Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Seakatk saadab meid veel aastakümneid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kui metssea populatsiooni oleks enne haiguse Eestisse jõudmist vähendama hakatud, poleks katk nii suurt häda saanud teha. | FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Üle kahe aasta Eestimaal laastamistööd teinud seakatk ei luba ilmselt veel aastaid kodusigu laudast välja värskesse õhku maad tuhnima ja suure tõenäosusega võib peagi siia jõuda linnugripp, mis kodulinnudki nelja seina vahele sunnib.

Eesti Maaülikooli veterinaar-epidemioloogia professor Arvo Viltrop usub, et tema pensionini jääva pea paarikümne aasta jooksul pakub seakatk talle tööd veel küllaga, aga seda kartust ta ei jaga, et Eestis metssead lõplikult välja surevad. „Metssiga on hästi paljunev ja taastab oma arvukuse,” sõnab ta.

Küll aga on ta kindel, et niipea ei tule aega, mil kodusead võiksid õueaedikusse pääseda. „Ma ennustan, et seda luba ei tule Eestis enam kunagi. Võib-olla liialdan, aga lähemas perspektiivis pole seda kindlasti loota. Kui linnugripp siia levib, tuleb ka linde siseruumides hoida ja kanu ei või õue lasta. See keeld ei saa olema õnneks väga pikaajaline.”

Enne katkupuhangu algust elas Eestis 20 000 kuni 30 000 metsiga, mullu kevadel oli neid jahimeeste hinnangul alles 12 000 ja tänavune seis selgub kevadel pärast jahihooaja lõppu. Kuidas epideemia edasi kulgeb, ei oska keegi veel öelda, sest Aafrika seakatk ei ole varem kunagi nii kaugel põhjas levinud.

Aafrika seakatk on Euroopas olnud küll juba 1957. aastast, aga praegune suurem haiguspuhang sai alguse 2007. aastal Gruusias ja Kaukaasiast pole haigus siiani kadunud. Venemaal ringleb see samuti peagi kümme aastat ja ikka tekivad riigi erinevais paigus uued haiguspuhangud, sealhulgas Eesti piiri taga Leningradi ja Pihkva oblastis.

Eestis uurivad seakatku levikut maaülikooli teadurid, kes teevad koostööd teiste riikide teadlastega, tihedamalt Saksamaa spetsialistidega. „Üle ilma uuritakse seda haigust väga hoolega,” kinnitab Viltrop.

Maaülikool koostöös veterinaar- ja toiduametiga (VTA) kogub muu hulgas andmeid selgitamaks, kuidas viirus keskkonnas säilib. „Uurime leitud metsseakorjuste alt võetud pinnaseproove ja oleme leidnud viiruse DNAd pinnasest ka siis, kui korjus on juba nädal aega tagasi ära viidud,” räägib Viltrop. „Viirus on keskkonnas väga püsiv. Uurime sedagi, millised on metssigade kontaktid korjustega ja püüame selgitada, milline on putuksiirutajate roll haiguse levikus meie laiuskraadidel.”

Lootust haiguse levikule piir panna on, kui metssigade populatsioon jääb väiksemaks, sest siis vähenevad loomade kontaktid. „On lootust isegi haigusest vabaks saada, aga meile jääb piir Venemaaga ja haiguse levik seal jääb ohuallikaks meile veel väga pikkadeks aastateks,” nendib Viltrop.

Tagantjärele targana võib tõdeda, et kui metssea populatsiooni oleks enne haiguse Eestisse jõudmist vähendama hakatud, poleks katk nii suurt häda saanud teha.

Levib Euroopas

Seakatk on levinud veel Lätis, Leedus, Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja jõudnud Moldovasse. Vaibumise märke pole näha, vastupidi – võib karta, et haigus levib lääne poole edasi.

Katk võib edasi kanduda ühelt metssealt teisele, aga pikemate vahemaade taha levib inimeste abil, näiteks kui nakatunud sea liha teise riiki viiakse ja selle jäägid sealsete sigade söögiks satuvad.

„Tegelikult liigub lihasaadusi inimeste pagasis Euroopas tonnide viisi,” ütleb Viltrop.

Lääne-Euroopa ongi praegu ohustatud pigem inimeste tegevuse tõttu, niisamuti Soome, kus on metssigu suhteliselt vähe ja haiguse riiki jõudmise oht metssigadega pole suur. Ent Soomes elab üle 50 000 Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest pärit inimese, rääkimata eestlastest, kes oma kodukohaga suhtlevad ja sealt tõenäoliselt toitu kaasa toovad. Ka Soome turistid ise toovad toitu kaasa lähiriikidest, mis praegu on katkust haaratud.

Linnugripp ohustab kodulinde

Kuna Rootsis ja Soomes on sel talvel juba avastatud linnugripp, siis on Eestitki kummitamas erakordselt suur linnugripi risk.

„Kõrge patogeensusega linnugripp on jõudnud meie rannikust linnulennult umbes 200 kilomeetri kaugusele ja praegu hindame haiguse Eestisse jõudmise riski väga suureks,” räägib Viltrop. „Väga tähtis on kiiresti teada saada, kui gripp kohal on, sest see kipub ruttu linnufarmidesse jõudma. Enamikus riikides, kus see levinud, on see jõudnud ka kodulinnufarmi.”

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnutsi levib linnugripp Euroopas laialdaselt nii kodu- kui ka metslindudel. Lähiriikidest on linnugripp H5N8 tuvastatud Rootsi kodulindudel ning Soomes Ahvenamaa metslindudel. Poolas on viirus jõudnud mitmesse kodulinnufarmi.

Kalda räägib, et VTA-l on kavas enne metslindude kevadist rändhooaega märtsis ja aprillis kontrollida üle tuhande linnuga tootmisfarmidest kuni kümne kilomeetri raadiusesse jäävaid linnufarme ja jagada infot, kuidas lindude grippi ära tunda, ennetada ning mida teha lindude gripi kahtluse korral ja kuidas toimida gripi diagnoosimise korral.

„Loomulikult jagame infot kõigile kodulinnupidajatele, kuid erilise tähelepanu all on just suurfarmid,” selgitab Kalda. „Ka selgitame jahimeestele, kuidas tuleks käituda, kui leitakse mõni hukkunud lind. Jälgime kodulindude müüki turgudel ja laatadel. Samuti oleme kujuneva olukorra alusel valmis kehtestama kodulindude õues pidamise keelu.”

VTA on palunud inimestel teada anda, kui leitakse surnud linde. „Igast surnud linnust teavitama ei pea. Surnud lindudest tuleb teada anda, kui neid on korraga rohkem kui viis,” ütleb Kalda.

Kui lindude gripp diagnoositakse metslindudel, kontrollitakse leiukoha läheduses olevad linnufarme ja vajadusel võetakse proovid. Kodulindudel kõrge patogeensusega linnugripi diagnoosimise korral kehtestatakse taudipunktis karantiin ning kõik farmis olevad linnud hukatakse ja hävitatakse.

Taudikolde ümber moodustatakse järelevalvetsoon, kus kehtestatakse piirangud lindude liikumisele ja kõiki tsooni jäävaid linnufarme kontrollitakse.

Metslinnud on gripile üldjuhul vastupidavamad ning see ei pruugi neid kohe tappa. Samas haige või haiguse läbipõdenud lind võib viirust edasi kanda ja seeläbi teisi linde, sealhulgas kodulinde, nakatada. „Kodulindude nakatumisel on lindude surevus Euroopa farmides olnud küllaltki suur,” hoiatab Kalda.

Kui inimestel on gripp valdavalt talvel kimbutav haigus, siis lindudel on suuremat puhangut karta hoopis kevadel.

„Praegu teadaolevatel andmetel ei ole viiruse kadumist kevadel põhjust oodata,” kinnitab Kalda. „Vastupidi, kuna rändlinnud naasevad Eestisse, suureneb tõenäosus, et viirus jõuab ka Eestisse.”

LINNUGRIPP

Euroopas praegu leviv lindude gripp H5N8 kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ja ulatuslikku majanduslikku kahju. Erinevalt 2006. aastal levinud H5N1 lindude gripist H5N8 inimese tervisele teadaolevalt ohtu ei kujuta.

Euroopas on kõrge patogeensusega lindude grippi leitud kodulindudel Ungaris, Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Austrias, Prantsusmaal ja Itaalias. Metslindudel on viirust tuvastatud Austrias, Horvaatias, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Poolas, Rootsis, Šveitsis ja Rumeenias.

Allikas: VTA

Tagasi üles