Norcar-BSB Eesti AS peab ainulahenduseks robotiseerimist

Norcar-BSB Eesti ASi juhataja Jaak Ojandu sõnul on ettevõtte üks peaeesmärk tootmise kasvatamine uute tehnoloogiate abil. Foto: Toomas Šalda

Raplamaal Kohila vallas Prillimäe alevikus tegutsev Norcar-BSB Eesti AS on Soomes asuva kontserni Norcar-BSB Oy tütarfirma. Siinsest toodangust läheb 80 protsenti Eestist välja.

Tegevust alustati 1994. aastal Kiiul nelja inimesega ja nüüdseks on kasvatud üle 4000ruutmeetrise tootmispinnaga ettevõtteks, kus sõltuvalt perioodi edukusest teenib leiba kuni 60 töötajat. Ettevõtte peamine toodang on traktori koostamiseks vajalikud detailid ja haakeriistad. Siin valmistatud detailidest koostatakse emaettevõttes väikelaadureid Norcar ja söödatraktoreid Minkomatic. Samuti valmib siin suur hulk masinaehitusdetaile ja sõlmesid: silindrid, õlimahutid, sulgurluugid jne.

Metallitsehh karusloomakasvanduse asemele

Eesti tütarettevõtte asutasid kolm soomlasest ärimehest vennad Lindenid. „Paarkümmend aastat tagasi polnud Soome majanduses just parimad ajad. Hakati otsima võimalust toota odavamalt,” teab tänaseks 19 aastat Norcar-BSB Eesti ASis töötanud juhataja Jaak Ojandu. Peagi osteti Keila vallas Karjakülas asuv AS Balti Karusnahk. Ostuga kaasnes maatükk Kohila külje all Prillimäel, kus nõukogude ajal oli karusloomakasvandus olnud ja kuhu nüüd oli mõistlik rajada metallitsehh. „Norcar-BSB Eesti AS puutub praegu karusloomakasvatusega kokku vaid niivõrd, et peale kõige muu toodame karusloomade söötmisel kasutatavaid seadmeid, näiteks Minkomaticu traktorite osasid, traktorite söödapumpasid ja spetsiaalset joogitoru, mida ise nimetame selle värvi tõttu kollaseks toruks. Karusloomanahaturg on paraku väga ebastabiilne, vahel toodetakse maailmas nahka liiga palju ja seda müüakse mitu aastat hiljemgi. Tulemuseks on mõõn, mis ulatub paraku meienigi. Kui turul nõudlus kasvab, läheb kogu protsess taas täistuuridel algusest peale käima. Niinimetatud kollase toru tootmise ajal kerkivad meie töömaht ja käive 30 protsendi võrra. Joogitoru teeme siis kilomeetrite kaupa. Kui äri elavneb, läheb meie toodangust karusloomakasvandustesse ligi pool ja et tellimustega hakkama saada, võtame päris palju inimesi täiendavalt tööle. Praegu on karusloomanahkade turg madalseisus ja palgal on vähe, vaid veidi üle 40 töötaja, kirjeldab juhataja ettevõtte praegust seisu.

Ojandu möönab, et Norcar-BSB Eesti ressurss ei ole praegu piisavalt koormatud ja nii pole ka käive just hiilgav. „Parimatel aastatel on käive ulatunud üle viie miljoni euro, keskmiselt on kolme ja viie vahel, sel aastal jääb kolme kanti.” Samas usub mees, kuigi tegu pole populaarse teemaga, et nõudlus karusnahkade ja vastavate seadmete järele ei kao lähitulevikus kuhugi, Hiina ja Venemaa on selleks liiga suured. Viimasega neist on praegu seis siiski kehv. „Kui varem läks Venemaale 20–30 protsenti maailma karusnahkadest, siis pärast idanaabri ja läänemaailma suhete sassiminekut vähenes sealne nõudlus märgatavalt.”

Põhitegevusalaks traktoridetailide tootmine

Norcar-BSB Eesti praegune argipäev on Ojandu kinnitusel seega traktoriraamide (Norcari väikelaadurid, Mincomaticu söödatraktorid) ja haakeriistade tootmine: kopad, sahad, haaratsid. „Norcari traktor on liigendtraktor, valmistame keredetailid, värvime ära, saadame Soome, seal toimub traktorite lõplik koostamine. Mincomaticu söödatraktoreid võib leida kõikjalt maailmast. Kõikidest karusloomakasvandustes kasutatavatest söödatraktoritest kannavad seda kaubamärki umbes pooled. Seega on tegemist oma niši edukaima tootjaga. Sageli küsitakse, miks koostamist Eestisse ei tooda, aga siis tuleks siia teine samasugune tehas juurde ehitada ja Soome tehas kinni panna. Ikka on veel nii, et kui kauba lõpptootja on Soome, usaldatakse rohkem, paljuski just selle abil oma toodet reklaamitakse. Kuigi tooted on veidi kallimad kui konkurentidel, peamiselt Aasia tootjatel, siis vastupidavus ja eluiga on põhjamaisel masinal ikkagi hulga pikem, kasvõi juba seetõttu, et plastmassi ei kasutata,” konstateerib Ojandu. Tema teada Eestis Norcari kaubamärgiga traktoreid palju pole, vast kümmekond, aga vanim neist toodi siia kuusteist aastat tagasi ja töötab tänini.

Emaettevõtte tellimused toovad Norcar-BSB Eesti ASile umbes 70 protsenti käibest, 30 protsenti tuleb teiste firmade tellimustest. Eesti ja Soome ettevõtetele toodetakse silindreid, hüdropaake, varuosasid tööstustele, luuke. Selleks on palju investeeritud. „Nägime, et asi liigub pöördumatult sinna, et tehnoloogia teeb enamiku tööst ära, seetõttu ostsime 2008. aastal EASi abiga esimesena Eestis keevitusroboti. Investeering võimaldas juurutada täiesti uusi tooteliike. Teeme mehaanilist töötlust, lehtmaterjali plasmalõikust, painutust, hambalõikust, keevitust, värvimist. Kõige rohkem soovitakse värvimist. Meil on uued painutus-, trei-, plasmapingid, tehnikat oleme pidevalt täiendanud. Järgmine soov on hakata välja vahetama keevitusseadmeid. Uued seadmed võimaldavad parandada keevituse kvaliteeti ja vähendada tööle kuluvat aega,” kinnitab Ojandu.

Ettevõtte üks peaeesmärk ongi tootmise kasvatamine uute tehnoloogiate abil. „Teeme tihedat koostööd TTÜ ja teiste tehnoloogia arenduskeskustega. IMECCis oleme ise osanikud. Arendame aktiivselt projekte, mis on seotud robotkeevituse ja laosüsteemidega. Praegu töötame välja tarka ladu. Tulevikus paneme ideaalis piltlikult tarvilikud osad ühest otsast sisse ja teisest otsast saame toote kätte. Robotlahendustega tegeleb pühendunult ka emafirma Soomes: pakkimine, laomajandus. Kogu maailma tootmises valitseb tendents, et üha vähem toodetakse lattu, tootmine algab alles siis, kui tellimus laekub. Mis liinilt tuleb, läheb otse pakkimisse ja viiakse kohe kliendile kätte, ei ole mingit võimalikku ostjat ootavat tohutut kogust valmistooteid. Tehakse täpselt seda, mida tellitakse. Tootmis- ja tarneprotsess on väga operatiivseks läinud. Tootesarjad on jäänud väiksemaks, aga on suurem arv eri tooteid. Laod on kahanenud hulga väiksemaks. Püüame selle kõigega kaasa minna.”

Tulevik robotite päralt

IMECCil on täiustamisel uurimus, kuidas aidata ettevõttel õige robot valida. „Turg on lai, müüakse kõikvõimalikke roboteid. Kui ettevõtjal on tootenäidis vms olemas, siis aidatakse tal leida kõige lühem tee selle tootmiseni. IMECCis on inimesed, kelle poole saab oma sooviga pöörduda ja nemad aitavad õiget robotlahendust leida. Saab selgeks teha, missugune peaks olema tootmiseks vajalik optimaalne robot. Manipulaatorite valik on samuti suur, neistki tuleb leida sobivaim. Tahame, et laovalikute tegemiselgi aitaksid robotid inimestel töö raskema osa ära teha. Jätkuvalt otsime oma tootmise ja lao jaoks parimaid lahendusi. Eesti tööstus areneb ja püsib konkurentsis ainult siis, kui suudame robotiseerida. See ei tähenda aga, et inimesi tulevikus üldse vaja poleks. Meil endalgi ei tähenda robotkeevitus seda, et inimene töös üldse ei osale, aktiivselt jälgima ja kontrollima peab ikka. Enne keevitust peab näiteks hoolikalt üle vaatama, et miski valesti ei läheks, kuigi asjad pannakse rakises kokku. Noortele tahan öelda, et moodsa tehnoloogiaga on väga huvitav töötada.”

Norcar Eesti tulevikuplaanide kohta avaldab Ojandu, et traktoridetailide ja haakeriistade tootmisel kavandatakse juba tuleval aastal 30protsendilist kasvu. Tütarettevõttena tegutsemisest rääkides ütleb Ojandu, et see lisab küll stabiilsust, aga seda vaid kindlatel tingimustel. „Omanikud on meile andnud piisavalt vabad käed ega ole kunagi jõuliselt siinsetesse tegemistesse sekkunud. Kuigi oleme tütarettevõte, peame ikkagi turul aktiivselt konkureerima. Oleme isegi tütarettevõttena vabas konkurentsis. Kui keegi pakub näiteks Soomes analoogilisi tooteid, tuleb olla neist parem ja paindlikum. Aga hinnaga hingatakse vahel kuklasse küll.”