Hento saeveski Sigastes saeb ainult okaspuitu

Hento juht Toomas Ats ja puiduettevõtte süda ehk ketassearaam.

FOTO: Toomas Šalda

Pärnumaal Kilingi-Nõmme külje all Sigastes asuv Hento OÜ saeveski tegutseb praeguse nime all umbes viis aastat, kuid ettevõttele aluse pannud Heno Ats pühendas puidule juba palju aastaid tagasi.

„Isa tegeles peamiselt saagimisega. Kui kolhoosid-sovhoosid lagunesid, ostis ta siia Sigastesse endise lauda, uuendas seda ja hankis tarvilikku tehnikat. See oli küll üks uuemaid laudahooneid, aga räämas ikkagi, aknad ja uksed puruks, põrandad vajasid ümbertegemist,” meenutab poeg Toomas Ats (33), kes enne isa töö ülevõtmist ja saeveski Hentoks nimetamist jõudis pärast sõjaväge kuus aastat Tartus autosõiduõpetajana leiba teenida. „Kuigi praegu on mu kodu Pärnus, olen ikkagi eluaegne maapoiss ja hing ihkas tagasi,” selgitab ta. Saeveski tegemistest päris kõrvale pole isa tänagi jäänud, kogenud ja targema mehe nõuandeid läheb Toomasel sageli tarvis. Ühtlasi said isa klientidest poja kliendid.

Rehkendamist on palju

Hento OÜ tunneb end Toomase sõnul üsna kindlalt, aga edasiminekuks on ruumi rohkem kui küll. Hea meel on mehel selle üle, et puidu ümbertöötlemiseks tarvilikud hooned ja seadmed on nüüd juba kõik olemas. „Kuivati oli viimane, mille järele kibedasti puudust tundsime, tegime suurema investeeringu ja suvel sai see valmis. Saeveskiäris ellujäämiseks on investeerimine möödapääsmatu. Puitu peab väärtustama. Kui me ainult saeksime, oleks hoopis keerulisem hakkama saada.” Mõningase uhkusenoodiga hääles loetleb Toomas, et ettevõttel on olemas ketassaeraam, höövlid ja muud töövahendid. Ruumid ja ümbruski on järjest värskema ilme saanud. „Kui klient näeb, et asi on hoolega majandatud, tekitab see usaldust.” Negatiivse poole pealt tõstab ta esile ümbruskonna viletsas seisus teed. „Kui märgid ette pannakse, ei saa palki tuua ega valmis materjali välja saata. See seab teatud piirangud.”

Ettevõtte arendamine eeldab raha olemasolu. „Olen mõningast toetust saanud EASilt ja vallalt, aga põhiosas peab ikkagi ise hakkama saama. Ruume oleme järjest korrastanud, katuseid vahetanud, varjualuseid ehitanud, ostnud seadmeid. Rehkendamist ja kaalumist, kui palju raha ja kuhu paigutada, on palju. Tooret peab ostma, kahe töötaja palgad õigel ajal ära maksma ning endal ka hinge sees hoidma. Kuigi läheb normaalselt, siis päris uue tehnika hankimine käib meil ikkagi üle jõu, oleme ostnud üsna mitu kasutatud masinat. Näiteks kuivatiseadmed saime ühest siinsamas lähedal tegevuse lõpetanud saeveskist. Tuli putitada, aga pole hullu, töö saab tehtud.” Kevadel on ettevõttel plaanis osta uus höövelpink. Praegune, mis sai muretsetud EASi toetuse abil, teeb tema sõnul küll ilusat tööd, aga tahab liiga palju parandamist. Järgmiseks suuremaks Hento investeeringuks saab suure tõenäosusega värvimisliini ehitamine. „Järjest enam küsitakse krunditud ja värvitud materjali. Kus see inimene seal linnas ikka värvib? Mugavus maksab,” selgitab peremees.

Saeb ainult okaspuud

Saeveskeid on Pärnumaal ja isegi Saarde vallas omajagu, aga Toomase sõnul on neist enamik leidnud oma niši. „Vähemalt meie kandis on igal saekaatril oma rida, mida ajada. Meie oleme näiteks ainsad, kes tegelevad ainult okaspuuga, teised saevad rohkem lehtpuud. Teeme kõike, mis ehituses vaja läheb: põrandad, välis- ja sisevoodrid, karkassid. Kõige rohkem lähebki kaubaks ehituslik saematerjal puitkarkassmajade jaoks. Voodrid on nõutud kaup. Veel teeme näiteks aedu, ei ole küll nendele spetsialiseerunud, aga kui tellitakse, siis miks mitte. Immutamist ostame vajadusel sisse. Valmistame ka terrassilauda, aga müüme seda naturaalselt. Minu hinnangul on küsitav, kummast on rohkem kasu, kas ise laua pintsli ja immutusvahendiga üle tõmbamisest või tööstuslikust immutamisest. Hinnavahe on korralik. Klient otsustab.”

Hento OÜ tootmine on aastast aastasse kasvanud. „Sel aastal saagisime ligikaudu tuhat tihumeetrit. Reklaami me endale eriti teinud ei ole, oleme tootnud nii, nagu tellitakse, rahule jäänud klient räägib sõbrale edasi ja tööd on õnneks jagunud. Klientide leidmisel on abi kodulehest, suve jooksul tuli sealtkaudu neli-viis suuremat tellimust. Mahtu saaks kasvatada, aga oleneb, mille arvelt. Teatud toodete tegemiseks peab puit kuivama ja kuivati ei ole kummist. Kui ainult saagida, jõuaks paarsada tihu palki kuus läbi lasta.”

Maal on odavam

„Kundesid on meil Tallinnast, Tartust, Viljandist, kõige kaugemale on materjali läinud isegi Tenerifele, aga peamine on mõistagi Pärnu. Kui muidu ulatuvad hinnad äärmusest äärmusesse, siis meie küsime enam-vähem stabiilset hinda. Tean, et kusagilt, tõenäoliselt Venemaalt, tuuakse siia ka imeodavat materjali, mis kõvasti turgu solgib. Eestis ei saaks praeguste palgihindade juures sellise raha eest kuidagi toota. Mina olen hinda hoidnud, üritan müüa kvaliteeti, mitte odavust.”

Nii võibki klient Toomase sõnul sama kauba kätte saada üsnagi erineva hinna eest. Linnas müüjate hinnad on reeglina hulga kõrgemad kui maal. „Mina siin Sigastes lihtsalt ei saa linna poega võrreldes sama palju küsida. Kui linnas ulatub märja kuuemeetrise 50 x 200 prussi hind tihumeetri eest tavaliselt paarikümne euro jagu üle kahesaja, siis meie küsime 185–190 eurot. Kui on suurem kogus, tekib märgatav hinnavahe ning kopsakama koguse korral on kliendil alati võimalus tingida. Väiksemal majal kulub puitkarkassiks viisteist-kakskümmend tihumeetrit materjali, igaüks võib nii kokkuhoiu ise välja rehkendada. Kui klient tahab, viime kauba soovitud paika kohale, kui tahab ise ära viia, siis palun.”

Kuigi Hento OÜ on varem seda teinud, siis praegu oma toodangut kauplustesse müüki ei viida. „Isegi võetaks, aga mulle jääks letihinnast nii väike osa, et praegu ei näe vajadust end sinna pressida. Las see materjal siis natuke seisab parem, küll ma sellele ostja leian,” selgitab Toomas.

Tõsiselt võetava ekspordi jaoks on Hento maht liiga väike, las see jääb esialgu suurte saeveskite pärusmaaks. „Mina saan nii aru, et suured saeveskid toodavadki peamiselt ekspordiks ja mis üle jääb, pannakse siin odava raha eest müüki. Hinna ja kvaliteedi suhe on seetõttu nihkes. Ise üritame teha nii, et hind ja kvaliteet oleksid tasakaalus.”

Paar asja on mehel veel hingel. „On kliente, kes kurdavad, et osa tootjaid pressivad suurtes pakkides materjali kõverused sirgeks ja isegi mäda läheb sisse. Kui nurised, öeldakse, et kui tahad, too tagasi. Aga kui elad kaugel, siis hävid edasi-tagasi sõites ju veel rohkem. Kalli saematerjaliga ahju kütta ei tahaks vist keegi.” Teine mure on tööjõud. „Otsisin pikka aega ühte meest juurde. Väikestes maakohtades on ikka tõsine tööjõupuudus.”

Hento OÜ uksel on suvest saati tunnustussilt „Eesti usaldusväärne ettevõte 2016”. Usaldusväärsus ongi Toomase arvates üks suuremaid kapitale tema äris. Just sel põhjusel läheb ta jaanuaris järjekordsele koolitusele, et seekord saada oma ettevõttele tugevussorteerimise litsents. „Mina suurt vahet ei näe, aga kuna päris paljud firmad nõuavad, teen selle käigu ära,” selgitab mees.

Lõpetuseks palub Toomas Ats rõhutada, et maal on küll võimalik hakkama saada, aga selleks tuleb kõvasti vaeva näha.

Populaarne

Tagasi üles