Anna naabri metsa kohta anonüümne vihje ja teenid 300 eurot

Metsaomanikele helistamine on tuure kogunud viimasel kahel aastal.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

„Kui vajad raha ja tead naabrit, sõpra või sugulast, kes tahaks metsa või talu müüa, anna sellest anonüümselt teada ja meie maksame iga tehinguni viiva info eest vähemalt 300 eurot.” Sarnased kuulutuse ripuvad maapoodide teadetetahvlil.

Kui Maa Elu veel vana aasta sees ühe Pärnumaa väikese külapoe ees rippunud kuulutuses olevale numbrile helistas, võeti kõne vastu väga rõõmsalt ja suhtlusvalmilt. Aga niipea, kui sai end ajakirjanikuna tutvustatud, hakkas kõne vastuvõtjal tuline kiire. „Järgmisel aastal, võib-olla järgmisel aastal on aega rääkida,” kostus kiirkõnes telefonist. Ja kuulutus oli järgmisel hommikul poe eest kadunud.

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Kadri-Aija Viik tõdeb, et temani jõuab peaaegu iga päev teateid, et metsaomanikele helistatakse, kuid seni pole ta veel kuulnud, et suisa raha pakkudes metsaomanike kohta infot kogutakse.

„Helistatakse kohutavalt palju,” ohkab Viik. „See on väga kurb, sest sihtgrupp on eakad metsaomanikud, kes on nagunii segaduses ega tea, kas nad peaksid oma metsaga midagi tegema või mitte. Helistatakse neli korda päevas ja lihtsalt survestatakse müüma.”

Metsaomanikelt kuuldu põhjal on reegliks kujunenud skeem, kus helistatakse hommikul ja pakutakse 5000 eurot, lõuna ajal helistab end teise firma esindajana tutvustav inimene ja pakub 7000 eurot ning õhtul helistaja lubab 4000 eurot.

„Siis on ju inimlik, et tahaks kohe lõunasele pakkujale tagasi helistada,” nendib Viik. „Tegelikult on tihti ka see 7000 eurot mitu korda vähem metsa tegelikust väärtusest.”

Mida helistajad siis metsaomanikele räägivad? „See on nagu Baskini anekdootide kogumik,” võtab Viik kokku. „Sageli ütleb ostusooviga helistaja, et nende firma rasketehnika on just sealkandis ja nad saaksid seepärast väga soodsa pakkumise teha. Või on nad kohe kõrvalmetsas töid alustamas. Või on seadusemuudatuste tõttu nende metsa hind kohe kolinal kukkumas. Alati kuulen midagi täiesti üllatavat.”

Vahendusfirmad

Metsaomanikele helistamine on tuure kogunud viimasel kahel aastal. Arvatakse, et asi sai alguse sellest, kui üks metsaregistrist töölt lahkuja võttis kaasa metsaomanike andmed ja tegi need rahaks. Kohe hakati moodustama firmasid, mis võtsid ametisse kümneid inimesi, kelle töö ongi metsaomanikele helistada.

Portaali metsaoksjon.ee juht Lehar Lindre kirjeldab klientidelt kuuldu järgi, kuidas metsamüüjate leidmine käib. „Helistatakse ja hinnapakkumised järjest tõusevad. Lõpuks lepitakse kokku notariaeg. Metsaomanik läheb kohale, aga ostjat ei tule. Siis hakkab omanik uurima, milles asi, ja talle öeldakse, et selgusid uued asjaolud ja hinda tuleks alla lasta,” jutustab Lindre. „Lepitakse kokku uus hind ja notariaeg, aga ostja ei tule ikka kohale, sama kolmandat korda ja mõnikord üritatakse neljaski kord hinda alla kaubelda.”

Asja mõte on sõeluda välja metsaomanikud, kes ei tea oma metsa tegelikku väärtust või on tõsises rahahädas. „Omanik viiakse nii kaugele, et tal tekib rahavajadus,” hoiatab Lindre.

Kui lubatakse, et raha tuleb kohe, siis inimene teeb plaane ja sõlmib kokkuleppeid ning ühel hetkel ongi hädasti raha vaja. Siis nõustutakse ka esialgu lubatust märksa väiksema summaga.

„Olen kuulnud, et kui sajast kõnest kaks õnnestub, siis ettevõte elab aasta aega ära,” lausub Lindre. „Järelikult need summad, mida omanikele pakutakse, ei vasta absoluutselt tegelikule turuhinnale.”

Ühe firma kuulutused

Metsaomanikud kurdavad, et saavad kõnesid mitmelt firmalt. Tegelikult ei pruugi see nii olla. Sama kehtib nende kohta, kes ise metsaostjaid otsima hakkavad.

„Olen kuulnud, et kohalikku ajalehte pannakse mitu justkui erineva firma kuulutust,” räägib Lindre. „Müügisooviga metsaomanik helistab hinnapakkumisi küsides eri numbritel, aga tegelikult istuvad numbrite taga olevad inimesed samas toas. Üks punt on moodustanud mitu äriühingut, teinud neile kodulehed ja paneb ühte lehte viis kuulutust. Võin väita, et 50 protsendil meie klientidest on rääkida lugu, kus neid on püütud petta.”

Viik kirjeldab juhtumeid, kus mets on käest antud turuhinnast hulga odavamalt. „Kõikvõimalikke pakkumisi näen peaaegu iga päev oma laual ja vaid paaril korral olen öelnud, et sellise hinna eest tasub tõesti müüa,” märgib ta. „Omanik peab otsustama kaalutletult. Ma ei ütle, et ärge mingil juhul müüge. Kõigepealt tehke selgeks, mis on kinnistu väärtus.”

Kui korterit müües saab uurida samas piirkonnas asuvate sama suurte korterite hindu ja selle põhjal otsustada, siis metsa puhul see reegel ei kehti. Naaberkinnistu mets võib hoopis teise koosseisu ja vanusega olla.

Kui omanik tõesti tahab metsast tulu teenida, soovitab Viik otsida üles lähima metsaühistu telefoninumber ja uurida, millal saaks konsultatsioonile minna. Abi saab ka andmete meilile saatmisest. Nii saate aimu oma metsa umbkaudsest väärtuse ja sellest, mida metsaga üldse teha tohiks.

Teine võimalus on panna mets enampakkumisele spetsiaalselt metsamaa oksjoneid korraldavale internetilehele, kus siis valdkonnas tegutsevad sajad firmad pakkumisi teha võivad ja omanik saab võimalikult hea hinna. Käärid vahendusfirmade summade ja enampakkumise kaudu saadavate müügisummade vahel on ülisuured.

Kirjalikke oksjoneid ei soovita Lindre mingil juhul korraldada, sest puudub ülevaade, kellele oksjonikorraldaja info saadab, kui paljud lõpuks osalevad ja mis hinda pakuvad. Ka ei võimalda kirjalik oksjon korduvat hinnapakkumist.

„Meil oli selline juhus: metsaomanik pani metsa oksjonile, siis talle helistati ja pakuti, et võta mets oksjonilt maha, me ostame selle kohe ära. Soovitasin metsaomanikule, et kui lubavad parimat hinda, siis osalegu oksjonil. Loomulikult ei tulnud vahendajad oksjonile. Nende idee on odavalt kätte saada ja kallilt edasi müüa,” seletab Lindre. „Omanik, kellele helistatakse, võib ka vastata: jah, tahan müüa, aga panen metsa oksjonile. Osalege seal ja ostke ära.”

Mis saab metsast?

Reeglina helistavad metsaomanikule koju vahendusfirmad, kel endil puudub õigus metsa osta, kuna nad ei ole vähemalt viimased kolm aastat tegelenud metsamajandamisega. Nemad vahendavad infot firmadele, kel on õigus osta. Nood ostavad piirkonnas väiksemad maatükid kokku ja koondavad ühte suurde paketti, mille siis ostavad suured tegijad, näiteks pensionifondid või metsanduses tegutsevad suurkontsernid, kes siis metsa maha võtavad ja tööstusesse saadavad.

„Metsa raie ja tööstus on ettevõtluse osa ning rikastab meie majandust. Kurjast pole see, et keegi selle paketi ostab, vaid see, et algne omanik saab vähem tulu, kui võiks saada,” seletab Viik ja tõdeb, et helistajad pole vastupidi nende räägitud jutule tegelikult metsa majandajad, vaid vahendajad. Kui tegu on vahendajaga, sisaldub tehingu hinnas ka vahendustasu, mis tuleb loomulikult metsaomaniku arvelt.

„Kui omanik on nõus keskmise summaga ja tal on raha tõesti täna vaja, siis võib müüki kaaluda,” ütleb Viik. „Või kui metsaomanik on näiteks 85aastane, pole kuigi mõistlik soovitada tal veel kümme aastat oodata, et metsa eest märksa suurem summa saada. Kui metsaomanik soovib, et kogu asjaajamisele kuluks vaid kaks tundi notaris käimisele, siis ongi sobiv valik.”

Vändra metsaühingu juhatuse liige Kadri Kukk teab, et metsaomanikele helistatakse väga aktiivselt. „Paar meie metsaühingu liiget on telefonipakkujatega lepingu teinud ja tulemusega rahul. Enamasti küll ollakse umbusklikud,” lisab ta. „Mina isiklikult ei reageeri sellisele turundusviisile, kuna iga mõistlik inimene saab alati pakkumisest keelduda. Kui tõesti on soov metsa majandada, siis tuleks kõrvale võtta võrdlevaid pakkumisi.”

Populaarne

Tagasi üles