Filee valmistamine nõuab rohkem oskusi, sest üle küpsetades võib selle kergelt rikkuda. „Liha peab jääma seest pooltooreks,” õpetab Sinimeri. „Fileest võiks lõigata kahe-kolmesentimeetrised lõigud ja neid paar minutit mõlemalt poolt kõrgel kuumusel praadida ja siis fooliumis või lihtsalt panniga 170–180kraadisesse ahju viieks-kuueks minutiks järelküpsema tõsta.”
Mõne aasta eest müüs Adavere pood märksa eksootilisemat liha, näiteks krokodilli ja püütonit, aga praegu enam mitte. „See liha oli küll menukas ja huvi pärast prooviti, aga praeguseks on nõudlus rahunenud: kes tahtis, on juba järele proovinud,” selgitab Sinimeri.
Känguru ja karu ei osteta
Tallinna Solarise Delice toidupoes on kõige eksootilisem liha olnud Austraaliast pärit känguruliha, kõige kallimad aga põdra- ja metsseatükid. „Kahjuks ei tundnud tarbija nende vastu kuigi elavat huvi ja praegu meie kauplustes need tooted sortimendist puuduvad,” ütleb ABC Supermarketsi kommunikatsioonispetsialist Stella Sadrak.
Praegu on saadaval muu hulgas jänese-, pardi-, hane-, kalkuni- ja lambaliha ning uudisena Liivimaa lihaveise osad.
Mõne aasta eest tekitas meedias elevust uudis, et Selveris on 600kroonise kilohinnaga müügil jahutatud krokodillifileed. Paraku enam mitte. Põhjuseks ikka eestimaalaste kasin ostuhuvi säärase kalli eksootika suhtes.
Praegu on kõige kallim müügil olev liha veise sisefilee, mille kilohind on 35,90 eurot ja kõige haruldasemaks võib pidada üksnes suurimates poodides müüdavat eestimaist karuliha.
„Selver müüb tõesti külmutatud karu- ja põdraliha. Tegemist on nišitootega, mille müük on marginaalne,” täpsustab poeketi kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik. „Üldiselt Eesti inimene ei osta haruldasi ja kallimaid lihasid, seda kinnitavad tagasihoidlikud müüginumbrid. Linnade vahel on märgata kerget erinevust: Tallinnas ja Tartus on veiseliha müük suurem kui teistes linnades.”