/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2016/11/29/6125495t1he210.jpg)
Viimaste aastatega on kalatoodete hinnad tõusnud 16 protsenti, aga inimesed söövad kala üha enam – üks inimene aastas keskmiselt 13 kilo kalatooteid.
Eestlane sööb aastas 13 kilo kalatooteid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) koostatud uuringust selgub, et kõige enam on kasvanud kalasööjate arv nooremate inimeste seas.
„Elaniku kohta tervikuna on tarbimine suurem, sest kala süüakse ka väljaspool kodu: restoranis, koolis ja lasteaias,” kommenteeris EKI direktor Marje Josing, „2012. aastaga võrreldes suurenes kala tarbimine üks protsent ehk 13,4 kilole eluskala kaalule pereliikme kohta.”
Viimase kolme aastaga kasvas mereandide ja neist valmistatud toodete tarbimine, samuti söödi rohkem kalamarja ja suitsukala. Tavapärast soolakala, kalapulki, -burgereid ja krabipulki osteti varasemast vähem. Kala jaehind on tõusnud kiiremini kui teiste põhiliste toidukaupade hinnad.
Alla 40aastaste ja eriti kuni 25aastaste elanike seas on kala tarbimine ja kulutused kalale kasvanud viimasel kolmel aastal 69 protsenti. Keskealiste ja eakamate tarbimine ning kulutused kasvasid 29 protsenti. Kuni 24aastased on hakanud kalale kulutama varasemast rohkem ehk aastas keskmiselt 48 eurot inimese kohta.
Kalandussektori ettevõtetes oli 2014. aastal hõivatud ligi 2600 töötajat. Sektori müügitulu kokku oli 227 mljonit eurot, millest üle kahe kolmandiku saadi ekspordist.
Eesti kalaressursside põhiosa moodustavad räim ja kilu. Paraku väljapüütud räim ja kilu suures osas eksporditakse ja meie toidulauale jõuab palju kaugemalt imporditav kala.