Metsa majandamine Soomes tugineb põhjalikele teadusuuringutele

FOTO: Ant Rallmann

Metsaasju ajades ja planeerides on eestlased ikka põhjanaabritelt eeskuju otsinud. Soome on teada-tuntud metsariik ning sealne metsakasvatus on arenenud ja põhjalikult uuritud. Soomes on metsi järjepidevalt inventeerinud juba 20. sajandi algusest, see on andnud teadustööks vajalikud usaldusväärsed andmed ja korraliku ülevaate metsade arengust.

Soome iseseisvumise 100. aastapäevale pühendatud metsandusmessi „Metsäpäivät 2016” sõnum oli – Soome õnn on metsas. Messi raames toimus Soome Loodusvarakeskuse (LUKE) seminar „Mets 150 mln m3 – võimalik?”.

Püsimetsandusest loobuti metsa tervise huvides

Praegu on Soome metsade juurdekasv veidi üle 100 miljoni tihumeetri aastas, 2015. aasta raiemaht oli 68 miljonit tihumeetrit. Sealset puidutööstust iseloomustavad kiire areng ja uued suunad – lisaks traditsioonilistele valdkondadele kasutatakse puitu aina enam tekstiili-, keemia-, kosmeetika- ja toiduainetööstuses. Investeeringud puidutööstusse suurendavad tulevikus toorainenõudlust.

Seminaril vaadeldi metsade juurdekasvu muutusi 50 aasta jooksul ja arutleti, kas juurdekasv võiks 2060. aastaks olla 150 miljonit tihumeetrit aastas ning kuidas seda saavutada.

Esimesel metsade inventuuril 1920.–24. aastal hinnati Soome metsade üldtagavaraks ligikaudu 1,5 miljardit tihumeetrit ja juurdekasvuks 50 miljonit tihumeetrit aastas. Kuni 1960. aastate alguseni püsisid tagavara ja juurdekasv samas suurusjärgus. Metsa üldtagavara ja juurdekasvu suurenemisele panid aluse 1940.–1950. aastate otsused, millega sisuliselt keelati senised valikraied ja asuti metsasid uuendama lageraie meetodil. Ühtlasi töötati välja metsauuendamise ja hooldusraiete soovitused ning asuti panustama metsamaaparandusse.

Varem oli Soomes valitsenud koolkond, kes leidis, et Soome rasketes kliimaoludes metsakasvatus lageraie ja metsauuendamise meetodil ennast ära ei tasu. Sisuliselt üritati metsi majandada püsimetsana, raieid tehti valikraiena. Paraku aga kujunes metsade olukord selliseks, et 1948. aastal tegi grupp Soome metsandusteadlasi ühispöördumise, milles juhiti tähelepanu metsade järjest halvenevale seisundile ja tehti ettepanek asuda metsi uuendama lageraie meetodil.

Aastane juurdekasv peaaegu kahekordistunud

Seminaril esitleti uuringut aastaist 1971–2015. See oli aeg, mil oldi lõplikult üle mindud uuele metsamajandamismeetodile. Toimunud muutuste uurimiseks vaadeldi juurdekasvu kujunemist mineraalmaadel ning loodi aastail 1971–2010 kogutud 233 000 mudelpuu andmete alusel kasvumudelid. Mudelid ennustavad puude juurdekasvu, arvestades puuliiki, suurust, asukohta ja lähedal asuvate puude omadusi. Võrreldes 1971. aastaga on Soome metsade aastane juurdekasv pea kahekordistunud. Mineraalmaal kasvava metsa tagavara on suurenenud 55, juurdekasv 84 protsenti. Modelleerimise tulemusel jõuti järeldusele, et ligi kaks kolmandikku juurdekasvust on põhjendatav metsakasvatuslike võtetega. Umbes kolmandik juurdekasvu suurenemisest metsakasvatusvõtete rakendamisega põhjendatav ei ole, vaid on tingitud keskkonnatingimuste muutumisest.

Keskkonnamuutuste tõttu on juurdekasv suurenenud 9 miljonit tihumeetrit aastas. Suurimateks mõjutajateks hinnati puude kasvuperioodi pikenemist, tõusnud temperatuuri ja õhu CO2 sisaldust. Võimalik, et mõjutas ka taimede jaoks omastatava lämmastiku lisandumine enne 1990. aastaid. Enam suurendasid keskkonnategurid juurdekasvu Põhja-Soomes ning mõju on enam tunda alates 1990. aastatest.

75 protsenti majandusmetsa juurdekasvust on metsakasvatustöö tulemus: metsa uuendamine, hooldusraied, vähetootliku metsamaa osakaalu vähendamine, väetamine, maaparandus ning metsaselektsioon. Optimeeritud raievanusega on loodud metsa juurdekasvuks soodus vanuseline struktuur – palju on noort kasvavat metsa.

Täiendava 50 miljoni tihumeetri metsa sirgumise soodustajana nähakse metsakasvatuse parendamist ja kliima soojenemist. Õigel ajal tehtud hooldus- ja uuendusraied, maapinna ettevalmistamine, metsauuendamine ja uuenduse hooldus, väetamine ja maaparandustööd kiirendavad puude kasvu. Nii saavad metsad varem küpseks ja metsa uuenemise ahel muutub efektiivsemaks.

Puidu juurdekasvupotentsiaali nähakse ka kiirekasvuliste puuliikide (paju- ja kaseliigid, hall lepp, hübriidhaab) lühikese raieringiga biomassiks kasvatamises. Selleks sobivad näiteks kasutatud turbamaardlad ning vähetootlikud põllu- ja metsamaad. Kasuks tuleb ka väetamine, maapinna metsauuenduseks ettevalmistamine ja niinimetatud mätastuse laiem kasutamine.

Puud kasvatatakse seemlaseemnetest

Eraldi käsitlemist väärib metsaselektsioon. Soomes on väga häid tulemusi saavutanud 1980. aastatel kvaliteetseemet tootma hakanud seemlad. Seemneid varutakse kiire kasvu, hea laasumise ja üldiselt hea kvaliteediga puude järglastest rajatud seemlatest. Selektsioon on pidev protsess. Uuemates katsekultuurides on keskmine juurdekasv 23 protsenti ning puude tüveomadusedki paremad. Metsaselektsiooni rakendatakse aina enam praktikas: 150 miljonist aastas istutatavast taimest 75 protsenti on seemlaseemnest ja tulevikus on eesmärk kasutada metsataimekasvatuses üksnes seemlatest saadud seemet.

Kokkuvõttes võib öelda, et senine metsanduspraktika on märkimisväärselt kasvatanud Soome metsade üldtagavara (seega ka metsa seotud süsiniku hulka), juurdekasvu ja raiemahtu. Samas nähakse suurt potentsiaali metsaselektsioonil, metsauuenduse kvaliteedi parandamisel, metsahoolduse tõhustamisel, väetamisel ja metsakuivenduse korrastamisel. Leiti, et majandusmetsade aastane juurdekasv 140 miljoni tihumeetrit on võimalik. Kui sellele liita looduskaitsealadel kasvavate, veel suhteliselt noorte metsade juurdekasv, siis on 150 miljonit tihumeetrit tervikuna täiesti reaalne. Paradoksaalsel kombel on üks tähtis eeltingimus raiemahu kasv.

Ka Eestis on samal perioodil metsatagavara pidevalt tõusnud: 1975. aastal 196,1 mln, 2014. aastal 483 mln tihumeetrit. Meie puistute aastane juurdekasv on aastaraamatu „Mets 2014” andmetel 12,9 mln tihumeetrit. Peale metsakasvatusvõtete on meie metsasus kasvanud ka põllumajandusmaa arvelt (metsamaa pindala 1975. aastal 1,77 mln ha, 2014. aastal 2,27 mln ha). Enamik Eesti erametsi on kujunenud isetekkeliselt ja neil aladel on meil suur juurdekasvupotentsiaal. Lisaks metsakasvatusvõtetele soodustab seda endise põllumajandusmaa hea mullaviljakus.

Erinevalt Soomest ei ole Eestis metsaväetamine kehtiva metsaseaduse alusel lubatud, kuid tasub kaaluda energiapuidu põletamisel tekkiva tuha väetisena kasutamise lubamist. Nii anname metsale tagasi selle, mille oleme sealt võtnud. Granuleeritud tuha kasutamisvõimalusi metsaväetisena on uurinud ka Eesti Maaülikooli teadlased.

Tagasi üles