Vanaema elutarkus ärgitas lapselast äritegevust alustama

Mari-Liis Hendriksoni sõnul on kanepitooted väga kiudaine-, vitamiini- ja valgurikkad. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Puka neiu Mari-Liis Hendrikson otsustas pärast aastatepikkust maailmas ringi rändamist alustada kodukohas ettevõtlusega. Mahedad kanepitooted on leidnud juba tarbijaskonna ning tootmismaht kasvab.

„Olen maailmas palju ringi reisinud ja kokku puutunud nii kanepi tarbimise positiivse poole kui ka pahupoolega. Kui Eestis seostatakse sõnaga kanep kohe narkootikumi, siis laias maailmas see nii pole. Minu vanaema sõnul kasutati vanasti taluperedes kanepit köite valmistamiseks ja kanepiseemneid toiduks. Miks mitte kanepitoodete tarbimine uuesti ellu äratada?” valgustab Hendrikson oma ettevõtlusega alustamise tagamaid.

Pukas sündinud ja kasvanud ning kohalikus koolis õppinud neiu läks maailma avastama pärast 9. klassi lõpetamist. „Olen elanud ja töötanud nii siin- kui ka sealpool ookeani: Ameerikas, Hawaiil, Türgis, Kreekas, Hispaanias ja Inglismaal. Vahepeal olin ka Eestis ja siis jälle rändasin ringi,” räägib ta.

Kaasa lööb kogu pere

Noor naine on õppinud nii kelneri, koka kui ka lapsehoidja ametit. „Kaks aastat õppisin ettevõtlust ja turismi kaugõppes ka Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis, kuid see jäi lõpetamata ja praegu ei tunne selleks vajadustki,” sõnab ta.

Kanepikasvatusega alustas ta 2015. aastal. „Tegu on sisuliselt pereettevõttega, mina tegelen tootmise ja müügitööga, ema paberimajandusega ja õde disainiga. Isagi on kaasatud, nimelt on praegu ehitamisel tootmishoone, kuhu juba järgmisel aastal viime koduköögist üle tootmise ja seadmed,” ütleb Hendrikson.

Ettevõtte on 27aastane naine käivitanud oma rahaga. „Nüüd taotlen PRIAst toetust, et lõpetada tootmishoone ehitus ja osta lisaseadmed.”

Algsed plaanid on muutunud

Alguses oli tal plaanis kasvatada kanepit ainult seemnete müügiks. „Arvutasin veidi ja kui võrdlesin seemnete kokkuostuhinda ja väärindatud kauba hinda, muutsin esialgset plaani,” nendib ettevõtja. Eelmisel aastal kasvatas ta kanepit ise ja sai kahelt hektarilt 2,3 tonni seemneid.

„Kuna mul pole tehnikat – traktorit, kombaini ega kuivatit –, tuli tööd teha teenustööna. Paljud on hakanud Eestis kanepit kasvatama ja sel aastal otsustasin peale tatraseemne ka kanepiseemne osta ja seejärel seemnetest tooteid valmistada. Teenusena ostan sisse ainult õlipressimise, ülejäänud tööga saame ise hakkama,” jutustab noor ettevõtja.

Tootmiseks vajalikud seadmed – väike veski, mikser ja koorimismasin –, on tal olemas. TÜ Tarmere üks tooteliikidest on kanepiseemned, sealhulgas kooritud ja röstitud. Seemnetest valmistatakse õli, mis omakorda jaguneb tavaliseks, sademega õliks ja spaamaskiks.

Kõik oma toodete retseptid on neiu ise välja töötanud, kasutades selleks nii internetti kui ka reisimisel sõlmitud tutvusi ja saadud kogemusi. „Kanepijahu valmistame kahte sorti: külmpressitud ja röstitud-kooritud seemnetest. Teeme ka kanepikliid. Lisaks toodame tatrapeentangu ja -jahu ning valmistame tatrapatju,” tutvustab Hendrikson oma firma toodangut.

Tootearendus jätkub

Naise sõnul on kanepitooted väga kiudaine-, vitamiini- ja valgurikkad, sobilikud kaalulangetajale, kuna nende tarbimisel püsib kõht kaua täis.

„Näiteks kanepiklii on väga hea seedimisele, aidates jääkaineid väljutada. Kanepiseemneid ja -jahu võib kasutada jogurtites, müslides, suppide ja kastmete valmistamisel. Koos mõne teise, näiteks kookosjahuga, sobib kanepijahu ka küpsetistesse. Kanepiõli, mis säilitab hormonaalset tasakaalu ja tugevdab immuunsüsteemi, sobib hästi salatitesse ning kasutamiseks nahaprobleemide korral, kuna on niisutava ja antibakteriaalse toimega. Tatrapatja aga on soovitatav kasutada peavalu, migreeni ja seljavalu korral,” teab Hendrikson oma toodete häid külgi ja kasutusviise.

Toodetel on ökomärgis ning kaubamärk Uma Mekk. „Ideid jagub. Tootearendus käib pidevalt ja veebruaris tuleb müüki gluteenivaba kama, mille põhikomponendid on kanepi- ja tatrajahu,” selgitab ettevõtja.

Müügitööga tegi Hendrikson algust alles tänavu märtsis. „Siiani on üllatavalt kenasti läinud. Kuigi kanepitooted on nišitoode, mõtlevad inimesed üha enam tervislikule toitumisele. Kanepitoodetele on nõudlust ja see aina kasvab. Müük käib peamiselt interneti vahendusel, kuid ka messidel ja laatadel. Samuti on meie toodang müügil Tartu taluturul, Viljandi, Võru ja Põlva kauplustes ning Sangaste lossis. Valgas küll kahjuks ei ole.”

Miks siiski ettevõtjaks?

Hendriksoni meelest on maal elades kaks varianti: kas olla ise ettevõtja või teha tööd, mis ei paku tegelikult rahuldust ei rahaliselt ega hingeliselt. „Valisin ettevõtluse. Minule on see praegu ainus sissetuleku allikas. Olen siiski alustav ettevõtja ja usun, et tasapisi tootmine kasvab,” märgib ta rahulolevalt.

Ettevõtjaks olemise valu, muret ja pisaraid ei soovitaks ta kellelegi, kuid ise ei vahetaks seda ka mõne muu tegevuse vastu. „Olen ise enda aja peremees, teen oma otsused ise ja kui midagi ebaõnnestub, ei ole kedagi teist süüdistada. Ettevõtja elu pole lihtne, kuid loominguline ja rahuldust pakkuv, kui oled leidnud tegevuse, mis meelepärane. Pole mõtet teha asju, mis ei meeldi. Sellest peab saama sinu elustiil, siis on tulemusi loota,” jagab ta õpetussõnu enda kogemusest.

Kõige olulisemaks ettevõtlusega alustamise juures peab Hendrikson idee leidmist. „Tuleb leida oma nišitoode, ei tohi hakata teisi järgima,” rõhutab ta. Tähtsaks peab ta ka müügitööd ja turu leidmist. „Toota pole keeruline, kuid kuhu oma kaupa müüa – see on ettevõtjal, eriti algajal, kõige raskem küsimus. Tiimis peab olema hea müügiinimene, sest turu leidmine on tulemuslikkuse võti.”

Murekohana toob ta välja inimeste kadeduse, ebaaususe ja laimu. „Olen ise palju petta saanud ja seepärast pean tähtsaks peale kauba kvaliteedi ka ausust ja korrektset asjaajamist. Väikeettevõtjad peaksid omavahel rohkem kokku hoidma, üksteist toetama ja omavahelisele konkurentsile vähem tähelepanu pöörama.”

Kuna naisel kulub praegu kogu jõud ja jaks oma ettevõtte arendamisse, siis muudeks tegemisteks aega ei jagu. „Mul on praegu töö ja hobi käsikäes. See, mida teen, on meelepärane ja see ongi kõige tähtsam.”

Detsembris võib tema firma tooteid leida ka jõululaatadelt ja näiteks Viljandi käsitöömessilt.

Kanep

Harilik kanep (Cannabis sativa) on vana kultuurtaim, mis pärineb Aasiast.

Harilikust kanepist saadakse kiudu, seemneid ja õli. Tänapäeval on aretatud eraldi toidukanep ehk õlikanep ja tehniline kanep ehk kiukanep.

Kultuurkanep oli eestlaste kasutuses kuni 19. sajandi lõpuni. Kanepiseemneid kasutati toiduks ja kanepikiust keerutati köit ja nööri. Kanepiseemnetest oli tuntud toidud kanepitemp ehk jurss (röstitud kanepiseemnetest tambitud õline võie), kanepipiim ja -puder.

Kanepiseemned sisaldavad õli kuni 35% ning selles on ideaalne inimese kehale vajalike oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete suhe (3:1).

Sisaldavad palju vitamiine, magneesiumi, kaaliumit, rauda, kaltsiumit, fosforit ja teisi mineraale. Kanepiseemnetes sisalduv magneesium ja hea kvaliteediga valgud aitavad organismil jääda terveks ka raskel tööperioodil ja säilitavad tasakaalu stressirohkel ajal. Hea proteiiniallikaks. Kanepiseemnetes ei ole gluteeni.

Kultuurkanep narkootilisi aineid ei sisalda. Meelemürki valmistatakse India kanepist.

Allikas: internet