Eesti metsadest kaob 60 000 linnupaari aastas

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järjest napimaks muutuva toiduvaliku tõttu on oluliselt kahanenud isegi meie põlise metsaliigi kassikaku arvukus.
Järjest napimaks muutuva toiduvaliku tõttu on oluliselt kahanenud isegi meie põlise metsaliigi kassikaku arvukus. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist ning tervelt 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus.

Eesti ornitoloogiaühingu hinnangul on intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule. Aastatel 1984–2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 60 000 linnupaari võrra aastas.

Pikaajaline haudelindude seire näitab isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi

tuntud tutt- ja salutihase, leevikese ja siisikese arvukuse vähenemist. Kiiremini on vähenenud paiksete metsaliikide arvukus.

Liike on mõjutanud otsene metsade raie ja selle kaudne mõju. Näiteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele ning saakobjektide vähenemise tõttu on tunduvalt kahanenud meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.

Ornitoloogiaühing toetab ühiskonnas alanud arutelu Eesti metsade tuleviku ja säästva metsanduse võimalikkuse üle ning peab vajalikuks loobuda metsaseaduse eelnõus välja pakutud majandamispiirangute leevendamisest. Kõige tähtsam on säilitada kaitsealade piiranguvööndites praegu kehtiv turbe- ja valikraiete kord ning koostöös teadlaste ja huvigruppidega välja töötada elustiku säilimist soosivad reeglid kaitsealade piiranguvööndite metsade majandamiseks.

Samuti soovitavad ornitoloogid kehtestada kevadsuvise raierahu riigi- ja erametsades lindude pesitsusperioodil 15. aprillist 15. juulini. Praegu kehtib see 15. juunini vaid riigimetsades ja vaid osal metsa- ja raietüüpidel.

Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuhi Veljo Volke sõnul on metsade ja sealse linnustiku hea seisundi taastamine ja säilitamine väga oluline. „Tähtis on aru saada, et mets peab ka pika aja pärast olema elurikas ja inimeste jaoks alles, samas andma perekondadele ja riigile tulu. See on võimalik,” ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles