Riik survestab pärijaid maamaksu maksma

Koonga vallavanem Mikk Pikkmets räägib, et nende valla inimestel on olnud ripakil pärimisasju, aga vallaametnikud on aidanud inimesi asjaajamisel.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Tuhanded inimesed on kas teadmatusest või madalapalgaliste jaoks üsna kopsakate notaritasude tõttu jätnud päranduseks saadud metsa ja maa dokumendid vormistamata. Nii ei pea nad maamaksu tasuma ja kohalikel omavalitsustel jääb saamata sadu tuhandeid eurosid.

Kui 2015. aastal jäi omanikuta kinnistutelt laekumata maamaksu 162 355 eurot, siis 2016. aastal juba 290 168 euro eest. Omavalitsused aga ei näe pärijate tagantsundimisest märgatavat kasu endale tõusmas, küll aga on teisi taskuid, kust maamaks hulga suuremas määras saamata jääb.

Pärnumaa metsarikka Surju valla vanem Jaanus Männik ütleb, et kohalikele omavalitsustele on märksa suurem probleem juba aastakümne vältel looduskaitseliste piirangutega maadelt maamaksu laekumata jäämine sihtkaitsevööndite eest või 50protsendine laekumine piiranguvööndite eest.

Riik on jätnud selle maamaksuseadusega tekitatud vähemlaekumise omavalitsustele kompenseerimata. Näiteks ainuüksi Surju valla aastane vähemlaekumine looduskaitsepiirangutega maade arvelt on üle 50 000 euro, samal ajal kui tegelik maamaksu laekumine on 142 000 eurot, seega ligi kolmandik jääb saamata. Sama probleem on kõigil looduskaitsepiirangutega valdadel. Ainuüksi Pärnu maakonnas kokku on vähemlaekumist üle 400 000 euro, toob välja Männik.

„Maamaks on teatavasti sada protsenti kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv maks ja selle ühe seadusega vähendamine tuleks põhiseaduse kohaselt teise seadusega kompenseerida,” rõhutab vallavanem. „Kümmekond aastat tagasi oli maamaksuseadus üks parem ja loogilisem maksuseadus, muu hulgas ka veidigi regionaalset tasakaalu genereeriv ja inimeste Tallinnasse kuhjumist pidurdav seadus. Praeguseks on seadus valimispopulismiga ära vussitud.”

Männik tõdeb, et loomulikult võib riik omaniku mõnel juhul maamaksust vabastada. Küsimus on, et kohaliku omavalitsuse tulubaasi vähendamine ühe seadusega tuleb kompenseerida mõne teise seadusega või siis vähendada samaväärselt mõnd omavalitsusele pandud riiklikku funktsiooni. „Seda pole tehtud,” rõhutab ta. „Looduskaitsealad enamasti riigimaadel RMK bilansis. Riigivõim pumpab riigimetsast aastas välja kuningliku omanikutulu – 20 miljonit eurot, sellest poleks raske õiglane osa omavalitsustele looduskaitsepiirangute vähemlaekumist kompenseerida.”

Päritud maad

Kuna aga riigiametid on praeguseks võtnud plaani pärijaid seaduskuulekalt käituma kutsuda, uurime, milliseid samme oodata on.

Maksu- ja tolliameti (MTA) maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi tõdeb, et kui kinnistusraamatus märgitud maa omanik on surnud, ei ole neil kellelegi maamaksuteadet saata ning riigile nendelt maadelt maamaksu ei laeku.

Põhjuseid kinnistu ümbervormistamata jätta on mitmeid: pärimismenetlus on pooleli või lähisugulased puuduvad ja keegi pole alustanud pärijate väljaselgitamist. „Võimalik, et inimene on küll pärandi vastu võtnud, kuid ei ole kannet kinnistusregistrisse teinud,” selgitab Liivamägi. „Varem oli kande tegemine tasuline ja notari kohustus, nüüd saab inimene selle ise tasuta teha, seega on ka võimalus kanne üldse tegemata jätta. Osaliselt on see põhjustatud teadmatusest.”

Maamaks laekub kohalikule omavalitsusele ja kui sellistelt omanikuta kinnistutelt maamaksu ei laeku, annab see nende eelarves tunda. Just sel põhjusel tegi MTA möödunud aastal kõikidele omavalitsustele väljavõtted, kui palju on neil maid, kus omand on ümber vormistamata.

„Samuti alustasime koostööd Tartu maakohtu kinnistusosakonnaga ja saatsime neile info maaomanike kohta, kel on pärimisregistri andmetel pärija olemas, aga keda ei ole omanikuna kinnistusregistrisse kantud,” räägib Liivamägi.

Tartu maakohtu kinnistusosakond andis mullu aasta lõpuni pärijatele aega end vabatahtlikult omanikuks vormistada ja paljud kasutasid võimalust. Kui novembris oli ligi 16 000 kinnistut, mille senine omanik on surnud ja pärija ei ole end omanikuks vormistanud, siis nüüdseks on kinnistusraamatus andmed parandanud 2800 omanikku.

Tartu maakohtu kinnistusosakonna juhataja Neeme Laane räägib, et neil on plaanis saata igale uuele pärijast omanikule personaalne meeldetuletus ja hoiatus kohustuse kohta esitada kinnistamisavaldus kande parandamiseks.

„Kohustuse täitmata jätmise korral oleme aga sunnitud määrama rahatrahvi minimaalselt 200 eurot ja maksimaalselt 3200 eurot,” hoiatab ta ja lisab, et vestlustest maaomanikega on välja tulnud, et pärast notari juures pärimisasjade vormistamist on paljudel kas asi ununenud või jäänud mulje, et sellega said kõik asjatoimetused aetud.

Tegelikult tuleks siis, kui pärandi vastuvõtmine on notariaalselt vormistatud, esitada kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus kinnistusraamatu parandamiseks. Seda saab teha kohe samas notari juures. Samuti võib pärija või mitme pärija korral üks pärijatest ise interneti kaudu kinnistuportaalis kinnistamisavalduse esitada. Kande parandamine on riigilõivuvaba.

Kui kasvõi üks pärijatest avalduse esitab, loetakse kohustus täidetuks ka kõigi teiste pärijate osas ja trahvihoiatusele trahvi ei järgne. Kui aga kinnistusraamatus tegemata parandusega maal on viis või 15 pärijat, saadab kinnistusraamatu pidaja eelnevalt igale pärijale hoiatuse ja kui avalduse esitamise kohustust ikka ei täideta, määrab kõigile eraldi trahvi – igaühele vähemalt 200 eurot.

Vähe tulu

Koonga vallavanem Mikk Pikkmets räägib, et nende valla inimestel on olnud ripakil pärimisasju, aga vallaametnikud on aidanud inimesi asjaajamisel. „Mõni üksik maatükk veel on, kus teame, et pärijad pole dokumente korda ajanud, aga see pole meile probleem ja maksutulu neist oleks väike.” 

Pikkmetsa sõnutsi ei jää asjaajamine niivõrd napi raha, kuivõrd vähese ettevõtlikkuse taha.

Kui ei ole plaanis maad või korterit müüa, pole ka otsest sundi dokumente korda ajada. Vajadus võib tekkida näiteks hajaasustuse programmist toetust taotledes.

Surju valla maanõunik Andrus Lillemaa tunnistab samuti, et pärimata kinnistud pole märkimisväärne probleem. „Ei arva, et mittepärimine on omamoodi kavalus maamaksust pääseda, pigem on põhjus selles, et pärimine on keeruline või pärijaid on palju: näiteks on üks kinnistu, kus pärijateks sai üksteist inimest. Pärijad võivad olla Eestist lahkunud ja kõigil ei ole võimalik ühel päeval notarisse minna. Kui pärijaid on palju ja tegemist on põllumaa või elamumaa kinnistuga, siis maamaks ühe omaniku kohta jääb tavaliselt alla viie euro ja maksuteadet nagunii ei väljastata,” seletab ta.

Miks on tähtis, et pärandusasjad korda aetaks? Neeme Laane seletab, et kinnistusraamatu pidaja positsioonilt on peamine põhjus kinnistusraamatu kannete parandamine. Kinnistusraamat on oluline instrument eraisikutevahelistes kinnisasjadega seotud suhetes ja vajalik paljude avalik-õiguslike ülesannete lahendamiseks: näiteks ehitusplaneerimine, maakorraldus, keskkonnakaitse, sotsiaalhoolekanne, täitemenetlus ja muinsuskaitse. Kinnistusraamatu kannetega on seotud ka kinnisasja omandamine ning piiratud kinnisasjaõiguste tekkimine, üleandmine ja lõppemine.

Kui kahtlete, kas teie pärandusega on kõik korras, siis kõige lihtsam on kinnistusraamatu andmeid kontrollida internetis eesti.ee või e-kinnistusraamatu kaudu. Samuti saab seda teha, kirjutades kinnistusosakonnale e-postil kinnistusosakond@kohus.ee või helistades kinnistusosakonda.

Kehtiva seaduse järgi on pärimisest võimalik loobuda kolme kuu jooksul pärandaja surmast. Kui seda ei tehta, ollakse seaduse silmis omanik isegi siis, kui notari juures dokumente ei vormistata. Mõnikord võib juhtuda, et olete enda teadmata mõne kauge sugulase pärija.

Maamaksust

Maamaksuseaduse järgi peab maamaksu maksma maa omanik või teatud juhtudel maa kasutaja. Pärimise korral on maa omanikeks maa pärijad pärandaja surma päevast arvates. Maamaksuseaduse paragrahvi 8 lõige 1 sätestab, et maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja.

Allikas: MTA

Populaarne

Tagasi üles