Roomet Sõrmus: põllumehed ei ole kunagi midagi ülearust küsinud

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Roomet Sõrmus.

FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus rõõmustab, et uus valitsus on põllumehi kuulda võtnud ja põhilised tüliküsimused koalitsioonleppes lahenduse leidnud.

Põllumeestel ja nende esindusorganisatsioonidel on nüüd vist küll põhjust rõõmustada, sest paljude nende soovidega on uues koalitsioonileppes arvestatud. Tundub, et pikaaegne võitlus ja mitmed avalikkust köitnud aktsioonid on tulemusi andnud?

Paljud suured asjad, mida oleme pikki aastaid palunud ja nõudnud, on nüüd tõesti sellesse dokumenti sisse saanud. Suur muutus on tõepoolest aset leidnud. Me ei ole kunagi küsinud midagi erilist või sellist, mis ei oleks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames kokku lepitud. Eelmine ja ka üle-eelmine koalitsioon jättis lihtsalt toetustele eelarvest ettenähtud osa lisamata. Tõsi, see oli liikmesriikidele vabatahtlik, aga kui meie konkurendid Lätis ja Leedus seda tegid, siis jäime Euroopa ühisel turul paratamatult kehvemasse konkurentsiolukorda. Tulemuseks oli meie piimakarja drastiline vähenemine viimastel aastatel – 14 protsenti. Just kriisiolukorras muutub riigi abi eriti vajalikuks.

Põllumajandusettevõtjad on nagu ettevõtjad ikka, kelle suurem osa tulust tuleb turult. Mil määral puudutavad põllumehi uue koalitsiooni välja hõigatud üldised majanduspoliitilised otsused?

Tõepoolest, kuni 80 protsenti põllumeeste tulust tuleb turult ehk reaalsest majandustegevusest ja toetuste osakaal on 20 protsenti. Ka üldised majandusmeetmed puudutavad põllumehi. Võtame näiteks punkti, mis lubab lihtsustada füüsilisest isikust ettevõtjate aruandlust ja maksustamist. Põllumajanduses on nende osakaal väga suur. Samuti puudutab meid lubadus vähendada bürokraatiat, sest halduskoormus on praegu ikka üle mõistuse. Maaturismi ettevõtjatele on kindlasti hästi tähtis käibemaksu tõusu ärajätmine. Kuna põllumajandussektor on pigem alamakstud, kus keskmine palk jääb Eesti keskmisele tublisti alla, siis mõjub hästi ka maksuvaba miinimumi tõstmine.

Läheme nüüd otseselt põllumajandust ja maaelu puudutavate kokkulepete juurde. Mis on siin olulisim?

Väga kaalukas on kriisiabi suurendamise otsus. Uue aasta algul makstakse piimakarjapidajatele ja seakasvatajatele Euroopa Liidu kriisiabi 8,08 miljonit eurot, millele Eestil on võimalik lisada samapalju. Eelmine koalitsioon leidis selleks 7,6 miljonit eurot ja nüüd lubab valitsus ka selle puudujääva osa, mis on umbes pool miljonit, juurde panna. See on väga suur leevendus. Lubatud on suurendada ka tõuaretustoetusi seakasvatajatele igal aastal kokku kaks miljonit eurot. Seakatku tõttu on ju olukord seakasvatuses kõvasti halvenenud. Kui veel mõned aastad tagasi suutis Eesti end sealihaga ära varustada ja jäi isegi üle, siis nüüd suudame katta vaid 80 protsenti siinsest vajadusest. Seetõttu on täiendav tähelepanu Eesti seakasvatusele väga tarvilik.

Mis olid need ELi nõuetest karmimad nõuded, mis Eesti seni kehtestas ja millest lubab uus valitsus nüüd hoiduda?

Üks takistus – täna kehtib meil ainsana Euroopas suurematele veisekasvatusettevõtetele ja piimatootjatele kompleksloa nõue, mis tähendab neile ettevõtjatele väga suurt lisakulu ja suuremat halduskoormust. Need summad võivad ulatuda aastas kümnete tuhandete eurodeni ühe ettevõtte kohta. 

Tähtsaim punkt on vist see, mis ütleb, et seisame jätkuvalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja ühisturu säilimise eest, kus kõigile riikidele oleksid tagatud võrdsed konkurentsitingimused.

Peame silmas pidama, et Eesti on peagi ELi eesistuja. Selle perioodi lõpuks ehk 2020. aastaks jõuavad meie põllumajanduse otsetoetused arvestuslikult alles 75 protsendi tasemele liidu keskmisest. Et meil oleksid võrdsemad tingimused vanade Euroopa riikidega, on veel väga suur töö vaja ära teha ja uued reformid on juba ettevalmistamisel.

Mida on tahetud öelda sellega, et loome põllumajandustootjatele paremad võimalused toiduainete tarneahelas?

Siin on mitu tahku. Üks teemadering seondub ebaausate kauplemistavadega.  Peaaegu kõik suuremad toidutööstused on kaubandusega suheldes sellega kokku puutunud. Lõpuks on suurimad kannatajad ikka põllumehed. Kaubandus on kiirelt kontsentreerumas ja tootjate turujõud on võrreldes kaupmeestega vähenemas. Kui üks pool on selgelt tugevamas positsioonis, tekibki oht, et kasutatakse ebaausaid kauplemisvõtteid.

Oskate ehk tuua mõne näite neist ebaausatest kauplemistavadest.

Pikenenud on tootjatele kaupade eest maksmise tähtajad, vahel isegi kuni 60 päevani, ehkki toiduained on ju üldjuhul kiire müügikäibega. Vahel pannakse tootja maksma teenuse eest, mille sisu ja väärtus pole selge. Näiteks kui kaupa müüakse logistikalao kaudu, rakendatakse selle eest sageli tasu, mis ei ole läbiräägitav ehk tootja asetatakse lihtsalt fakti ette. Probleeme on olnud ka kaubaalustega, kui nende kulumise eest on liiga suurt tasu nõutud. Mõningatel kaupmeestel on halb tava kanda oma riskid toidutootjatele üle.

Tootjate positsiooni tarneahelas saab tugevdada ühistegevuse kaudu ja seda on tarvis igati soodustada. Kui põllumehed seljad kokku panevad, on nende jõud läbirääkimistel palju tugevam, koos saab pakkuda ka suuremaid kaubakoguseid. Ühistegevusest on tegelikult kasu kogu ahelale. Häid näiteid on meil olemas. Näiteks liigub arvestatav kogus teravilja praegu Kevili kaudu, kel on endal ka kaks suurt viljaterminali. Maheteravilja osas rõõmustab Wiru Vili, mis võttis oma hõlma alla täiesti killustunud väikesed tegijad, kes veel viis aastat tagasi kusagil Eestimaa nurgas piltlikult öeldes mõne viljakotiga tegutsesid. Nüüd läheb nende kaup juba edukalt eksporti.

Tooraine müügist tuleks ühistutel astuda nüüd samm edasi toote väärindamise suunas. Viimastel aastatel on räägitud vajadusest luua Eestis üks tänapäevane piimatootjate endi kontrolli all olev piimatööstus. See võimaldaks tulla kliendile lähemale. E-Piimal ja Saaremaa piimatööstusel on oma tööstus juba olemas ja nende toodang läheb ka piiri taha. Neid, kes oma piima kokku koguvad ja koos edasi müüvad, on rohkem. Et oleksime rahvusvahelistel turgudel edukad, peab meie väärtusahel rohkem integreerunud olema. Praegu on nii, et põllumehed tahavad kallimalt müüa ja töötlejad odavamalt osta, mistõttu on vahel raske kokkuleppele jõuda. Eesmärk peaks olema, et ahela sees jääks kõigil rohkem raha kätte.

Mil määral aitasid positiivsetele muutustele koalitsioonileppes kaasa kõik need põllumeeste aktsioonid, nagu näiteks traktorid ja piimapudelid Toompeal?

Pean neid väga tähtsaks. Põllumajandusorganisatsioonid on viimastel aastatel ikka väga aktiivselt tegutsenud selles suunas, et üleminekutoetused taastuksid. On ülioluline, et meie põllumehed suudaksid karmis rahvusvahelises konkurentsis ellu jääda. Kriisiolukorras nägime, kuidas väga paljud neist pidid alla vanduma. Asi polnud selles, et nad olnuksid rumalamad või saamatumad. Riik jättis lihtsalt oma panuse suures osas andmata.

Avalikkusele on kogu aeg antud signaale, et põllumajandustoetused on kõvasti kasvanud, tegelikult on aga märkimisväärse osa põllumeeste toetused viimastel aastatel vähenenud. Kui siia liita üldised tururaskused, siis saabuski olukord, kus igati moodsad tootmised pidid uksed kinni panema. Näiteks oli valus vaadata, kuidas Müüriku suurfarmis jäi tühjaks täiesti maailmatasemel laut – 400 piimalehma müüdi Poola, samapalju noorkarja samuti. Investeeringud lendasid tuulde, inimesed jäid tööta ja Eesti majandusel tulu saamata. Midagi muud mõistlikku ühes laudas teha pole võimalik ja elu näitab, et kust loomad on kadunud, siis sinna nad enam tagasi ei tule. Loomakasvatus nõuab järjepidevat rasket tööd.

Kui palju sellest, mis juhtus, panete endise maaeluministri Urmas Kruuse süüks? Mis tema oleks pidanud teisiti tegema?

Urmas Kruuse sattus sellesse ametisse väga raskel ajal. Talle ei saa ette heita, et seakatk Eestisse jõudis – see olnuks suur väljakutse ükskõik kellele. Teiseks leidis piimaturul aset täiuslik torm – Venemaa embargo, kvootide kadumine, nõudluse vähenemine rahvusvahelistel turgudel ja teised probleemid. Arvestades olukorra keerukust, oleksime ministrilt oodanud ehk avatumat dialoogi kasvõi nendesamade üleminekutoetuste osas. Kruuse on öelnud, et see üks sent piimaliitri kohta, mis oleks neist toetustest tulnud, poleks midagi muutnud. Samas on selge, et lõpetamisotsused on üsna emotsionaalsed ja ettevõtjad ootasid rohkem empaatiat ehk signaali: olete meie jaoks olulised. Seda ei tulnud.

Tõsi, maksti ka erakorralisi toetusi, kuid needki tulid väga raskelt. Kui näiteks 2015. aasta alguses maksti Euroopa kriisiabi, siis jättis Eesti riik oma osa juurde panemata ja see oli ka põhjus, miks 101 traktorile hääled sisse pandi ja pealinna tuldi. Selle välise surve tõttu lisas riik lõpuks oma osa. Jäi tunne, et kui koalitsioonileppesse on midagi sisse raiutud, siis ei mõjuta seda miski. On ka üks vale otsus, mis mõjutab piimakarjakasvatajaid edaspidigi. Otsetoetused jagati ümber nii, et kuni 400pealistele piimakarjadele hakatakse järgmisel aastal maksma suuremat toetust, mis oleks ju hea, kui see ei toimuks suuremate karjade otsetoetuste vähendamise arvelt. Selle ühe otsusega jääb 60 protsenti Eesti piimalehmadest kehvemasse seisu.

Kuidas olete rahul Martin Repinski saamisega uueks maaeluministriks? Millised ootused või hirmud põllumeestel sellega seoses praegu on?

Martin on ise põllumees, tal on Eesti suurim kitsekasvandus ja ta on Konju talu tooted hästi turule toonud. Usun, et ta on põllumajandusega kursis. Olles ise olnud selles valdkonnas tegev, tunnetab ta tõenäoliselt paremini selle muresid, ehkki on nüüd oma ettevõtte juhtimise poliitikas olemise ajaks teiste kätte andnud. Loodame, et tal jagub piisavalt arusaamist ja empaatiavõimet. Minu kui põllumajandussektori esindusorganisatsiooni juhi jaoks on tähtis, et dialoog ministriga toimiks ja meie ettepanekuid kuulataks. Oleme juba sel teemal kohtunud ja ta on olnud meie ettepanekutele avatud. Värske koalitsioonileppega on ka põhilised tüliküsimused lahenduse leidnud ja eeldus koostööks loodud.  Soovime uuele ministrile jõudu, sest kerge ei saa tal olema. Mõistagi ei muuda viimasel ajal meedias esile kerkinud segadused olukorda kergemaks.

Tagasi üles