Mungalill aitab gripiviirusest jagu saada

Toivo Niiberg
, Räpina aianduskooli õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mungalill.
Mungalill. Foto: Sille Annuk / Postimees

Suur mungalill (Tropaeolum majus), mida rahvapäraselt ka kressiks kutsutakse, kuulub mungalilleliste sugukonda ja pärineb Lõuna-Ameerikast Boliiviast ja Kolumbiast. Vähem kasvatatakse väikest mungalille (T. minus) ja lõhislehelist-mungalille (T. peregrinum).

Arvatavasti levis mungalill Euroopas ja sattus ka Eestisse munkade vahendusel, kes seda kloostriaedades kasvatasid kui lillekultuuri, ravitoimelist salatitaime ja viinamäetigude söödataime.

Suur mungalill on üheaastane rohttaim, mis moodustab 40–60 sentimeetri kõrguse laiuva puhmiku. Lamavad või ronivad varred võivad kasvada 2–4 meetri pikkusteks. Õitsema hakkab taim varakult, juba kuu aega pärast tärkamist ja õitseb kuni sügiseste öökülmade saabumiseni. Õis on kas kollase, punase või oranži põhivärvusega. Seemned on herneterasuurused ja kortsulise pinnaga.

Noored seemned on rohelised ja mahlased, küpsed seemned värvuvad kollaseks ja varisevad kergesti. Tänapäeval kasvatatakse meil Eestis suurt mungalille peamiselt ilutaimena. Vähem teatakse aga, et see on ka suurepärane köögivili ja ravimtaim. Söödavad ja raviomadustega on lehed, noored kasvud, õienupud ja nii toored kui ka valminud seemned. Oma kodumaal Lõuna-Ameerikas ning nüüd ka juba Vahemere maades ja Ungaris on see hinnatud köögivili.

Köögiviljakultuurina on soovitatav mungalille kasvatada kergema lõimisega eelmisel aastal rohkesti orgaanilist väetist saanud mullal. Kasvukoht olgu päikesepaisteline. Istikutest kasvatamisel tehke külv aprillis sooja kasvuhoonesse kahe-kolme seemne kaupa pottidesse. Vahetult kasvukohale tuleks lill külvata mai lõpul.

Mungalill ravimina

Lehtedes, eriti õites on rohkesti flavonoide, mis mõjuvad soodsalt hüpertooniatõve (kõrge vererõhk), maksa ja seedekulgla haiguste, ateroskleroosi ja teiste haiguste profülaktikas ja ravis. Hinnatud on mungalille gripiviirust ja kolibakterite elutegevust pärssiv toime. Kõik mungalilleosad sisaldavad mitmesuguseid raviva toimega glükosiide ja eeterlikke õlisid. Glükosiididest tähtsaim on tropeoliin, mis koos eeterlike õlidega annabki mungalillele omase mädarõika ja sinepi vahepealse maitse- ja lõhnabuketi.

Mungalill toidus

Mungalille lehed ja seemned asendavad aedviljade hapendamisel nii mädarõigast kui ka sinepiseemneid. Suure mungalille lehed ja valmimata rohelised seemned sisaldavad rohkesti C-vitamiini (võrdselt sidruniga) [autoril oli: 70-75 mg% ehk võrdselt sidruniga.  Asendaks: 70–75 mg 100 g kohta, aga pole kindel, et seegi õige on. Vast siis jätaks ainult: võrdselt sidruniga] ja märkimisväärsel hulgal karotiini. Rohelistes valmimata seemnetes on ka E-vitamiini. Kõikides rohelistes osades, eriti aga valmimata seemnetes leidub K-vitamiini (füllokinooni).

Mungalille värvilisi kroonlehti võib segada suvalises koguses kohupiima ja kodujuustu hulka. Õisi ja lehti saab tarvitada võileivakatteks ja toitude kaunistamiseks pidulaual. Eriti dekoratiivse ja isuäratava salati saame, kui segame ühepalju kurgirohu- ja mungalilleõisi (viimased tuleb näppude vahel tükeldada), lisame veidi toiduõli, soola ja veiniäädikat.

Mungalille- ja aedpeedisalati valmistamiseks peenestage üks osa mungalillelehti, segage kahe osa keedetud ja riivitud aedpeediga (kõige parem on toores keskmise jämedusega peedilaast), lisage maitse järgi purustatud küüslauku ja soola ning peale valage keefiri või hapukoort

Maitsva salatikastme (majoneesi) saame, lisades 100 grammile hapukoorele, maitsestamata jogurtile või kefiirile teelusikatäie kuivatatud mungalilleseemne pulbrit ja supilusikatäie taimeõli. Kaste sobib väga hästi praetud või keedetud pelmeenidele, praetud kalale ja kalapulkadele ning liha- või kalafrikadellidele.

Marineeritud kressiseemned

Kilo kressiseemneid

0,5 l vett

½ klaasi valget veiniäädikat

1 sl soola

1–2 sl suhkrut

Tarbimisküpsed (väline kest sõrmeküünega kriimustatav), kuid mitte liiga valmis kressiseemned korjata kuiva ilmaga, pesta hoolikalt, panna sõelale, kuumutada paar minutit keevas vees, seejärel külma jooksva vee all maha jahutada. Valada üle keedetud kuuma marinaadiga ja pastöriseerida pooleliitriseid purke 10–15 minutit 80kraadises veevannis. Hoidist sobib pakkuda kõigi grillitud liharoogade kõrvale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles