, velskripunkt, hambaravikabinet, ringiruumid, garderoobid, pesemisruumid, telefonikeskjaam, majahoidja korter, kinoruumid. Punasest tellisest sovhoosikeskus on Eesti 20. sajandi maaarhitektuuri üks märkimisväärseid ehitisi. See on jäänud paljude ülemaakondlike ürituste keskpunktiks oma suure saaliga.

Meenutustes kõlas läbi sõna hoolivus, hoolivus eelkõige inimestest. Pärivere põllud olid savised ja kohalike elutarkuse järgi oli nii, et kümme aastat külvad, kolmel lõikad. Sellepärast keskendus majand tõuloomakasvatusele ja loomi müüdi üle Nõukogude Liidu. Missioonitundest pidas sovhoos ka eesti maakarja lehmi, põlistõugu, kellest säilinud pooled loomad olidki Päriveres ja seepärast pole kohalikud jätnud katki plaani paigaldada Aresse mälestuskivi eesti maakarjale.

Surju vallavanem Jaanus Männik rääkis, kuidas ta EPA tudengina Päriveres praktikal oli ja millise elukooli andis talle Mihkel Kallaste, kes oli võimas natuur, fenomenaalse mäluga, tundis nime- ja nägupidi kõiki kohalikke.

Vaadata olid Mihkel Kallaste seeniorile antud aukirjad, omaaegsed trükised, albumid. Suupistelaua kattis oma aukodaniku meenutamiseks Are vallavalitsus. Isa elutööd on jätkanud põllumajandusjuhina Mihkel Kallaste juunior ja tõuhobuste kasvatajana Andres Kallaste.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles