Suur graafiline ülevaade: kogu tõde Eesti metsast

Kavandamisel olev uus metsaseadus tõi eelmisel reedel ligikaudu sada inimest  keskkonnaministeeriumi ette meelt avaldama ja minister Marko Pomerantsilt selgitusi nõudma. Postimees tegi graafikutel ülevaate, kui palju ja millist metsa Eestis on ning kuidas seda aastate jooksul on langetatud.

Statistikaameti tänavu juulis avaldatud aastaraamatu järgi katab Eesti maismaast juba veidi alla poole ehk 49 protsenti mets. 2014. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2,3 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara 481 miljonit tihumeetrit. Levinuimad puistud olid männikud (33 protsenti puistute kogupindalast), kaasikud (30,7), kuusikud (16,9) ja hall-lepikud (9,1).

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel on Eesti oma territooriumi metsasuse (metsamaa osatähtsus maismaas) poolest Euroopas Soome, Rootsi, Sloveenia, Montenegro ja Läti järel kuuendal kohal.

Keskkonnaministeerium on hinnanud Eesti metsamajanduse jätkusuutlikkust ja säästlikkust raiemahtu puidu aastase juurdekasvuga võrreldes. Tartu Ülikooli teadlaste Asko Lõhmus ja Kaie Kriiska ning Eesti Maaülikooli metsandusteadlase Raul Rosenvaldi hinnangul ei ole selline arvutus korrektne. Kõrvutada tuleks nende arvates mitte raiemahte ja üldjuurdekasvu, vaid majanduslikus kasutuses oleva metsa juurdekasvu ja raiemahte. Pikemalt: Tartu teadlased: keskkonnaministeerium varjab mittesäästlikku metsaraiet.

Lisaks kritiseerivad metsakaitsjad ministeeriumi plaanitavat muutust metsaseaduses, mille järgi muudetaks kuuskede – peetakse metsatöösturite lemmikpuuks – minimaalne raievanus 80 aastalt 60 aastani.

Statistilise metsainventeerimise andmetel vähenes raiemaht ajavahemikus 2000–2008 ligikaudu 60 protsenti, langedes 4,4 miljoni tihumeetrini. Seejärel hakkas raiemaht tasapisi suurenema ja 2010. aastaks oli see jõudnud 8 miljoni tihumeetrini. Mullu raiuti 9,9 miljonit tihumeetrit puitu. Möödunud kümnendil kehtinud metsanduse arengukava järgi oli puiduvarumise optimaalne tase 13,1 miljonit tihumeetrit. Käesoleval kümnendil peab ministeerium optimaalseks raiemahuks 12–15 miljonit tihumeetrit aastas.

Juba 2010. aastal leidis riigikontroll oma auditis, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) vanade metsade raiumine viljakatel muldadel on liialt hoogne ja sellelaadne mets ei jõua end taastoota ehk jõuda samasuguse raieküpse vanuseni. Muu hulgas leidis riigikontroll, et Eesti metsanduse arengukava (2020) eelnõus näidatud metsade juurdekasv on ülehinnatud ega põhine Eesti statistilise metsainventuuri (SMI) andmetele. 2014. aasta andmetel kuulus Eesti metsamaast 41 protsenti ehk 926 349 hektarit Riigimetsa Majandamise Keskusele.

Soomlaste kogemus

Soomes hakkas 2014. aastast kehtima uuendatud metsaseadus, mis suurendas oluliselt metsaomanike õigusi metsa majandamisel. Põhjanaabritel on ligikaudu 685 000 metsaomanikku.

Üheks oluliseks muudatuseks oli kaks aastat tagasi raievanuste piirangute kaotamine. Säästvat eluviisi propageeriv portaal Bioneer kirjutas sama aasta algul, et Soome metsaomanik ei pea enam raiega ootama seni, kuni puud on saavutanud teatud vanuse või mõõtmed. Metsa võib langetada siis, kui metsomanik seda vajalikuks peab.

Samuti saab metsa uuendamisel kasutada erinevaid puuliike, ainus piirang on see, et lubatud on vaid kohalikud (Soome) puuliigid. Soome Metsakeskuse esindaja Anna Rakemaa ütles Bioneerile, et seadus toob ühiskondlike huvide asemel nüüd esiplaanile metsaomanike huvid.

Soome põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumi peainspektor Matti Mäkelä selgitas Postimehele, et kahe aasta tagune reform on avaldanud metsade majandamisele oodatust vähem mõju. Mäkelä tõi välja, et näiteks ei ole erivanuseliste metsade raie muutunud nii levinuks kui nad ootasid. «Oleme parandanud metsade loodusliku uuendamise kasutamist, samas on loodusliku uuendamise osakaal püsinud viimased viis aastat peaaegu samal tasemel,» märkis ta.

Soomes tehtud muudatustest üks peamisi oli see, et uuendusraie puhul kaotati igasugused piirangud puude vanuse ja mõõtmete suhtes. Metsaseadus hakati lubama raieviise, mis võiksid aadata kaasa erivanuseliste ja liigirikaste puistute tekkele.

Mäkelä sõnul investeerib Soome metsasektor puidu töötlemisse oluliselt ja olukord puiduturul on viimasel ajal paranenud. «Seega ma võin öelda, et muudatused on pigem avaldanud metsamajandusele positiivset mõju,» järeldas ta.

Soomes on säilinud siiski metsateatiste esitamise ja kooskõlastamise kohustus ning seaduses on pööratud varasemaga võrreldes suuremat tähelepanu loodusliku mitmekesisuse ja elupaikade säilitamisele. Nii tuleb näiteks väärtuslike elupaikade säilitamiseks koostada eraldi kavad ja elupaiku ei tohi metsa majandamine kuidagi ohustada.