e-PRIA ülesehitus teeb ettevõtjatele meelehärmi

Foto: e-pria.ee

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) esitas hiljuti kuus ettepanekut, et muuta e-PRIA kliendile kergemini kasutatavaks. Puudusi on süsteemis EVEA sõnul mitmeid.

„Olen kakskümmend aastat igapäevases ettevõtluselus igasuguseid arenguprojekte rahastanud, aga nii kasutajavaenulikku asja kui uus e-PRIA pole veel näinud,” ütleb EVEA asepresident Marina Kaas. Uus e-PRIA on tegelikult töös juba kaks aastat. Järk-järgult on toetuste taotlemine, sealhulgas kõige suuremad investeeringumeetmed, sinna üle viidud ja sellega jätkatakse edaspidigi. PRIA arendusosakonna juhataja Mariell Jõesalu sõnul on senine plaan kenasti täidetud, kuid on olnud ka tagasilööke, millega alguses arvestada ei osatud. „Et saaksime need probleemid lahendada, peab klient meile neist teada andma,” sõnab Jõesalu.

Registrite ristkasutus ei toimi

Üks suurem mure, mis EVEA asepresidendi Marina Kaasi sõnul kõvasti närvirakke kulutas ja stressi tekitas, on taotluste esitamise sõltuvus teistest riiklikest registritest. Kavatsus oli süsteem üles ehitada nii, et taotluse esitamiseks ei ole taotlejal tarvis uuesti esitada neid andmeid, mis muudes riiklikes registrites juba olemas on. „Kuna oleme teiste registrite andmeid tahtnud aluseks võtta, siis me ei luba neid taotlejal e-PRIAs muuta, vaid muudatused tuleb vajadusel teha vastavates registrites,” ütleb Mariell Jõesalu. Idee järgi peaks see muutma taotluse esitamise lihtsamaks ja kiiremaks, kuid reaalsuses on läinud teisiti. „Siin on tulnud andmekvaliteedivigu välja küll, kuid need on üksikjuhtumid, näiteks taotlusvoorus, kus oli ligikaudu 600 taotlust, oli teiste registritega seotud probleeme viis,” nendib Jõesalu.

Marina Kaas toob konkreetse näite noorest perest, kes tahtsid Soomest tagasi kodumaale tulla ja siin oma vanemate talu üle võtta, kuid jäid hätta, sest äriregistris ei olnud neile vajalikud omanike muudatused veel jõustunud. Nii jäi neil vaid kaks ööpäeva taotluse vormistamiseks. Kaasi sõnul pakkus PRIA küll võimalust esitada taotlus erandi tegemiseks ja tähtaja pikendamiseks. „Selle asemel oleks võinud programmeerija teha mõned tunnid tööd ja süsteemi nii muuta, et see võimaldaks ikkagi alternatiivselt lisada ka käsitsi dokumendi, mis kinnitab, et õigus taotleda on olemas,” räägib ta. Kaas toob teisegi näite vanemate käest talu ülevõtmisest: juriidilise protsessi lõppemine polnud veel äriregistris kajastatud ja nii vana kui ka noor omanik olid mõlemad juhatuse liikmetena kirjas. Süsteem ei lubanud taotluse täitmist sel viisil alustadagi.

Jõesalu sõnul on süsteem selline vaid kliendi halduskoormuse vähendamiseks. „Varem pabertaotluste esitamise ajal oli juhtumeid, kus andmetega manipuleeriti, et sättida need määruse nõuetele sobivaks. See tekitas järelepärimisi, vaidluseid ja hilisemaid tagasinõudeid,” meenutab ta.

Edasi-tagasi või paigal

EVEA heidab e-PRIALe ette sedagi, et taotluse sammude vahel ei ole võimalik vabalt edasi-tagasi liikuda ja täita seda info olemasolu järgi. „Ei saa piiluda, mis formaadis taotlus on ja mida küsima hakatakse,” räägib Kaas. Meeldiva näitena toob Kaas välja EASi e-teeninduse. „Seal saab kohe alguses genereerida taotluse eelvaate ning planeerida selle ettevalmistamist: mida peab raamatupidamisest küsima, mida statistikast vaatama, mille jaoks ehk konsultandi appi võtma. E-PRIAst aga ei näe midagi, enne kui eelmine samm on sada protsenti täidetud,” kirjeldab ta. Kaasi sõnul ei lähtunud arendaja taotluse ettevalmistamise tegelikust loogikast ning vajalik informatsioon ei teki taotlejal taotlusvormis etteantud järjekorras. Nii raiskab taotleja lihtsalt aega. „Sul võib viimasel hetkel tulla mõni pakkumine ja kui enne seda ei saa mõnd tabelit lõpetada, siis seisab kogu töö,” ütleb Kaas. Mariell Jõesalu sõnul on sellel omad põhjused. „Taotlused on üles ehitatud sammude kaupa ja sammudes küsitakse väga personaliseeritud küsimusi.” Näiteks tehakse kohe taotluse esitamise alguses selgeks, kellena taotleja tahab taotluse esitada ning järgmised lehed tekivad täpselt selle järgi. „Kui me selles kohas jätame võimaluse nende lehtede vahel liikuda, siis taotleja tuleb tagasi, teeb muudatuse ja andmed pole enam korrektsed,” märgib Jõesalu. Samuti sõnab ta, et nii e-PRIAs kui ka PRIA kodulehel on tutvumiseks välja pandud ekraanipiltidega juhised, kus on täpselt kirjas, mida millises etapis küsitakse.

Voorud võiksid alati pikemad olla

Kuigi juba kuus meedet on toiminud täielikult e-PRIA kaudu, ei ole see Kaasi sõnul lühendanud investeeringute meetmetes taotluste menetlemise aega, kuigi selline korraldus peaks seda eeldama. Endist viisi kestab mikro- ja väikeettevõtjate projektide menetlemine viis kuud, kuigi nüüd on PRIA töö suures osas automatiseeritud. Veel teeb EVEAle muret taotluste esitamiseks antud napp aeg. „Kui inimene pole professionaalne projektikirjutaja, siis ta ei tee korralikku taotlust kahe nädalaga,” usub Marina Kaas. Praegu on e-PRIA süsteemis voorud avatud kõigepealt ühe nädala jooksul andmete sisestamiseks ja seejärel on taotlejale jäetud veel 5–7 päeva taotluse esitamiseks. „Investeeringumeetmetele, mis eeldavad äriplaani, tuleb anda rohkem aega,” sõnab Kaas. Tema sõnul tuleks taotlusvormid avada vähemalt kuu enne tähtaega, parem kui veel varem. Jõesalu sellega ei nõustu ja rõhutab, et investeeringuprojekti kavandamine ei alga e-PRIA vormide avamisega, vaid kogu ettevalmistus, sealhulgas äriplaani koostamine ja vajalike dokumentide hankimine, on vähemalt mitmekuune protsess, millele lõpuks järgneb taotluse esitamine. „Ka kõige keerulisemad taotlused on tundidega täidetavad, kui eeltöö on korralikult tehtud,” ütleb ta. Tema sõnul on PRIA kogunud statistikat, mille kohaselt esitatakse taotlused ikkagi kõige viimasel hetkel. Ühe konkreetse meetme puhul esitati ligi pooled taotlused vooru viimasel päeval alates kella 16.30st. „Nii viimasel minutil polegi võimalik enam tuge ja abi saada ning tuleb pärast probleemidega tegeleda,” ütleb Jõesalu. „Alati soovitakse, et taotlusvoor oleks pikem,” lisab ta. Veel märgib Jõesalu, et kui taotlusi esitati paberil, oli selleks ette nähtud vaid viis päeva töötundidel. „Nüüd saab seda teha ööpäev läbi.”

Kaasi sõnul on see, et suuri taotlusi on võimalik täita tundidega, eluvõõras ja taotlejaid lausa solvav väide. „Riigi poolt oleks väga rumal jagada miljonitesse ulatuvaid investeeringutoetusi taotluste alusel, mille koostamiseks piisab mõnest tunnist,” ütleb Kaas.

Edaspidi kaasatakse ka taotlejad

„Enne e-PRIAt ei pakkunud keegi, et olge katsejänesed, tehke katseperiood,” räägib Kaas. Tema hinnangul oleks proovimisaeg praegused probleemid võib-olla ära hoidnud. Nüüd aga tuleks süsteem uuesti taotleja vaatevinklist läbi käia. Praegune süsteem teeb Kaasi sõnul lihtsamaks küll hindajate ja ametnike elu, kuid taotleja jaoks on seis keerulisem kui enne. „Infosüsteemid peaksid kõigi elu lihtsamaks tegema. Uus e-PRIA praegu seda rolli küll ei täida,” märgib Kaas. „Katseperioodi me pole tõesti teinud, küll aga oleme tutvustanud süsteemi enne, kui selle kasutusse võtsime,” vastab Mariell Jõesalu. Siis näidati taotlejatele uut süsteemi ekraanilt ja päris ise nad seda siiski proovida ei saanud. „Küll oleme iga taotlusvooru käigus saanud kasutajatelt tagasisidet, millega oleme uusi voore ette valmistades võimaluste piires arvestanud. Järgmisel aastal tahaksime teha fookusgrupi, siis saavad testijad ka tagasisidet anda,” lubab Jõesalu. Samuti kinnitab ta, et EVEA saadetud uue e-PRIA arendamise ettepanekud on tänuväärused, kõiki kaalutakse ja arutatakse e-PRIA kasutajate sihtgruppidega.

EVEAl on aga suur soov, et PRIA pöörduks näoga rohkem ettevõtjate poole ja arvestaks rohkem nende vajadustega. „ELi tugimeetmed on ikkagi mõeldud lõppkasusaajate jaoks, mitte rakendusasutuste jaoks,” on Kaas veendunud.