Hevo Tehnika kasvatab tootmist

Hevo Tehnikas valminud palgihaaratsid ootavad Soome viimist. Pildil ettevõtte juhid Siim ja Vladimir Ruzits. Foto: Toomas Šalda

Pärnumaal Kilingi-Nõmmes metsa- ja põllutehnikat tootev Hevo Tehnika OÜ arvestab oma ajalugu aastast 1991, ehkki ettevõtte käima lükanud praegune tööjuht Vladimir Ruzits alustab märksa kaugemalt.

„Lõpetasin 1974 Tihemetsa tehnikumi mehhaniseerimise eriala, tol ajal oli Tihemetsa diplom tööturul nii hinnatud, et tööandjad ootasid lõpuaktustel ukse taga järjekorras. Pärast sõjaväge teenisin kakskümmend aastat leiba Nuia EPT maaparanduses ja kõik traktorid ning muud masinad on tänini käe sees. Aga EPTd, kolhoosid ja sovhoosid hääbusid ning hakkasin eraettevõtluse poole vaatama. Alustasime aktsiaseltsina Tarem, mis tulenes sõnadest talutehnika remont, ühtlasi parandasime maid. Plaanisime tollaste äripartneritega hakata talunike tehnikat remontima ja teenusena põllutöid tegema. 1996. aastal muudeti seadust ja pidime end ümber vormistama osaühinguks, mis sai nimeks Hevo Tehnika. Tänaseks oleme mitu korda vahetanud tootmispindu ja tehnika remondi asemel on rõhk kindlalt tootmisel.” Praegu töötab ettevõte Raja tänaval endises katlamajas, mida on oma vajaduste järgi oluliselt kohandatud.

Poeg tuli isale appi

„Kuna ainult tehnika remondiga ära ei elanud, hakkasime asja laiemalt vaatama. Juhtusin nägema kuulutust, kus otsiti väiketraktoritele haakeriistade valmistajat. Tegime ühe kultivaatori ja vaoajaja valmis, kinnitasime need Moskvitši katusele ja põrutasime Tallinnasse. Seal seisis rivis 150 Hiina traktorit. Üks soomlane vaatas meie haakeriistu, ostis need kuulutuse avaldanud firmalt pikemalt kõhklemata ära ja vedas sadamasse. Võtsime temaga peagi ise otse ühendust ja varsti läks Soome juba korralik koorem Hevo Tehnika tooteid. Tollest Tallinnas käimisest tõusis veel seegi kasu, et hakkasime ka ise Hiina traktoreid edasi müüma. Alguses läks nende vahendamine päris edukalt, aga siis muudeti maksuseadusi ja traktorite hind kujunes koos kõigi maksudega nii kalliks, et nende müümine seiskus täielikult. Samal ajal vajus kogu põllumajandus justkui varjusurma, keegi ei ostnud mitte midagi. Tiksusime kuidagi edasi ja tegime kõike, mis aitas hinge sees hoida: remont, värvimine, autokerede taastamine,” meenutab Vladimir.

Uhkusenoodiga hääles räägib ta, et üheksakümnendate lõpu poole hakkas üha aktiivsemalt Hevo Tehnika tegemistes kaasa lööma poeg Siim, kellest nüüdseks on saanud ettevõtte pealik, ametlikult tegevjuht, kes oskab ja teeb kõike uute toodete väljamõtlemisest kuni  raamatupidamiseni.

Siim Ruzits meenutab samuti, et aastaid on olnud nii- ja naasuguseid. „Mingil ajal tegime ehituslikke metallkonstruktsioone, aga see lõppes kurvalt, sest petistest tellijate tõttu jäi meil hunnik raha saamata. Ühel kesisel talvel tegin oma mõistuse järgi valmis ühe haaratsi ja panin lehte müügikuulutuse. Kohe järgmisel hommikul oli haaratsile ostja olemas. Ülejärgmisel päeval helistas juba mitu huvilist. Meie tegemised hakkasid tasapisi ülesmäge minema, peagi taastasime tagakoppade ja muldajate tootmise, varsti järgnesid kultivaatorid, roopsahad jms.” Praegu on Hevo Tehnika valikus kümmekond kindlat toodet pluss eritellimused, mitmel omakorda mitu versiooni. „Nõudlus on kasvanud, oleme töötajaid juurde võtnud. Kokku on meid praegu seitse. Tootmishoone hakkab väikeseks jääma, uuel aastal plaanime juurdeehitust. Põhiosas teeme metsa-, mõnevõrra vähem põllutehnikat. Meie peamine sihtrühm on väiketalunikud, aga ka küttepuudega tegelevad ettevõtted,” selgitab Siim. Vladimir on tähele pannud, et kui majanduses on kehv aeg, tekib omajagu neid, kes hakkavad mõtlema näiteks kartuli kasvatamise peale ja küsivad muldajat, hiljem veel kultivaatorit, mõne aja möödudes ka haaratsit jne. Viimaste aastate müüki võrreldes saavad Hevo Tehnika mehed öelda, et 2013 oli tõus, 2014 jälle tõus, 2015 väike tagasiminek ja 2016 juba hüpe. Praegu müüakse küll peamiselt omatooteid, aga paar aastat tagasi võeti müüki ka kasutatud Jaapani väiketraktorid.

Ettevõtte peamiseks tugevuseks peavad Siim ja Vladimir paindlikkust ja operatiivsust, mida suurtootjad endale sageli lubada ei saa. „Eritellimusi täidame pidevalt. Kui tarvis, teeme lausa ühe toote kaupa, mõnda toodet teemegi ainult konkreetse tellimuse alusel. Kliendid kiidavad lühikesi tähtaegu, mis jäävad reeglina paari-kolme nädala raamesse. Kui ikka väga vaja, inimesel kindel huvi ja töönädala jooksul Kilingi-Nõmme tulla ei saa, saab isegi nädalavahetusel meie juurde sisse.” Teisalt toodab Hevo Tehnika üsna palju lattu. „Tavaliselt on meil igat põhitoodet neli-viis ühikut varuks. Kui käibevahendeid ja aega on, teeme enam nõutud asju ette.”

Logistilisi probleeme ettevõttel ei ole. „Tänapäeval pole mingi küsimus masin kliendile koju saata. Eestis pole vahet, kus toota. Kui on kvaliteetne kaup ja suudad müügiahela toimima saada, siis sihtkohta toimetamise taha asi ei jää. Sama on meile endale vajalike materjalide ja tarvikute tellimisega, ise ei pea enam kaugeltki nii palju ringi sõitma kui varem,” kiidab Siim.

Vastupidavus maksab

Ettevõtte hinnapoliitika kohta ütleb tegevjuht, et hoitakse üsna jäika joont. „Enne lasime põllutehnika hinda veidi alla, sest Poolast tuuakse odavat kaupa massiliselt sisse, aga siis nägime, et see on vale tee. Me ei suuda nii või teisiti odavuse poolest võistelda Hiina ja Poola tehastega. Ei pruugi isegi materjali selle raha eest kätte saada, millega nemad masinaid siinsetele edasimüüjatele pakuvad. Kogemus näitab, et kes tahab hankida vastupidavast rauast tõsist tööriista, tuleb ja ostab hoolimata mõnevõrra kõrgemast hinnast. Otsime parem neid kliente, kes oskavad meie kaupa hinnata. Sageli leiame lahenduse erisoovidele ja teeme ebastandardseid lisaseadmeid. Võidavad mõlemad pooled.”

Üle poole kaubast müüb Hevo Tehnika Soome. „Sealsed edasimüüjad ostavad meie tooted välja. Leiame, et nii on neil parem motivatsioon meie tooteid müüa. Kui annad realiseerimise peale, siis võib kaup kuskile platsi serva seisma jäädagi. Samuti pakume oma kaupa nii Eesti kui ka Soome kuulutuslehtedes ja isegi Soome talumehed ostavad meilt otse. Saadame kauba kullerfirmadega kohale. Välja saadame kauba alles siis, kui raha on meie kontole laekunud. On neid, kes sel juhul ei telli, aga me ei taha riskida. Soomeski on võimalik paljudes kohtades meie kaupa uurida ja käega katsuda. Ka Lätis on meil edasimüüja olemas, vahendaja kaudu jõuab meie tooteid veel Rootsi, aga sealsel turul kanna kinnitamine võtab aega. Aasta tagasi uuendasime kodulehte ja saame jälgida, kus meie vastu huvi tuntakse. Näiteks üllatavalt suur on Venemaal elavate inimeste huvi. Olen uurinud klientidelt, kust nad meie kohta infot saavad. Sageli tunnistatakse, et naabril juba on meie toodang ja tema tahab sama. Mõni päev tagasi käis üks lätlane teiselt poolt Riiat siin, oli ühte meie toodet edasimüüja juures näinud ja otsis meid internetist üles,” toob Siim näite.

Kilingi-Nõmmes tegutsemise kohta leiavad mehed, et kõige keerulisem on siin tööjõuga. Osa mehi käib Hevo Tehnikasse tööle Viljandimaalt. „Meie tegutseme ääremaal, vahest oleksid mingid maksuerisused kasuks.” Logistikafirma toob või viib midagi, see on tore, aga see pole ju tasuta. Sõitmist ja organiseerimist on siin ikkagi üsna palju, sama tulemuse saamiseks kulub raha ja energiat paratamatult rohkem,” kinnitab Siim Ruzits. Isa Vladimir täiendab: „Hea meel on selle üle, et metall on üsna pikka aega stabiilse hinnaga olnud. Stabiilsus on üldse ettevõtjate seas kõrges hinnas. Pidev muutmine ettevõtluskeskkonnas ei tule kellelegi kasuks.”