Eestimaa suurus muutub igal aastal õige pisut

Moodsad mõõtmisvahendid aitavad Eesti merepiiri täpsemalt kaartidele kanda. Foto: Andres Teiss

Tänu aeropildistamisele ja laserskaneerimisele saab maa-amet Eesti territooriumi kaardistamisel kasutada järjest täpsemaid andmeid ja igal aastal täpsustada Eesti haldus- ja asustusüksuste piire ja pindala.

Valdavalt on tegu ühe protsendi piiresse jäävate muudatustega, kuid veepiiri omavatel haldusüksustel tuleb arvestada suuremate erinevuste ja muudatustega, sest nende halduspiir viiakse kokku kaldajoonega. Kõige värskemad muudatused tulenevad just Läänemere, Peipsi järve, Võrtsjärve, Narva jõe ja Narva veehoidla kaldajoone muutustest.

Näiteks Saare maakonna pindala on viimastel aastatel suurenenud 1545 hektari võrra. Seda mitte merelt võidetud maa tõttu, vaid eeskätt seepärast, et arvestust ei peeta enam paberkaartide järgi ja aluseks on digitaalsed ruumiandmed. Viimased on ajakohasemad ja annavad võimaluse täpsemalt arvutada pindala.

Teine muutuste põhjus on mitu aastat tagasi muutunud kaardistamise metoodika. Uus kaldajoon lähtub kõrgusandmetest, mis võimaldavad kaldajoone määrata igal pool ühetaoliselt keskmise veetaseme järgi. Varem kaardistati kaldajoon aerofoto järgi, mis jäädvustas pildistamise hetke veeseisu.

2016. aasta viimase päeva seisuga on Saare maakonna pindala 293 764 hektarit. Ilmne liialdus on väita, et see pindala igal aastal 1500 hektari võrra suureneb, nagu võis mulje jääda hiljutistest uudistest.

Kuna halduspiirid kantakse maakatastrisse, siis Maa-amet katastripidajana korrastab ja täpsustab maakatastrisse kandeid tehes pidevalt ka halduspiiri asukohta. Täpsustatud haldusüksuste pindalad arvutatakse igal aastal 31. detsembri seisuga maakatastrisse kantud haldusüksuse piiriandmete alusel, seejuures arvestatakse vaid maismaaosa.

Ajakohased haldus- ja asutusüksuste piirid saab alla laadida Maa-ameti kodulehelt.