Vändrast ei tulegi ainult saelaudu, vaid ka õunamahla tootjaid

Mitevite peres on väikesed abikäed õunakorjamise juures kolme tütre näol olemas, ent korjamisest rohkem on neist kasu maitsmisekspertidena.

FOTO: Erakogu

Soov taastada suguvõsa põlistalu tõi Vändra valla küladesse elama kaks ettevõtlikku peret, kes hakkasid esivanemate pärandi ennistamise kõrvalt tootma müügiks õunamahla.

Kaisma külast pärit Terje Mitev elas pärast keskkooli aastaid Tallinnas, kuid on end nüüd sisse seadnud vanavanemate kunagise talu varemetele kerkinud tallu Kõnnu külas. Mitevite pere ostis naabrusest ära ka Metsniku talukoha ühes viljakate looduslike rohumaadega. Sinna plaanitakse tulevikus viia üle mahlatootmine ja rajada õunaaiad.

„Olen hingelt maainimene ja kui ma tagasi maale kolides pistsin näpud uuesti mulda, mõistsin, et olen tagasi seal, kuhu tegelikult kuulun,” ütleb Terje.

Linnainimesed Külli Elleri ja Hardi Nigulase meelitas Vändra valda Kullimaa külasse Hardi vaarvanemate talukoht Piesta Kuusikaru. Itaaliapärase kõlaga nimeosa Piesta viitab ajaloolisele külale, mis on nüüdseks Kullimaaga liidetud.

„Talu taastamisega alustasime kevadel 2014 sisuliselt tühjalt kohalt – endised taluhooned olid hävinud ning põllud ja karjamaad võssa kasvanud. Küll aga mäletasid eakamad naabrid veel Hardi vanaema ja vanaisa uhkeid õunapuid, mis andis lootust, et ka talu uuel rajataval õunaaial võiks ilus tulevik olla,” räägib Külli.

Mahlametsa

Mitevite peres on õunamahla alati tehtud.

„Mõned aastad tagasi avastasid sõbrad, et ka neile maitseb meie mahl väga ja sügisene mahlasoovijate arv muudkui kasvas. Sealt tärkas mõte, et tervislikku ja maitsvat õunamahla hindavaid inimesi on rohkem, kui oskaks arvata. Hobist ja soovist tervislikult toituda sai alguse meie perefirma osaühing Mahlametsa,” tutvustab Terje Mitev.

Esimene müügipartii õunamahla valmis tunamullu sügisel. Siis käivitasid Mitevid nii-öelda pilootprogrammi uurimaks, kui palju inimesi tunneb naturaalse õunamahla vastu kaubanduslikku huvi ja kas tegu on hooajalise kaubaga või mitte.

On ju levinud arvamus, et sügisel juuakse õunamahlast isu täis ja kuni järgmise sügiseni ei soovi seda keegi.

„See arvamus ei ole kaugeltki tõsi,” naerab Terje. „Paari talvekuuga osteti ära kogu mahl ja sain kuni suve keskpaigani kõnesid, et äkki ikka on veel mahla pakkuda.”

Alustavas ettevõttes tuleb omanikul esiti kõik ise ära teha ja seni ongi Terje bulgaarlasest abikaasa Rumeniga kahekesi kõigega toime tulnud: nad korjavad saagi, sorteerivad õunad, pesevad, pressivad, pastöriseerivad ja turustavad.

Väikesed õunakorjamise abikäed on pere kolme tütre näol samuti olemas, ent korjamisest rohkem on neist kasu maitsmisekspertidena.

Mahlametsa õunamahlad valmivad firma Voran pressi ja pastörisaatori abil. Terje sõnutsi on Vorani seadmed mõeldudki eeskätt väiketootjatele ja kui tarvis, saab ka üks inimene nende masinate abil mahlateoga algusest lõpuni edukalt hakkama.

Eesmärgiks on varustada mahlatootmist ainult omakasvatatud ubinatega.

Tuleval kevadel rajatakse esimesed paar hektarit oma õunaaeda. Kuniks need viljumisküpseks sirguvad, tuleb tooraine perele kuuluvast Kaisma mõisa südames asuvast eakast õunaaiast.

„Korjame õunu ka ühest suurest, kaugemal asuvast maheõunaaiast, mida me hooldamas ja lõikamas käime,” seletab Terje, kes suurest soovist kõike ise ja hästi teha koolitab end Räpina aianduskoolis.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis õpib naine mahlatootmise tehnoloogilisemat külge ehk jookide tehnoloogiat.

Mahlaks passivad Terje jutu järgi kõik Eestis kasvatatavad õunasordid.

„Kõige olulisem on, et õun oleks korjamise ajal parajalt küps ega jääks pikalt hunnikusse või kotti vedelema, vaid pressitaks kohe mahlaks,” teab perenaine.

Oma maheõunaaeda plaanib naine panna kasvama nii suve-, sügis- kui ka talveõunu, et mahlategu saaks alata augustis ning lõppeda alles teise suurema lume tulekuga.

Praegu leiab Mahlametsa sortimendist õuna-rabarberi-, õuna-kõrvitsa- ja külmutatud õuntest pressitud magusa mekiga jääõunamahla.

Uuel aastal plaanitakse tulla välja õuna-aroonia-, õuna-porgandi-, õuna-pirni- ning võib-olla isegi õuna-pihlakamahlaga.

Piesta Kuusikaru

Ka Külli ja Hardi jaoks on õuntest mahla pressimine lapsepõlvest kaasa tulnud harjumus, kuid tõsisemalt võeti mahlategu ette maale kolides.

„Oleme Hardiga mõlemad küll linnainimesed, ent kuna mahlategu on pea igas Eesti peres traditsioon ja õunaaias toimetamine vanavanemate kõrvalt ammu tuttav, tundus see kõige jõukohasem tegevus, mida maal elades teha,” selgitab Külli.

Nii nagu Mahlametsa, on Piesta Kuusikarugi kodumaise õunamahlatootjana uustulnuk.

Enne kui esimene mahlalaar töösse läks, tuli tulevane õunaaed võsast puhastada ja kasvatada eelkultuure. Sel kevadel istutati esimesed ettekasvatatud istikud, mis sirguvad viljakandvateks puudeks paari aasta pärast.

„Õunasortide valikul olid meile abiks oma ala parimad asjatundjad Krista Tiirmaa, Neeme Univer ja Harri Poom ning valiku tegemisel lähtealuseks põhimõte, et puu olgu piisavalt haiguskindel, vastupidav mahedalt kasvatamiseks ja viljad sobilikud töötlemiseks,” räägib Külli.

Seni kuni talu noored õunapuud veel saaki ei anna, rendivad Külli ja Hardi osa ühest vanast õunaaiast. Seal kasvavate maheõuntega eksperimenteerimist alustasid nad 2015. aasta sügisel.

Samm-sammult tootmisprotsessi rajades otsiti tuge spetsialistidelt ja kuulati erinevate tegijate soovitusi. Palju abi ja juhatust sai alustav toidutootja veterinaar- ja toiduameti Pärnu osakonnalt.

Esimesena villisid Külli ja Hardi vaakumpakendisse puhta õunamahla ja pudelisse glögilaadse vürtsika õunajoogi. Nüüdseks on neile lisandunud õunaäädikas ja kuivatatud õunad ning mahl on lisaks mugavale kraaniga pakile saadaval ka eri suurusega klaaspudelites. Pikemas perspektiivis on sihiks luua mitmekülgne tooteportfell erinevatest õuna- ja marjatoodetest. 

Kuna Piesta Kuusikaru talu nimi on kaheosalisena pisut pikk ja meeldejätmiseks keeruline, võeti kaubamärgina kasutusele endisaegne külanimi Piesta, mis on tänaseks kaartidelt küll kadunud, kuid elab edasi mahlapakenditel.

Maale kolides plaanisid Külli ja Hardi, et nende talu poleks ainult tootmiseks, vaid toimiks pärast ehitustööde lõppu ka avatud taluna.

„Meie tallu on külalised juba tänavu suvel kogu aeg teretulnud, mitte ainult üleriigilisel avatud talude päeval,” seletab Külli.

Huvilised on oodatud Piesta Kuusikaru talu õunaaeda jalutama, tootmisega tutvuma ja tahtmise korral ka ise mahlateol kätt proovima. Tänapäeva linnalastele on ju mahla pressimine üsnagi eksootiline kogemus.

Külli ja Hardi tulevikuplaanidesse mahuvad talukohvik, matkarada ja väikese vabaõhumuuseumi loomine. Muuseum tutvustaks Piesta Kuusikaru talu ja selle rajajate, Jürgensteinide suguvõsa ajalugu.

„Ideaalis võiks koduloomuuseum olla meie kingitus Eesti vabariigi 100. aastapäevaks,” märgib Külli.

Väikesed hoiavad kokku

Piesta Kuusikaru talu on mahlatootmist seni rahastanud omavahenditest. PRIA väiketaluniku toetus oli abiks õunaaia rajamisel ning nüüd taotleb talu kaasrahastust tootmis- ja laohoone ehitamiseks.

Talu on liitunud „Ehtsa talutoidu” märgisega ja Külli meelest on toetav teadmine seegi, et koduvallas Vändraski on mahlatootjaid rohkem kui üks.

„Tore, kui vähehaaval kinnistuks teadmine, et lisaks saelaudadele tuleb Vändra kandist mitut sorti suurepärast õunamahla – midagi igale maitsele,” lausub ta.

Ühe baastooraine kasutamine ei tähenda täpselt ühesuguseid tooteid.

„Näiteks meie puhul nõudis üks klient esimese katsepartii proovimise järel tungivalt, et jätaksime muud tootearendusplaanid kõrvale ja tegeleksime ainult mahlaga, kuna nii head magushaput maitset polnud ta veel üheski teises kodumaises õunamahlas leidnud,” muigab Külli.

Terje sõnul sujus neil tootmise alustamine arvatust lihtsamalt: korralik tootmisruum ja masinad olid perel juba varem enda tarbeks olemas ning veterinaarameti spetsialisti nõuandeid järgides valmis vajalik dokumentatsioon.

Hoopis raskem oli alustaval ettevõttel leida raha investeeringuteks. Pankade silmis on alustav ettevõte eikeegi.

„Pole lootustki, et saaks kohe alguses investeerida, tootmist parendada või suuremalt ette võtta. Põllumajandussektoris ei toimu ju midagi kohe. Värskelt istutatud õunaaiast saab korralikku saaki mitte enne kui viie aasta pärast. Istutamiseks ja aia rajamiseks on aga vaja investeerida kohe,” tõdeb Terje.

Kuna keerulised tingimused ja nõuded käivad ka mitmete EASi ja PRIA toetuste kohta, jäävad alustaval väiketegijal abinõudena järele hoolikas planeerimine ja kaalumine ning perekonna ja sõprade tugi.

Piesta Kuusikaru talu perenaise Külli arvates ei konkureeri talutootjad importkauba ega kodumaiste suurtootjatega, vaid ainult omavahel. Mida rohkem pisemaid tegijaid, seda parem klientuurile.

„Meie klientideks on näiteks pered, kes ka ise õunamahla teevad, kuid oma varudega kevadeni välja ei vea ning otsivad just nimelt oma kodusele mahlale võimalikult lähedast alternatiivi,” avaldab Külli.

Piesta Kuusikaru on seni oma tooteid müütanud otse lõppklientidele, alustades oma tutvusringkonnast ja sõprade sõpradest. Detsembris prooviti kätt ka paaril jõulumüügil. Edasimüüjate jutule minekuks olid kogused varem veel liialt väikesed, kuid talvekuudel soovivad Hardi ja Külli leida aega müügi laiendamiseks.

Mitevite pere juhindub oma tegemistes Eesti suurema õunatootja mõttest, et ka toodangu kahekordistamisel ei suudaks nad ära katta eestlaste aastast õunavajadust.

„Arvan, et sama on mahlaga,” ütleb Terje. „Üha enam inimesi vahetab suure suhkrusisaldusega kontsentraadist valmistatud poemahlad väiketootjate naturaalsete mahlade vastu.”

Mahlametsa on müügikanalitena kasutanud sotsiaalmeediat, otse tootjalt tarbijani toiduvõrgustikku ja käinud turgudel.

„Nädala esimese poole veedame perega Tallinnas ja tarnime soovijatele mahla vajadusel otse koju kätte, nädala teise poole toimetame maal. Ka Pärnu iganädalasel OTTi turul, millega hiljuti ühinesime, proovime korra nädalas kohal olla,” räägib Terje.

Populaarne

Tagasi üles