Mungalille lehed ja seemned asendavad aedviljade hapendamisel nii mädarõigast kui ka sinepiseemneid. Suure mungalille lehed ja valmimata rohelised seemned sisaldavad rohkesti C-vitamiini (võrdselt sidruniga) [autoril oli: 70-75 mg% ehk võrdselt sidruniga. Asendaks: 70–75 mg 100 g kohta, aga pole kindel, et seegi õige on. Vast siis jätaks ainult: võrdselt sidruniga] ja märkimisväärsel hulgal karotiini. Rohelistes valmimata seemnetes on ka E-vitamiini. Kõikides rohelistes osades, eriti aga valmimata seemnetes leidub K-vitamiini (füllokinooni).
Mungalille värvilisi kroonlehti võib segada suvalises koguses kohupiima ja kodujuustu hulka. Õisi ja lehti saab tarvitada võileivakatteks ja toitude kaunistamiseks pidulaual. Eriti dekoratiivse ja isuäratava salati saame, kui segame ühepalju kurgirohu- ja mungalilleõisi (viimased tuleb näppude vahel tükeldada), lisame veidi toiduõli, soola ja veiniäädikat.
Mungalille- ja aedpeedisalati valmistamiseks peenestage üks osa mungalillelehti, segage kahe osa keedetud ja riivitud aedpeediga (kõige parem on toores keskmise jämedusega peedilaast), lisage maitse järgi purustatud küüslauku ja soola ning peale valage keefiri või hapukoort
Maitsva salatikastme (majoneesi) saame, lisades 100 grammile hapukoorele, maitsestamata jogurtile või kefiirile teelusikatäie kuivatatud mungalilleseemne pulbrit ja supilusikatäie taimeõli. Kaste sobib väga hästi praetud või keedetud pelmeenidele, praetud kalale ja kalapulkadele ning liha- või kalafrikadellidele.
Marineeritud kressiseemned
½ klaasi valget veiniäädikat
Tarbimisküpsed (väline kest sõrmeküünega kriimustatav), kuid mitte liiga valmis kressiseemned korjata kuiva ilmaga, pesta hoolikalt, panna sõelale, kuumutada paar minutit keevas vees, seejärel külma jooksva vee all maha jahutada. Valada üle keedetud kuuma marinaadiga ja pastöriseerida pooleliitriseid purke 10–15 minutit 80kraadises veevannis. Hoidist sobib pakkuda kõigi grillitud liharoogade kõrvale.