Õhumasside kütkes: igal õhumassil oma nägu

Foto: Peeter Langovits / Postimees

Ilm on talvisem, aga õhumasside „sokivahetus” veel ei lõppe: kord on soojem, siis jälle külmem. Tutvustan nüüd täpsemalt iga õhumassi kaasatoodavat ilma.

Kõige sagedasem õhumass on polaarne (teise nimetusega parasvöötmeline), mille merelist ja mandrilist tüüpi esineb peaaegu võrdse sagedusega. Talvel on sagedasem polaarne mandriline ja suvel polaarne mereline õhumass.

Mandriline polaarne õhumass tekib sageli arktilisest õhumassist suure maismaamassiivi (Euraasia) kohal. Talvel on see õhumassidest kõige külmem Siberis õhutemperatuuriga –60 °C ja madalamgi, kuid Eestis on see soojem: ainult harva langeb õhutemperatuur –30 kraadist madalamale ja sedagi enamasti sisemaal reljeefi mõjutusel. Selle õhumassiga on sageli seotud tugev inversioon, kihtpilved, (jää)udu ja härm. Suvel on see õhumass labiilne, eriti päevasel ajal, mistõttu tekivad rünkpilved, vahel isegi rünksajupilved hoogsadude, pagi ja piksega, eriti mais ja juunis. Tihti kaasneb sellise õhumassiga suvisel ajal põuavine (somp), mistõttu nähtavus võib olla piiratud. Polaarne mandriline õhumass tuleb sagedamini üle Kesk-Venemaa.

Mereline polaarne õhumass tekib Atlandi ookeani põhjaosa kohal. Talvel on see väga stabiilne ja toob kaasa sulailmad udu ja uduvihmadega. Suvel on see labiilne, sest sisaldab palju niiskust ja on jahe võrreldes aluspinnaga (maismaal), tekitades hoogsadusid, pikset ja puhangulist tuult. Enamasti jõuab see õhumass kohale üle Põhjamere ja Taani väinade, harvem näiteks üle Skandinaavia mäestiku.

Arktiline õhumass esineb märksa harvem, kõige sagedamini talvel, vähem kevadel, muul ajal peaaegu üldse mitte, sest see jõuab suvisel ajal transformeeruda polaarseks õhumassiks, enne kui kohale jõuab. Mandriline arktiline õhumass tekib tavaliselt arktiliste jääväljade kohal, seega peab leiduma Põhja-Jäämeres piisavalt jääd. Sarnaselt polaarse mandrilise õhumassiga on see talvel stabiilne, väga külm ja võib tekkida (jää)udu, aga suvel labiilsem, ent sademeid tavaliselt siiski ei teki, sest niiskust ei jätku, kuid rünkpilved moodustuvad. See õhumass tuleb Läänemere idakaldale enamasti Kara merelt, s.o kirdest. Mereline arktiline õhumass tekib Põhja-Jäämere avatud veega osa kohal (Teravmägede lähistel) ja tuleb siia üle Skandinaavia Norra või Barentsi merelt. Kuna tegu on labiilse õhumassiga, siis on hoogsajud ja pikne üpris tüüpilised nähtused.

Kõige harvem võib kohale jõuda troopiline õhumass ja sedagi enamasti soojal ajal, sest talvel jõuab see transformeeruda enne kohalejõudmist mõneks muuks õhumassiks. Meenutagem kasvõi viimast ligi kahenädalast soojalainet: arvatav troopiline õhumass osutus lähemal analüüsil liigselt transformeerunuks. Mandriline troopiline õhumass tekib talvel enamasti Aafrika ja Väike-Aasia kohal, suvel nihkub kolle põhja poole: siis võib see moodustuda ka Kaukaasia, Volgamaa, Kaspia-äärsete steppide, poolkõrbete, samuti Kasahstani kohal ja kaasa tuua põuasombu ja kuumalaine, mõnikord teravaid pikseid. Üks väga selge troopilise mandrilise õhumassi juhtum Eestis oli 19. mail 2014, kui see põhjustas 33kraadist kuumust, kohatist hiidrahet ja äikeseraju järgneval ööl Ida-Eestis. Tol korral tuli see õhumass Kaspia-äärsete steppide kohalt. Mereline troopiline õhumass tekib Assoori (kõrgrõhuala) maksimumi mõjuväljas, mis jääb Atlandi ookeani avaosa kolmekümnendatele ja neljakümnendatele laiustele. See õhumass toob talvel kaasa sulailma, udusid, uduvihma ja vihma, suvel võib see tuua pikseid ja äikeseraju, sest on niiske ja väga labiilne.

Veel on olemas ekvatoriaalne õhumass, mis on väga soe ja niiske, kuid Eestit see ei mõjuta. Selles õhumassis on hoogsajud ja pikne pea igapäevased. Lõunapoolkeral tuleb suurtel laiustel kokku puutuda veel antarktiliste õhumassidega, mis ilmselt sarnanevad meile tuntud arktiliste õhumassidega, aga on külmemad ja kuivemad.

Nädal algas talviselt, kuid juba 30. novembriks tõi loodest saabunud madalrõhulohk kaasa sooja ja tuulise ilma. Praegune ilm on taas külmenemistendentsiga, sest tsükloni kaasa toodud soe õhk jahtub. Nädala lõpp võib juba olla klassikalise talveilmaga: piisavalt külm ja lumesadudega. Kas talveilm jääb püsima, seda veel öelda ei oska.