Saagikus sõltub teraviljakasvataja teadlikkusest

Inglane Daniel Kindred väljendas usku, et Eestiski on võimalik teravilja saagikust viiendiku võrra suurendada. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Teisipäeval kuulas üle 250 taimekasvatusega tegeleva põllumehe Paide kultuurikeskuses, kuidas saada vähemalt viiendiku võrra paremat saaki. Tõdeti, et Eesti kliima sobib, vaja on vaid suuremat kasvataja teadlikkust.

Harjumaa teraviljakasvatajale Aivar Treibergile jättis taimekasvatuse globaalsetest suundumusest ja Ühendkuningriigi kogemustest kõneleva inglasest teaduri Daniel Kindredi jutt hea mulje. „Selles polnud midagi ülearu uudset ja me pole nende tulemustest sugugi kaugel maas. Nüüd on vaja veel vaid meie põllumehi harida ja kõik on võimalik,” arutleb ta.

Treibergi meelest on kliima teraviljakasvatuses määrav, seda rõhutas ka Kindred. Eesti kliima pole küll nii soodne kui Ühendkuningriigis, kuid on aastaid, kus saame sinna kaunis lähedale. „Kui päikesepaistet on meil aastate lõikes ühepalju, siis maha jääme teraviljale teisena tähtsas vee hulgas. See aga määrab temperatuuri ehk päikesepaiste kõrval suuresti saagikuse,” täpsustab Treiberg.

„Vajaliku vee saamiseks peab juurestik tungima sügavale maa sisse, kuid Eestis pole nii viljakaid muldasid nagu Ühendkuningriigis. „Vaid üksikutel põldudel tungib juur vee järele inglase soovitatud meetri või pooleteise sügavusele. Neil põldudel oleme meiegi võimelised tootma rekordsaake,” kommenteerib Eesti teraviljakasvataja.

Nii polegi Treibergi sõnutsi inglase jutt tõsta teraviljasaaki 20 protsenti mingi utoopia, põllumehe oskuste kasvades on kõik võimalik. Neil seal kindlasti kiiremini, sest Eestis on muld üldiselt kirjum kui Ühendkuningriigis. „See tähendab, et Eestis saame püüda rekordsaake hea mullaga põldudelt, sest viljakal maal jääme juba praegu saagikuses Ühendkuningriigist vähem maha kui keskmiste saakide osas,” selgitab ta.

Eesti keskmine teraviljasaak on veidi üle kolme tonni hektari kohta, Ühendkuningriigis kuus kuni kaheksa tonni. Rekordsaagid küündivad 15–16,5 tonnini hektarilt, Eestis 10–12,2 tonnini. „Üldist massi ei suuda me nii palju toota, sest meil pole nii häid muldasid kui Ühendkuningriigis keskmiselt,” selgitab Treiberg. „Siin loebki põllumehe tarkus, kuid eks meil on madalamates kohtades paekivi ja palju on ka turbamuldasid.”

Ühendkuningriigis toodetakse valdavalt nisu, rapsi ja uba. Ka Eestis tõuseb aina enam nisukasvatuse tähtsus. „Varem olime odrakasvatusmaa, nüüd enam mitte. Meilgi on keskkonna ja viljavahelduse nõuetest aina enam peale tulemas kaunviljad,” räägib ta. Kaunviljakasvatus parandab mulda, kobestab ja toidab lämmastikuga. See võimaldab teraviljajuurestikul sügavamale maasse tungida.

Neljandat aastat Jõgevamaal teraviljakasvatusega tegelev noorem mees Kaarel (ei soovinud perekonna nime avalikustada − toim) pidas samuti teraviljakasvatust Eesti tulevikusuunaks. „Meil on siin nii sademeid kui ka päikest üsna võrdselt.”

Selleks ongi Kaarli arvates vaja kasvatada eelkõige põllumehe teadlikkust. „Taime saame pikalt rohelisena hoida õigesti taimekaitsevahendeid kaustades,” lisab ta.

Õige taimekaitsega hoiab ära nii taimehaigusi kui ka saab õigel kevadel taime ergutada ja vahepealsetki kasvu turgutada. „Nii saamegi taime tugevamaks. Utoopiat pole siin kuskil, tugevamad taimed annavadki suuremat saaki,” kinnitab ta.

Kui saagikuselt on Eesti praegu teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes viimaste hulgas, siis veelgi nutusem on seis taimekaitsevahendite kasutamise osas. „Kui võrrelda taimekaitsevahendite kasutust ühe hektari kohta meil või Lõuna-Euroopas, siis siingi on nad meist kaugele ette läinud. Näiteks lämmastikku kasutavad nad kolmandiku võrra rohkem. Sealt ka suurem saagikus,” teab Kaarel.

Noppeid Daniel Kindredi ettekandest

* Ühendkuningriigi territooriumist on kuni 70 protsenti põllumajandusmaa, kokku 17 miljonit hektarit. Sellest kuus miljonit hektarit on haritav maa (rohkem riigi idaosas) ja kümme miljonit hektarit rohumaad (lääne ja põhja pool).

* Alla kahe protsendi töötajatest töötab põllumajanduses.

* Kokku on 200 000 farmi, need toodavad 15 miljonit tonni nisu, seitse miljonit tonni otra ja kaks miljonit tonni rapsi.

* Farmides on ka 170 miljonit lindu, viis miljonit siga, 33 miljonit lammast, kümme miljonit veist. Linnu- ja seakasvatus ning viljapõllud on riigi idaosas, lehmi ja lambaid peetakse lääneosa rohumaadel.

* Ida-Inglismaa on sademetelt ja päikesepaistelt võrreldav Eestiga. Eestis on talvel päikest rohkem ja sellepärast on Ühendkuningriigi talv külmem.

* Mullastik on väga kõikuv, idaosa sobib teraviljakasvatuseks.

* 80 protsenti põllupinnast on 20 000 farmi kasutuses, keskmine farmi suurus on 200 hektarit, suurimad küünivad 500 hektari kanti.

* On reegel, et põllud on ümbritsetud hekiga. Põllu keskmine suurus on 2–20 hektarit, üle 50 hektari suurune põld on haruldus. Keskkonnakaitse ei luba hekke maha võtta.

* Külvikord: talinisu, talioder, taliraps, siis järjest kaks talinisu ja  põlduba.