iDeal kampaania

Konnaspaa ootab uusi asukaid

Lasila Betoon sulges karjääri ja sellest tehti konnade hoiuala.

FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Lasilas on avatud uus spaa. Piletiraha ei küsita ja külalised võivad läbi astuda ööpäev läbi. Inimesed väga oodatud ei ole, ennekõike saavad seal veemõnusid nautida ja päikesevanne võtta kahepaiksed.

ASi Lasila Betoon juhataja Mart Leemets räägib, et tänavu jõudis lõpule neli aastat kestnud Lasila loodusspaa rajamine. Tööde käigus tehti korda 18,91 hektarit mäetööstusmaad, mis asub Tamsalu ja Rakvere vallas ning kus on kaevandatud alates 1971. aastast.

Pikaajalise töö tulemusel on valminud kaheksa tiiki, kus saaksid sigida Põhja-Eestis suhteliselt haruldased mudakonnad ja harivesilikud, ning kunagine karjäär on kenasti korda tehtud.

Leemets kõneleb, et kogu protsessi juures oli kõige hullem pidev kemplemine ametnikega. „Tiigid on mäe otsas ja ametnikud ei taha millegipärast uskuda, et sinna ei pruugi vesi pidama jääda.”

Nii ongi üks tiik kuiv. „Seda saavad siis kasutada noored konnad, kes ei oska veel ujuda, ja vanurid, kes eelistavad õhuvanne,” tähendab Leemets muiates.

Ta räägib, et ametnike soov oli ka karjääris kasvavad väikesed männid maha võtta ning nende asemele uued istutada. Lõpuks pääses terve mõistus siiski võidule ja puud jäid alles.

Küll tuli ükshaaval kokku korjata kõik vähegi suuremad kivid ning nendest konnadele tiikide äärde hunnikud kuhjata. Ligi 19 hektarilt kogunes kive aga nii palju, et kontorihoone juurde kerkis korralik kiviaed.

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur Riinu Rannap kõneleb, et mudakonn elutseb põhiliselt Eesti kaguosas ning mujal ongi tema peamine asupaik Lasila ja Porkuni kandis.

„Harivesilik on väikestes tiikides end kenasti sisse seadnud ja kui taimestikku rohkem tekib, on lootust, et ka mudakonn tiikidesse jõuab.”

Tema sõnul on vaja veidi aega, et tiigid konnadele meelepäraseks muutuksid. „Aga juba praegu võib öelda, et tulemus on väga hea ning tiigid on kenas seisus,” tähendab Rannap. Teadurite peamine hirm on, et kalad tiikidesse ei pääseks. „Aga õnneks on need kaladele pisut väikesed,” lisab Riinu Rannap.

Mart Leemets selgitab, et teadlased esitasid tiikide rajamisel päris palju nõudeid: maksimaalne sügavus poolteist meetrit, üks ots madalam, et seal vesi kiiremini soojeneks, pindala 100–300 ruutmeetrit.

Ehitise üleriigilist tähtsust rõhutab Leemetsa sõnul seegi, et tööde ja tegemiste käiku jälgis igal aastal maa-ameti ja keskkonnainspektsiooni delegatsioon lennukilt. Teadlased aga käivad kevaditi uurimas, kuidas kahepaiksed neile mõeldud tiigid omaks võtavad.

Lisaks kaheksale tiigile mäe otsas on Lasila karjääri põhjas üheksas ja märksa suurem tiik, mida kasutavad talvitumiseks tuhanded rohukonnad. Riinu Rannap jutustab, et rohukonn on meie konnadest ainuke, kes vees talvitub, Lasila karjäärist liiguvad tuhanded rohukonnad kevadel Võhmetu-Lemküla karstijärvedesse kudema.

„Karstijärved on ideaalsed konnade sigimispaigad, kuna seal puuduvad kudu ja kulleste peamised vaenlased ehk kalad,” lausub Rannap.

Küll on aga kevaditi konnade vaenlasi täis Lasila karjäär ja selle ümbrus. „Kurgesid on siin metsikult ja neil on kõhud nii täis õgitud, et lennata nad ei jaksa,” kirjeldab Mart Leemets.

Suures tiigis elutsevad ka kalad, kes konnadel ning harivesilikel seal sigida ei lase. „See-eest leidsin suurest tiigist üksjagu tähnikvesiliku mune, nii et tema tunneb end seal suhteliselt hästi,” lausub Riinu Rannap.

Konnasid on aga tõepoolest niivõrd palju, et betoonifirma rahvas kevaditi neid suurte ämbritega jalust veab. Mudakonni nende hulgas ilmselt veel pole, aga Riinu Rannapi hinnangul on korraliku mudakonna populatsiooni tekke lootus päris suur.

Lisaks karjääriala korrastamisele likvideeris AS Lasila Betoon omaaegse asfalditehase. „Õnneks oli omaaegne EKE süsteem selline, et loodusega arvestati ning mingit erilist reostust asfalditehasega ei kaasnenud,” on Leemets rahul.

Lasila karjäär kuulus kunagi Rakvere KEKile, kelle tegemised Lasilas Lasila Betoon üle võttis. „Eks karjääri sulgemine ja oma toormeta jäämine on meiesugusele väikefirmale päris tõsine löök,” tunnistab Mart Leemets. Ettevõte sai küll Rägavere vallas endale uue karjääri, kuid see asub tuhamägede lähistel.

„Kui tuhamägedest lubati ehitusmaterjali võtta, kaotas meie uus karjäär sisuliselt mõtte,” nendib Leemets. Lasila Betoon aga tegutseb edasi, kuigi asfalditehas ja karjäär tuli kinni panna. Betooni segatakse ikka ning ka asfaldipaigaldamisega saadakse hästi hakkama.

Natuke teeb mehel meele mustaks tõik, et otse nende suletud karjääri kõrval on maanteeametile ehk riigile kuulunud mahajäetud karjäär, mida omanik kuidagi korrastada ei taha. Millegipärast leidub veel päris palju inimesi, kes arvavad, et igasse karjääri võib oma prügimäe teha.

„Aga ma ei taha kaevelda, Eestimaal on hea elada,” lausub Mart Leemets. Ja ilus ka, eriti Lasila kandis, kus lisaks tuhandetele konnadele ja vesilikele pakuvad silmailu rabakiil ja kuldking.

Kui ainult koprast lahti saaks. Ilmus teine kusagilt ja kukkus suure tiigi kaldal puid langetama. „Teadlased puid likvideerida ei luba, aga kuidas ma koprale ütlen, et ei tohi,” laiutab Leemets käsi.

Populaarne

Tagasi üles