Paikre sorteerimistehas pöörab olmeprügi väärt tooraineks

Jäätmekäitlusettevõtte Paikre juht Kristo Rossmann ütleb, et inimestel pole teist valikut, kui hakata senisest veelgi hoolsamini kodus tekkivat prügi sorteerima. Foto: Ardi Truija

Jäätmekäitlusettevõtte Paikre sorteerimistehasesse Pärnu külje alla Põlendmaale jõuab iga kuu sadu tonne segaolmejäätmeid Kagu-Eestist Hiiumaani.

Tänavu mais tööle hakanud ja ligemale kolm miljonit eurot maksma läinud tehas on ainus omataoline terves Baltikumis ja põhjamaades. Paikre juhataja Kristo Rossman ei tee saladust, et otsus ehitada uus sorteerimistehas ei sündinud lihtsalt.

„Eestis puudus olmejäätmete tööstusliku sorteerimise praktika. Meil ei olnud naaberriikidest ühtegi analoogset lahendust eeskujuks võtta. Lähimad eeskujuks võetud tehased asusid Poolas,” meenutab ta.

Tehase tehniline lahendus pandi kokku koostöös Saksa firmaga Stadler. Segaolmejäätmetest kümmet liiki jäätmeid (biojäätmed, värvilise ja musta metalli, tetrapakendi, paberi ja viis liiki plasti) välja sortiv tehnoloogia valmis rätsepatööna spetsiaalselt Paikre vajadusi ja nõudmisi silmas pidades. 

„Soovisime, et rajatav tehas oleks multifunktsionaalne ja ühe liiniga annaks teha võimalikult palju erinevaid sorteerimistöid,” seletab Rossman. „Esimene ülesanne oli, et tehas sorteeriks olmejäätmeid, teiseks eesmärgiks seadsime võimaluse sorteerida ka muid jäätmeliike. Selleks pole lihtsustatult öeldes vaja teha muud, kui seadistada sortimisliini arvutiprogramm ümber.”

Prügi läheb taaskasutusse

Küsimusele, kas kodudes olmejäätmete sorteerimine on siis üldse mõistlik ja vajalik, annab Rossman kiire vastuse – jah, see on kindlasti vajalik.

„Jäätmete liigiti sorteerimine majapidamistes lubab meil neid jäätmeid omakorda efektiivsemalt sorteerida ja suunata suuremas mahus taaskasutusse. Kõige esmasem ja lihtsaim viis oma panus anda on koguda toidujäätmed eraldi,” annab ta nõu. 

Paikre tehas „lammutab” segaolmejäätmete konteineri sisu piltlikult öeldes osadeks: sorteerimisliini tehnilised sõlmed, millest olulisim roll on optilistel robotseadmetel, eraldavad prügimassist just need jäätmed, mis programm on ette andnud. Sorteerimistegevuse põhitähelepanu on suunatud plastijäätmete kui väärtuslikuma ja laiema taaskasutusvõimalusega materjali kättesaamisele.

Väljasorditud jäätmetel tekib Rossmani jutu järgi turg alles siis, kui need on liigiti sorteeritud ja piisavalt puhtad.

„Raske on müüa näiteks kolme erineva koostisega plasti üheskoos,” selgitab ta. „Kui plastide ümbertöötlejad tahavad kindla koostisega plasti, ent sekka on sattunud ka liiga palju muu koostisega plaste, siis seda kogust müüa ei saa. Sellest aspektist on meie tehas nagu rusikas silmaauku: tänu optilistele seadmetele saame teha peensorteerimist, mida muul viisil, näiteks käsitsi, ei ole võimalik teha.” 

Sorditud ja puhastatud jäätmed müüb Paikre edasi jäätmematerjalide töötlejatele. Lõviosa liigiti sorditud jäätmetest liigub Eestist välja, kuna kohalik käitlusvõimekus töödelda sorteeritud jäätmeid on väike. Seda küll tehakse ja võimekus areneb, ent praegu on meil taaskasutusele mineva jäätmematerjali kogused ja sisseostuhinnad tagasihoidlikud.

„Meie müüme oma tehases sorditud materjali eelkõige Lätti, Leetu ja Poola, mis on siin regioonis üks suuremaid jäätmete kokkuostjaid,” ütleb Rossman.

Ta kõrvutab jäätmematerjalide turul toimuvat aktsiabörsiga, kus tuleb pidevalt nõudluse-pakkumise suhet jälgida ja olla kursis nii uusimate kvaliteedinõudmiste kui ka hindadega.

Hind võib käia üles ja alla nagu börsil ning konkurents on tihe.

„Baltikumis ja põhjamaades on meil küll teatud konkurentsieelis, kuid mujal võistleme teiste analoogsete tehaste ja käitlejatega, kes otsivad samamoodi oma jäätmematerjalidele ümbertöötlejaid,” nendib Rossman.

Paikre suudab aastas käidelda ligi 40 000 tonni olmejäätmeid, mis on Rossmani hinnangul Eesti kontekstis arvestatav kogus.

Oma ladestusala

Riigi eesmärk on, et aastaks 2020 peab Eestis tekkivaist segaolmejäätmetest olema 50 protsenti suunatud materjalina ringlusesse. Arenguruumi veel on, sest praegu jääb taaskasutusse mineva olmeprügi maht 33–35 protsendi vahele.

Arvestades, et aastas tekitab Eesti inimene umbes 300 kilo olmeprügi, on ilmne, et Paikre sorteerimistehas üksi olmeprügi taaskasutusse suunamisel imet ära teha ei suuda. Ent teisi samasuguseid kui Paikre Eestis jällegi pole.

Enamik Eestis tekkivast ja kogutavast segaolmeprügist läheb Iru elektrijaama masspõletusele ja jäätmekütuste tootmiseks. Jäätmed, mida ei suudeta ära põletada või sorteerida, suunatakse ladestusse.

Ladestusteenust pakub neli jäätmekäitluskeskust: Paikre, Uikala, Tallinna ja Väätsa prügila.

1990. aastateni oli prügila peaaegu igal suuremal asulal ja ettevõttel, nende koguarv küündis üle 300. Kui sajad keskkonnaohtlikud prügilad üle Eesti Euroopa Liidu raha abil suleti, siis sulgemisega paralleelselt loodi täiesti uus ladestamisala Paikuse valda Põlendmaale.

Paikre ladestusala ja sinna juurde kuuluva infrastruktuuri rajamine ning tehnoloogia soetamine läks maksma ulmelised 136 miljonit krooni. Euroopa Liidu fondide abil tehtud investeering oli Rossmani hinnangul sedavõrd mahukas, et suure tõenäosusega praegu enam keegi midagi sarnast Eestis ette ei võtaks.

Paikre on seega üks väheseid Eesti jäätmekäitlusettevõtteid, millel on oma prügila ehk moodsas keeles ladestusala.

„Kuigi riigi eesmärk on viia olmejäätmete ladestamine miinimumini, on Paikre oma prügilaga siiski riigile vajalik koostööpartner,” märgib Rossman. „Jäätmeid, mida ei saa või ei ole mõistlik sorteerida või põletada, samuti jäätmete käitlemisel tekkivad jäägid vajavad endiselt keskkonnaohutut ladestamiskohta ja meil on see olemas.”

Mõõnast välja

Paikre käekäik pole mitte alati kulgenud tõusvas joones. Ettevõtte teenis 2015. aastal 419 080 eurot puhaskasumit, ent aasta varem oli kasum neli korda väiksem ja 2013. aasta lõpetati miinuses.

Jäätmevoog Paikresse vähenes järsult, kui Eesti Energiale kuuluv Iru jäätmepõletustehas 2013. aastal käivitati.

2014. aasta alguses Paikre juhiks saanud Rossmanil seisis ees raske ülesanne – ta pidi kahjumit teeniva äriettevõtte tegevuse kasumlikuks muutma.

„Siia tööle asudes nägin, et puhtalt jäätmete ladestamisele keskendunud Paikrel sellisel kujul helget tulevikku ei ole. Prügila oli number üks ja kõik jäätmed, eelkõige just olmeprügi, mis on Eestis suurima mahuga jääde, läks ladestusse. Välja sorditi käsitsi vaid suuremaid materjale, aga sorteerimise osa oli ikka väga marginaalne võrreldes ladestatud prügikogusega. Ettevõtte ärimudeli muutmise vajadus oli vältimatu,” meenutab Rossman.

Raskustes Paikre uuendamise aluseks võeti riiklik jäätmekava aastateks 2014–2020, mis keskendub jäätmete tekke vähendamisele ning jäätmete kuluefektiivsele ja väärtustavale taaskasutusele.

Kahjumis tegevuse plussiks pööramisel optimeeriti ettevõtte tegevust ja kulusid. See andis soovitud tulemust, ilma et pidanuks inimesi koondama.

Teine ja olulisem samm oli võtta suund olmejäätmete sorteerimisele, selmet jäätmeid lihtsalt ladestada.

„Jäätmete ladestamist endises mahus ei oodanud meilt riik ja selline tegevus ei olnud meile endalegi äriliselt kasumlik,” nendib Rossman.

Paikre tegevuse uuele kursile viinud sorteerimistehase investeering läheb 2016. aasta eelarvesse, mistõttu lõpetab ettevõte selle aasta küll mullusest mõnevõrra nõrgema tulemusega, ent siiski plussis.

Kui võtta jutuks Paikre omanikud – Pärnu linn ja Paikuse vald – ning asjaolu, et haldusreformiga jäätmekäitlusettevõtte omanikering muutub, ei usu Rossman, et reform ettevõtte senist staatust ja käekäiku kuigivõrd muudaks. Pärnu linnaga on otsustanud liituda Paikuse ja Audru vald ehk tinglikult lisandub Paikre omanikeringi veel üks omavalitsus.

Jäätmekäitlus jääb ka haldusreformi järel kohaliku omavalitsuse ülesandeks ja kui mitme väiksema asemel tekib üks ja suurem, on piirkonna jäätmekäitlust lihtsam arendada juba mastaabiefekti alusel, usub Rossman.

Vallad ja linnad on tema sõnul Eestis jäätmevedajate leidmisel varemgi koos hankeid korraldanud, kuid ühinemine aitab hankeid veelgi pädevamalt ja tulemuslikumalt läbi viia. 

Samuti loodab ta, et ehk õnnestub tugevamatel omavalitsustel pöörata senisest enam tähelepanu jäätmehoolduse arendamisele ja paigaldada näiteks avalikku ruumi rohkem liigiti kogumise kaste.

Paikre on Eesti suurim põllumajandusplasti käitleja

Paikre Pärnus asuva sorteerimisjaama (siin sorditakse eelsorditud jäätmeid) hoovil laiuvad kuhjades plastimäed nagu kõrged lumehanged. Need mäed pole miski muu kui põllumajandusplast.

Põllumajandusplasti alla kuulub see kile- ja plastmaterjal, mis tekib meie farmides ja teistes põllumajandusettevõtetes. Plasti pakendatakse ju tänapäeval kõike: väetisi, silo, mulda, põhku, sööta jms.

Paikre juhi Kristo Rossmani sõnul pidid põllumehed varem ise vaatama, kuhu plast panna, kuna põllumajandusplasti kogumise ja taaskasutamise kohustus kirjutati seadusesse sisse alles aastal 2013.

„Põllumajandusplasti maaletoojad pandi vastutama selle eest, et põllumeestele müüdud plast saaks kokku kogutud. Samas on müüja või maaletooja huvi ju müüa, mitte hiljem jäätmeid kokku koguda. Meie kogume põllumajandusplasti ise kokku ja väljastame müüjale või maaletoojale tõendi, et nad on oma kohustuse täitnud,” seletab Rossman. 

Paikre kogub kilet ja plasti üle Eesti tasuta, puhastab plasti võõristest, pressib siis kokku ja edastab materjali ümbertöötlejatele uute toodete valmistamiseks.

Osaühing Paikre

Asutatud: 2002

Kuuluvus: 50 protsenti kuulub Pärnu linnale ja 50 protsenti Paikuse vallale

Töötajate arv: iga päev on ettevõttes ametis 60 inimest, hooajaliselt 70

Paikre tegevus: ettevõttel on jäätmekäitluskeskus ja prügila Põlendmaal ning eelsorteeritud jäätmete jaam Pärnus Raba tänaval. Lisaks haldab äriühing suletud Rääma prügilat Pärnus ja selle prügilagaasil toimivat elektri- ja küttejaama.

Paikre müügitulu ja kasum/kahjum eurodes:

2013. aastal müügitulu 1 373 840 ja kahjum 112 689

2014. aastal müügitulu 1 852 178 ja kasum 107 086

2015. aastal müügitulu 2 561 648 ja kasum 419080

Andmed: Osaühing Paikre