Kohila vald ootab tööstusparki uusi ettevõtteid

FOTO: Erakogu / Kohila vald

Kohalikku ettevõtlust võetakse Kohilas tõsiselt. Siinsel tööstusalal juba praegu tegutsevale 18 ettevõttele loodetakse peagi lisa, sest valla eestvõttel loodud Tuhamäe tööstuspark ootab huvilisi. Tööstusalasse on mitme ELi fondi toel investeeritud mitu miljonit eurot, seda kõige rohkem juurdepääsuteede rajamise kaudu. Kõrval asuv vallale kuuluv Tuhamäe tööstuspark võtab samuti ilmet: lähitulevikus saavad kõik tööstuspargi krundid ligipääsuteed, vee ja kanalisatsiooni.

Kohila valla arendusnõuniku Inna Laanmetsa hinnangul on Tuhamäe igati perspektiivikas ala. Vald omandas selle 2004. aastal, ala detailplaneering koostati aasta hiljem. Planeeringu kohaselt oli Tuhamäe 6,9 hektari suuruses tööstuspargis kaheksa krunti suurusega 5200–7700 ruutmeetrit, mis asuvad kilomeetri kaugusel Kohila keskusest ja 1,6 km kaugusel Rapla-Türi maanteest.

Vald peab projekti mõistlikuks

„Ehkki on üsna erandlik, et kohalik omavalitsus ise mingi tööstusalaga toimetab, oli Tuhamäe alale tööstuspargi tegemine igati mõistlik, sest see kant endise paberivabriku taga sobib selleks juba ajalooliselt. Piirkond on nii endise sovhoosi kui ka paberivabriku planeeringutes ja plaanides ikka tööstusega seotud olnud. Sovhoosi ajal olid seal suured sigalad, kuivatid jms, neid enam pole. Raplamaal on teisigi tööstusalasid, aga ehk saame Tuhamäe tööstusparki arendades jälle osa Kohila inimesi vallas hoida,” kõneleb Laanmets.

Juba 2006. aastal kolis Tuhamäe tööstusparki Tallinna Pesumaja OÜ, et oma kulutusi märgatavalt vähendada. Kolijad rõhutasid toona väga suurt hinnavõitu odavama vee ja kanalisatsiooni arvelt ning Tallinnas puudus neil ka laienemisvõimalus. Järgnevatel aastatel müüs vald küll teistele omanikele veel kolm krunti, aga ehituseks pole seal seni läinud. „Ettevõtjate huvi siinsete kruntide vastu oli tagasihoidlik, sest puudusid kommunikatsioonid. Nüüd otsustas vald, et teeb selle ligi 180 000 euro suuruse investeeringu ise. Praegu töö käib. Siia tuleval ettevõttel olnuks endal kogu alale ühisveevärki ja kanalisatsiooni rajada raske. Valla investeering loob potentsiaalsetele tulijatele uue võimaluse,” selgitab Laanmets.

Samuti otsustas vallavalitsus ettevõtjate huvidest lähtudes muuta kümmekond aastat tagasi koostatud planeeringut ja teha osa krunte väiksemaks.

Krundid jagati väiksemaks

„Kui algselt oli müügis kaheksa 5200–7700ruutmeerist krunti, siis osa neist oleme jaganud väiksemaks, sest mõned ettevõtted on tundnud huvi 2500ruutmeetriste kruntide vastu, kuhu angaar püsti panna ja alustada viie-kuue töötajaga tootmist. Paar ettevõtet on ootel. Huvi on tundnud ka suuremad firmad, näiteks üks palkmajade tootja uuris kolme krundi korraga ostmise võimalust. Kuna oleme valmis krunte suuremaks või väiksemaks muutma, sobiks see eri tööstusharude esindajatele. Valla jaoks pole vahet, millega Tuhamäe ettevõte tegeleb, kui vaid keskkonda ei reostata. Olgu või kuus pesumaja. Kui hakkama saavad, on ju suurepärane. Usun, et viie aasta pärast on enamikul kruntidest kenasti toimivad ettevõtted. Tööstuspark võiks ettevõtete vahel sünergiat luua. Omavalitsust võib pidada kindlaks ja usaldusväärseks partneriks.”

Tuhamäe tööstusparki krunte müües küsib vald 6,5 eurot ruutmeetri eest, mis kataks valla kulutused: vesi, kanalisatsioon, juurdepääsuteed. „Kuus ja pool eurot on võrreldes teiste müügis maatükkidega, ka lähedal asuvatega, väga mõistlik hind. Kohe kõrval müüakse isegi kahekümnega ning seda ilma kommunikatsioonideta. On väga erinevaid hindu,” kommenteerib Laanmets.

Probleemid põlevkivituhaga

Veidi komplikatsioone tekitab asjaolu, et Tuhamäe tööstusala kahel krundil on põlevkivituhk, mis jäi siia 1997. aastal töö lõpetanud Kohila paberivabrikust. „Tuha äravedu lähedal asuvasse tulevasse suusamäkke on meil plaanis, aga see nõuab jällegi investeeringuid. Selle ladustamisega kaasnevad kindlad keskkonnanõuded, mida praegu koostatakse, läbirääkimised keskkonnaametiga käivad. Vald on tellinud mitu uuringut, et teada saada, milleks tuhka kasutada saaks. Teedeehituseks see igal juhul ei kõlba,” kinnitab Laanmets.

Nii ootavadki kaks projekti paralleelselt elluviimist. Suusamägi tekkis nii, et kui ühisveevärki ja kanalisatsiooni ehitama hakati, oli vaja pinnas kuhugi vedada. Tekkis mäeke. „Sinna saab ehitada kuni 200meetrise laskumisega lumelauaraja, vald on tellinud projekti. Edasi on mitu võimalust: kas vald jääb ise sellega tegelema, leiab operaatori või võtab asja üle mõni eraettevõtja. Enne peame täpselt selgeks saama, mida tohib ja mida mitte. Kõik projektid peavad saama kooskõlastatud enne, kui selle idee lõppteostuse juurde asuda.”

Seega usub valla arendusnõunik, et peagi saab Tuhamäe tööstuspark uusi asukaid juurde. „Optimismiks annab põhjust seegi, et kõrval asuvad 18 ettevõtet saavad kenasti hakkama. Seda kanti hakati kunagi usaldama just seetõttu, et paberivabrik oli siin loonud tööstuses töötamise traditsiooni, samuti puidutehas, pärmitehas, mitmed metalliettevõtted. Ettevõtjad teadsid, et siit leiab häid töötajaid. Paberivabrikus teenis leiba ühe pere mitu põlvkonda. Kuigi näiteks pesumajja tuuakse töötajaid ka mujalt, siis tublil Kohila inimesel töö leidmisega muret pole.” Laanmets rõhutab, et Kohila valda on viimasel aastal sisse kirjutatud 135 uut inimest. „Kindlalt võib väita, et sissekirjutatud ja siin tegelikult elavate inimeste arv erineb 350–400 võrra. Paljuski on selle põhjus Tallinna tasuta ühistransport, paljud käivad tööl Tallinnas ja neil on kasulik olla „tallinlane”. Nende inimeste tulumaksust jäi Kohila ilma. Aga igal juhul on nüüd meie suurimaks probleemiks kerkimas korteripuudus. Vabu elamispindu lihtsalt pole. Paarkümmend aastat ei ole Kohilasse uusi kortermaju ehitatud, sellega tegeleb vald koostöös arendajatega, planeerides võimalikke maid elamuehituseks nii valla, riigi kui ka eramaal. Esimene detailplaneering Tööstuse tänavale hävinud või põlenud töölisasula majade asemele tänapäevaste korterelamute ehitamiseks on algatatud.”

Laanmets arvab, et vaevalt Kohilas pärast Tuhamäed valla initsiatiivil edaspidi uusi tööstusalasid arendama hakatakse, aga on hea, et selle sajandi alguse vallajuhid mõistsid, et ettevõtlus on oluline ja valdki peab seda edendama. „Omavalitsus ei tohiks öelda, et tal pole ettevõtluse ega elamuehitusega midagi pistmist. Teed, töökohad, maksud, kõik on seotud. Kui rahvaarv kasvab, ju siis on põhjust.”

Populaarne

Tagasi üles