2017. aasta mullaks kuulutati leedemuld

Leedmullal kasvavad männikud.

FOTO: Marko Saarm

Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati tuleva aasta mullaks männimetsade värvikas leedemuld.

„Leedemuld on tugevasti happeline toitainevaesel liival tekkinud männimetsa muld, millel viljakust kandev huumushorisont puudub või on väga õhuke,” rääkis Eesti Maaülikooli professor Alar Astover.

Pinnalt sügavuse suunas vaadates järgneb leedemullal metsakõdu kihile tuhkhalli värvitooniga väljauhtehorisont, mille all paikneb veega alla kandunud tumedatest huumusainetest ja rauaühendite muundumisest värvunud kiht.

Astoveri sõnutsi teeb see leedemullast ühe Eesti ilusaima mulla, ent värvide vahelduse ilu ei kajastu paraku viljakuses: leedemuld on üks meie väikseima viljakuse ja väga piiratud kasutussobivusega muldasid.

Liivase koostise tõttu on leedemuld põuakartlik ja kaitseb põhjavett vähe. Samas kasvavad sellel mullal tootlikud männikud, mis on muu hulgas hinnatud marja- ja seenemetsadena. See on ka kõige levinum kalmistumuld, kuna on hõlpsasti kaevatav.

Astoveri sõnul moodustavad leedemullad umbes kuus protsenti kogu Eesti muldkattest ja üle 14 protsendi metsamuldadest, enim leidub neid Kagu-Eestis.

Aasta muld valitakse Eesti Mullateaduse Seltsi ja Eesti Maaülikooli koostöös, et laiemale avalikkusele teadvustada, et mullad pole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevuses.

Aasta mulda on valitud 2014. aastast.

Populaarne

Tagasi üles