Uus ravi hüvitamise kord teeb hambaarstidele peavalu

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Enamiku hambaarstide hinnangul on haigekassa hinnakiri, millega teenuse osutamist arstidele hüvitama hakatakse, tehtud ebarealistlikult madalate hindade peale, mistõttu ei pruugi enamik arste lepingut sõlmida. Mis saab aga sel juhul patsientidest väiksemates kohtades, kus uut arsti pole lihtne leida?

 

Kui hambaarstide liit küsis Eesti hambaarstidelt, kas nad on praeguse hinnakirjaga nõus, vastas 93 protsenti küsitluses osalenud 544 arstist, et nemad pole niisuguste hindadega nõus töötama. Liidu president Marek Vink vastas Maa Elu pärimisele vaid ühe lausega: „Esialgu pole ühtki määrust, mis annaks aimu, kuidas täiskasvanute mitterahaline hambaravihüvitis tööle pannakse.” 

Vestlustest maapiirkondades töötavate hambaarstide ja nende patsientidega selgus, et nemad on eriti murelikud, sest seal pole inimesel sageli võimalik endale arsti valida. Kas see võib tähendada ka mõningate hambaravikabinettide sulgemist maal, ei osanud täna veel keegi öelda. 

Pole saladus, et väikestes kohtades saab hambad parandatud sageli palju odavamalt kui linnas. Nii näiteks teatas Kristo (42), kes elab ühes Tartumaa alevis, et sai oma kolm hammast kohaliku tohtri käe all korda 30 euro eest, samas kui Tallinna peentest kabinettidest naljalt alla 60 euro suuruse arvega keegi ei lahku. Suurlinnades on inimesi, kes käivad ravil ümbruskonna hambaarstide juures ja kuuldavasti osa Lõuna-Eesti elanikke koguni teispool piiri Lätis.

Väike-Maarja hambaravikabineti A&K Caritas juhataja Allan Alt ütleb, et kõik sõltub kohast ja sellest, kui populaarne kohalik arst elanikkonna hulgas on ehk kui head tööd ta teeb. Kolme hammast 30 euro eest, seda ta kuigi reaalseks ei pea ja räägib juhtumitest, kus arstid peavad kolleegi tööd vahel ümber tegema. Samas tõdeb mees, et ühe arstiga väikeses kabinetis võivad hinnad olla märksa soodsamad kui suurtes raviasutustes. Materjalides ei tohiks tema sõnul suuri erinevusi olla.

Samas teab ta rääkida, kuidas kohalikud elanikud on pärast Tallinnas või Tartus konsultatsioonil käimist tulnud tagasi kurbade nägudega, kui neile on seal müstiliselt kõrge hinnaga raviplaanid koostatud. „Odavat tööd ei taha paljud hambaarstid enam teha,” hindab ta. On tavaline praktika, et esmalt suunatakse patsient suuhügienisti juurde ja seda isegi siis, kui tal on äsja hambakivi eemaldatud. Osa arstidest eelistab hirmkalleid implantaate, ehkki saaks ka soodsamat varianti pakkuda. Selle kõik võib võtta kokku sõnadega „hea müügitöö”. Väikese koha eelis – seal on anonüümsus väiksem kui suures linnas ja teave nii kohaliku hambaarsti heast kui ka halvast tööst levib kulutulena.

Uue hambaravi hüvitamise korra kohta ütleb Alt, et see on üks inimeste lollitamine ja sellega ei parane maainimeste suus midagi, sest summad on liiga väikesed. Eelkõige lollitatakse tema sõnul aga arste, kellele surutakse peale ebamõistlikke hinnakirju. „Ega siis seni polnud ka hinnad laest võetud, need on aja jooksul välja kujunenud, arvestades Eesti keskmisi ravihindu ja tehtud kulutusi. Haigekassa hinnad on juba ammu ajast ja arust – täiskasvanute raviga oleme pidanud katma näiteks laste ravi. Laste hambaravi on nii limiteeritud, et me loeme hoolega, kui palju lapsi käib. Sisuliselt saab üks arst päevas vastu võtta vaid kaks last ja järjekord on seetõttu üle kolme kuu,” selgitab ta olukorda.

Uue hinnakirja saatis haigekassa arstidele välja alles 30. detsembri õhtul, sestap pole nad sellega veel tutvuda jõudnud. Üldine seisukoht on arstidel mitte minna selle peale 1. juulist, kui hakkab kehtima uus hüvitiste kord. Põhipõhjus on liiga odavad hinnad, millega pole võimalik tööd teha. Samas ei tahaks keegi ka oma patsiente ära anda.

Alt toob välja peamise mure, miks paljud Eesti inimesed, elagu nad siis maal või linnas, oma naeratust varjama peavad: „Inimesed ei taha ju hambaid pesta. Minu hinnangul peseb regulaarselt hambaid vaid kümme protsenti elanikest. Hambad tunduvad ikka hambaarsti omad olevat. See on väga suur probleem.”

Vändras tegutsev hambaarst Katrin Kalajas ütleb, et lähedal asuva Pärnu linnaga on hambaravi hinnad praegu enam-vähem samad. „Tallinna ja Tartu hindadest ma muidugi ei räägi, need vahed on ikka väga suured. Suurte linnade seeski on hinnad väga erinevad,” lausub ta ja lisab, et kuna nõuded on üle Eesti samad, siis ei saa ka ravi kvaliteedis suuri erinevusi olla. Küll aga ei tehta maapiirkondades kõiki kallimaid töid, nagu näiteks implantaatide paigaldamine.

Kalajasel on haigekassaga pikk leping laste hammaste raviks ja tema hoole all on ka kohalik kool. Nüüd on ta mures täiskasvanute ravi pärast: „Olen nii aru saanud, et pean automaatselt nüüd ka täiskasvanuid sama hinnakirja järgi ravima hakkama. Pole jõudnud veel õieti süveneda, aga tundub, et paljud, näiteks täidiste hinnad, on kõvasti alla kärbitud ja nendega küll tööd pole võimalik teha.”

Samas on tema sõnul kummaline, et uue hinnakirja kohaselt muutub hamba väljatõmbamine tohtrile senisest märksa kasulikumaks. Kui praegu tõmbab Kalajas ühe juurega hamba koos süstiga välja 20 euroga, siis uues hinnakirjas maksab paljalt väljatõmbamine 30 eurot. „Kas ma võin siis ka hakata rohkem küsima?” küsib ta. Selle loogikaga ei tasuks nagu alla 60 euro maksvaid arveid kirjutadagi. Kalajas toob näite, kuidas ta praegu võtab mõne patsiendi esimese visiidi ajal vastu 8 euro eest, paneb talle väikese täidise 12 euro eest ja inimene on üliõnnelik, sest saab kogu raha tagasi. Uue korra järgi patsiendid raha ei näe ja seetõttu ei tunne ka, et riik nende hambaravi toetaks.

Kalajas ei usu, et uus hüvitise arvestamise kord patsiendi jaoks midagi paremaks teeks. Esiteks on 30 eurot naeruväärselt väike summa ja teiseks on sellegi kättesaamise kord keeruline. Ehkki uue korra väljamõtlejad on öelnud, et tegu oli majanduspoliitilise otsusega, siis ei näe tohtrid tema sõnul siin küll kellelegi mingit tulu tõusvat. Just siiani oli arvestus rangelt kulupõhine ja oleks võinud sellisena jätkuda, leiab ta.

Teiseks ei saa Kalajas enda sõnul aru, miks oli vaja uus hinnakiri välja saata nüüd, kui uus hüvitamise kord hakkab kehtima alles juulis. „Olen sundseisus, sest ei tea, kui palju inimesi läheb selle 30 euro pärast linna uut arsti otsima,” lisab ta veel ühe argumendi. Teisalt ahendab uus seadus tema hinnangul patsientide vaba liikumist ehk valikuvabadust olukorras, kus riigi tugi on minimaalne. „Haigekassale on muidugi kasulik, kui osa hüvitisi välja võtmata jääb põhjusel, et inimesed ei hakka selle 30 euro pärast aastas hambaarsti vahetama,” tõdeb ta.

Kalajase sõnul on nii tema kui ka kolleegid uue aasta hakul suures segaduses, sest kuidas kõik toimuma hakkab, pole kaugeltki selge. „Tuleb nii välja, et kui ta tahab laste ravimist jätkata, siis tuleb ka uus karm hinnakiri omaks võtta. Et asjas selgust saada, peab vist advokaadi kõrvale võtma,” möönab naine.

Ka patsientidele on seni paljugi selgusetuks jäänud. „Ma ei saa aru, mis tähendab, et riik võtab hambaravi kuludest enda kanda kuni poole, aga mitte rohkem kui 30 eurot aastas. Kas ma saan selle raha enda kätte ja valin ise arsti, kellele see anda või kuidas? Ja mis need piirhinnad üldse tähendavad?” küsib näiteks 52aastane Kersti Rakverest.

Haigekassa kommentaar

Tiina Sats, Haigekassa eriarstiabi paketi arenduse talituse juht

Hambaraviteenuste hinnakiri on koostatud ja ajakohastatud koostöös Eesti Hambaarstide Liidu ning referentsasutustega, kes esitasid andmed tegelike kulude kohta (nt instrumendid ja seadmete maksumused ning personali aja kulu). Täiendavalt on EHL esitanud hindade muutmise ettepanekud, töötasime need läbi ja põhjendatud ettepanekud aktsepteeriti. Hambaarstide liiduga on arutatud ka koostööpunkte 2017. aastaks. Sel aastal jälgime teisel poolaastal teenuste rakendumist ja kontrollime, kas uued teenuste kirjeldused ja hinnad vastavad tegelikele kuludele.

Loodame väga, et ka väiksemate kohtade hambaarstid soovivad oma piirkonna elanikele jätkuvalt hambaraviteenust pakkuda ning sõlmivad meiega lepingu. Meil on plaanis kõigi teenust osutavate hambaarstide poole vastava ettepanekuga pöörduda. Kui inimene soovib oma õigust hüvitisele kasutada, aga tema arstil lepingut ei ole, siis on võimalik valida selline hambaarst, kellel on haigekassaga leping. Teeme lepingupartnerite info võimalikult kergesti kättesaadavaks nii haigekassa veebis kui ka meediakanalite kaudu.

Need praegused laste hambaravi lepingupartnerid, kes soovivad alates juulist hakata täiskasvanutele pakkuma hambaravi hüvitise võimalust, sõlmivad haigekassaga uue lepingu. See tähendab, et laste hambaravi lepingupartnerid ei hakka automaatselt alates juulist täiskasvanutele teenuseid osutama tervishoiuteenuste loetelus välja toodud hindadega.

Hambaravi hüvitatakse täiskasvanutele poole ulatuses ja kuni 30 eurot aastas. Selle võimalikku jääki ei saa üle kanda järgmisesse kalendriaastasse. Hüvitis on mitterahaline, mis tähendabki, et arveldus toimub kohe maksmise hetkel, st arst esitab patsiendile kohe väiksema arve. Hindade kohta saame veel lisada, et tegemist on esimese, algse paketiga ja see võib tulevikus muutuda, arvestades riigi rahalisi võimalusi.

Näide võimaliku hambaravivisiidi kohta

Eesmärk – valutava hamba parandamine täidisega:

Hambaarsti esmane vastuvõtt 25,41 eurot

Pinnaanesteesia (pinnale kantud tuimastus) 2,28 eurot

Injektsioonanesteesia (tuimastav süst) 6,77 eurot

Ühe pinna täidis 13,98 eurot

Kokku visiit 48,44 eurot

Selliselt raviarvelt saab patsient 50% soodustust, mis on 24,22 eurot.

Märkus. Neile, kes saavad juba praegu toetust (pensionärid, rasedad, alla aastaste laste emad ja suurenenud ravivajadusega inimesed), on omaosaluse määr 15 protsenti ja toetus ise 85 eurot aastas.

Allikas: Haigekassa