Kuidas tutvustada Eesti toitu?

FOTO: Maa Elu

Sel esmaspäeval esitas maaeluminister Martin Repinski meie toidutootjatele kutse osaleda järgmise nädala kolmapäeval toiduekspordi ümarlaual, et kaasa rääkida Eesti toidu ekspordipoliitika kujundamisel.

Mulle kangastusid selle teate peale silme ette kauged aastad 1989-1990, mil ma ajakirjanikuna veel ENSV päevil käisin sageli Moskvas, kus meie mehed isemajandava Eesti ehk IME ideele toetust ja MRP salajase lisaprotokolli olemasolu tunnistamist nõudsid. Muude tegemiste kõrval väisasin seal vahel ka Eesti toidu poodi, mis minu teada küll ammu enam pole avatud.

Tegelikult võiksid sellised Eesti toitu pakkuvad kauplused koos oma väikese pagarikojaga olla kõigi Euroopa riikide pealinnades ning miks mitte ka muudes metropoli mõõtu linnades. Ja kindlasti mitte kuskil äärelinnas, vaid ikka metropoli südames või suures kaubanduskeskuses mõnel rahvast tulvil ostutänaval.

Kui vaadata raha pillamist EASis, siis peaks Eesti riigil olema piisavaid ressursse oma õla alla panemiseks sellise üleeuroopalise toiduketi loomiseks. Poodide varustamine kaubaga peaks toimuma ühiselt, kusjuures nii, et võrdsed võimalused oleksid nii suurtel kui väikestel tegijatel. Tõrjumata suurtootjaid kõrvale, annaks sellise poeketi rajamine just meie väiketootjatele hea võimaluse oma toodangut laiemale ostjaskonnale tutvustada. See saab õnnestuda aga üksnes siis, kui poeketi loomisse suhtuda ettevaatavalt ja mõistusega.

Meil ju on, mida pakkuda ja mille üle uhkust tunda. Usun kindlalt, et meie magusameistrite käe all valminud maiused, kala-, liha-, piima- ja köögiviljatooted, jahud, pulbrid ja pudrud, mahlast ja kangematest napsudest rääkimata, vastavad oma kvaliteedilt igati maailmas kehtivatele standarditele ja suudavad üllatada eurooplaste maitsemeeli.

Võib-olla suudab lõpuks ka EAS sellise idee arendamise ning elluviimise läbi leida endale mõtte, kuidas Eestit ja meie toitu muule maailmale paremini tutvustada.

Populaarne

Tagasi üles