Salat kasvab talvises troopikas

Põhja-Iirimaalt päris Oru Farmi peremees Hugh Cartmill kasvatab Eestis salateid ja ürte. Foto: Tiit Efert

Et kasvatada keset külma ja pimedat talve värskeid salateid ja ürte, on vaja troopilist kliimat. Tallinna lähedal Kose vallas asuv Oru Farm on sellised tingimused loonud. Siit saab rohelist ka pühadelauale ja seda sõltumata ilmaoludest.

Põhja-Iirimaalt pärit peremees Hugh Cartmill võtab meid vastu kaubikut remontides. Sellega viib ta kolm korda nädalas klientidele kaupa, ostjateks kauplused, hulgilaod, restoranid. „Enamasti viin ise kauba kohale, paar klienti käib ise järel,” selgitab Oru Farmi peremees.

Roosid ja ürdid

Hugh juhatab suurde 1000ruutmeetrisesse kasvuhoonesse, kus on silmipimestavalt valge ka kõige pimedamal talvepäeval ja õhutemperatuur meenutab suvist leitsakut. Kolm usinat töötajat pakivad parasjagu tooteid kokku. „Täna on meil pakkimispäev,” teatab Hugh.

Hugh on pärit Põhja-Iirimaalt. Eestisse tõi ta abikaasa Tuuli, kellega Hugh kohtus Rootsis rootsi keele kursustel. Kui paar otsustas kümme aastat tagasi Eestisse kolida, soetati endale Tallinnast 35 kilomeetri kaugusel Kose vallas Oru külas majapidamine, kus oli kasvatatud roose ja kus oli kena õunaaed. Salatite ja ürtide peale ei osanud siis veel keegi mõelda, sest selles vallas polnud kummalgi mingit kogemust.

Hugh mainib, et kasvuhooneid oli ta siiski oma elus näinud, sest tema lapsepõlvekodu naabrid kasvatasid kurke. Esialgu mõeldigi roosikasvatamisega jätkata ja seda käidi uurimas kolleegide juures põhjamaades. Ükskord jõudis kohale teadmine, et rooside kasvatamine ei tasu Eestis ära ja pilgud pöörati hoopis ürditalude poole. On ju neidki edulugusid põhjamaades olemas. Loodi kaubamärk Hansa Herbs, mis tänavu Eesti Patendiametis registreeriti.

Moodne kasvuhoone

Alustati vanas kilekasvuhoones, mida köeti kütteõliga. Küttearved paisusid väga suureks, mees ehitas uue katlamaja ning kütab kasvuhoonet nüüd biomassiga. „See oli õige otsus,” kinnitab Hugh.

Mees tunnistab, et ega Eestimaa talv ürtide-salatite kasvatamiseks väga soodne pole. Puudu jääb nii valgusest kui ka soojusest. Kummast rohkem? „Võib-olla päikesest, aga soojus on ka väga tarvilik. Ei saa öelda, et üks on tähtsam kui teine,” sõnab Hugh.

2013. aastaks oli vana kasvuhoone oma aja ära elanud. Hugh otsis lahendust, kuidas küttekulusid veelgi kokku hoida ja ehitas uue kasvuhoone. Selle klaasist seinad lasevad päikesevalgust paremini läbi kui vana kasvuhoone kile ning uues kasvuhoones on laes kardinad, mis avanevad automaatselt, kui päike välja tuleb. Aga kuna talvel on enamasti külm ja pime, siis on nende eesmärk hoida soojust.

Inseneriharidusega Hugh on kuldsete kätega mees. Kogu salati- ja ürdikasvatuse on ta automatiseerinud, vaid valmistoodete pakendamiseks ongi töötajaid vaja.

Põhimõtteliselt võib salatite ja ürtide kasvatamist jälgida ka palmi alt. Hugh naerab selle mõtte peale ja lisab, et kuigi kõik toimib automaatselt, peab siiski jälgima, et asjad oleksid korras. Kui midagi peaks juhtuma, võib kahju väga suur olla. „Aeg-ajalt võib midagi ikka tõrkuda,” märgib ta.

Seemneid ostetakse Eestist ja Soomest. Need külvatakse väikestesse turbaga täidetud pottidesse, märgistatakse ja pannakse idanema. Kui taimed on umbes kahenädalased, tõstetakse need koos potiga spetsiaalsetesse rennidesse, kus need kasvavad kuni pakendamiseni. Läbi renni jookseb kastmisvesi. Kokku võtab taimede kasvamine aega keskeltläbi kuus nädalat, enne kui need poeletile jõuavad.

Puhtad tooted

Keemilisi taimekaitsevahendeid Oru Farmis ei kasutata. Kahjurite vältimiseks hoitakse kasvuhoonet nii puhtana kui võimalik. Kui siiski on vaja tõrjet teha, siis kasutatakse naturaalseid tooteid ning bioloogilisi tõrjevahendeid, milleks on nii-öelda head putukad, kes tulevad ja söövad pahad ära.

Kuigi kasvuhoone on kenasti valgustatud ja soe, kasvavad taimed siiski talvisel ajal nädala võrra kauem. Kas suvised ja talvised taimed maitsevad pisut erinevalt, ei oska Hugh hinnata. „Seda peab kokkade käest küsima,” sõnab mees.

Kuigi suvel on taimi kasvatada lihtsam ja odavam, siis kahaneb ka nõudlus. „Kuskil 20 protsenti,” teatab Hugh. Siis kasvatavad inimesed oma aialapikesel neid ise ja turulgi on pakkujaid rohkem. Aasta läbi kasvatajaid on Eestis väga vähe.

Tuntuim neist on muidugi Tartu külje all Luunjas asuv Grüne Fee, aga Oru Farm eristub märksa suurema tootevalikuga. Ürte on nende sortimendis üle kahekümne ja salateid kümmekond. Lisaks mikroürdid. „Kasvatame seda, mille järgi on nõudlus,” kinnitab Hugh.

Hansa Herbsi tooteid saab osta Rimist, Kaubamajast, Stockmannist, Solarise toidupoest jm. Tervet sortimenti kahjuks ei leia, sest poed on teinud oma valiku. Populaarsemad tooted on salatid ja maitsetaimedest piparmünt, basiilik, tüümian ja rosmariin.

Nii vana kui ka uus kasvuhoone on ühesuurused ning Hugh sõnul tuhandest ruutmeetrist Eesti nõudluse rahuldamiseks piisab. Ta on mõelnud ka ekspordi peale, aga taimede transport on kallis ja esialgu on see plaaniks jäänudki. Aga kas Oru Farm võiks hakata näiteks Eestis esimesena aasta ringi tomateid kasvatama? Hugh tunnistab, et pole sellele mõelnud, aga päris võimatu see pole. Salatite ja maitsetaimedega alustaminegi oli tema jaoks ootamatu elumuutus. „Mul võib olla palju plaane, eks paistab,” sõnab Hugh.