Huvi mahemunade vastu on plahvatuslikult kasvanud

Albu valla Mägede külas Punamäe talus mahekanu kasvatav Tiina Piirmets. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Mahekanade kasvatajatel võiks kasvõi kohe kanu karjas olla kolm korda rohkem ja ikka jääks munaostjatele väheseks, just nii palju on viimasel paaril kuul suurenenud teadlike munasööjate hulk.

Albu vallas Mägede külas Punamäe talus viiendat aastat mahekanu kasvatav Tiina Piirmets sai alles augustis valmis uue kanala, mis võimaldas suurendada kanakarja sajalt kahesajale.

Piirmets uskus, et mõneks ajaks sellest jätkub, kuid viimased neli kuud on tulnud tal vaid munaostjatele ära öelda. „Isegi kanamuna eest on rohkem hinda pakutud, kuid mul pole südant oma kindlaid kliente ammu ette tellitud munadest ilma jätta,” sõnab ta.

Küsimiste järgi võiks Piirmetsa karjas olla vähemalt 500 kana ja isegi siis kõigile soovijatele mune ei jätkuks. „Viimased neli kuud ei soovita mune enam kümne kaupa, vaid ostetakse korraga kümme karpi ehk sada muna,” märgib ta.

Piirmetsa meelest sai kõik alguse meedias levinud videost kanapidamisest suurtootmises, mis justkui avas inimeste silmad. „Muidugi mulle meeldib, et inimesed saavad teadlikuks, mida nad söövad, ja loodan, et jääbki nii nagu praegu: mul on vähemalt kuu aja tellimused kirjas päevade kaupa.”

Praeguse olukorra valguses kanamuna hinda 20 sendilt ülespoole tõsta tundub Piirmetsale jõhker. Parem hoiab ta oma häid kliente ja püüab neid kanakarja suurendades juurdegi võita. „Siiani ma veel munamüügist endale palka maksta ei saa, kogun tulu investeeringuks, et kiiremas korras praegusest poole suurem mahekanala ehitada,” selgitab ta. „Kanu kihiti laduda ma ei suuda, ka kuus kana ruutmeetrile, mis on mahekanala nõue, on minu arust palju. Mul on vähem, sest nii ei muutu kanad kannibalideks ka siis, kui mõni ongi karjas nõrgem.”

Mahekanakasvataja suurim mure on, kuidas kaitsta vabalt liikuvaid kanu kiskjate eest. „Õues vabalt ringi liikuda saavaid kanu kaitseme nii maast kui ka õhust ründajate eest, nagu oskame, kuid loodus võtab oma osa tuhande euro väärtuses aastas. Mul on nelja kuuga kiskjate saagiks langenud poolesaja kana ringis,” jutustab Piirmets.

Heade tingimuste ja toidu kõrval vajavad kanad munemiseks ka valgust. Selleks paneb Piirmets lisaks aknast tulevale looduslikule valgusele ka tuled põlema. „Elustiilitaluna alustame kanalas päeva kell kaheksa ja kustutame tule kell üheksa õhtul. Rohkem äriliseks ei taha ka ajada.” 

Ka Koigi vallas Vaali külas Mäeotsa talus hobi korras linde kasvatav Maarja Koivuoja imestab järsku suurenenud huvi üle süüa üksnes kodukanamune. „Nagu paisu tagant oleks vesi valla pääsenud. Nii sooviti üleöö kohe mitu korda rohkem kanamune, kui mu 55 kana suudavad toota,” lausub ta. „Mul pole neid nii kiiresti kuskilt juurde võtta, sest kanad vajavad munemiseks valgust, aga looduslikku valgust jääb aina vähemaks ja meil puudub ju majapidamises elekter.”

Koivuojad toodavad majapidamisse elektrit päikesepaneelide ja generaatori abiga ning nii saavad kanad valgust teiste majapidamistööde kõrvalt.

Maarja Koivuoja kavatseb küll kanu juurde muretseda, kuid alles siis, kui on saanud majapidamisse püsielektri. Samas usub ta, et pere toidavad ära ikka leedvalgustite müük ja elektritööd, linnukasvatus jääb siiski hobiks. „Ka praeguse kodukanamunade buumi juures ma ei arva, et linnukasvatus end ära tasuks. Ka kolme tuhande kana pidajad kurdavad majandusraskusi, sest nõuded on väga ranged,” ütleb ta.

Koigi vallas Astra talus kanu kasvatav Sirje Mehik rõõmustab, et huvi kanamunade vastu on ootamatult elavnenud. „Kartsin sügiseks kanakarja pea poole võrra suurendades, mis ma küll munadega peale hakkan, kuid aina rohkem tahetakse osta. Vaat et nüüd jääb ikka väheks,” räägib ta.

Nii on Mehikul mõttes uurida toetuse saamist ja ehitada 400–500 linnule mahekasvatuse tingimustele vastav kanala. „Maad talul on, jagub tahet ja oskusigi. Kui inimesed nüüd selle meedias levinud suurtootmise video nägemise tagajärjel jääksidki mõistma, et kodukanamuna väärtus on midagi muud kui suurtootmise kana oma, siis tasuks ju ära,” arutleb ta.

Türi vallas köögiviljakasvatuse kõrvalt Paide turul kodutarbimisest üle jäävaid kanamune müüv Urmas Laks sõnab, et läheb üle seegi kodukanamunade ostubuum ja inimene hakkab jälle hindama raha toiduväärtuse asemel.

Laks ei usu äkilistesse muutustesse, sest need on tavaliselt kellegi tekitatud. „Jah, praegu tõesti on huvi kanamunade vastu peaaegu kolmekordne, kuid mina jätkan köögiviljakasvatusega. Kanalat selle pärast küll ehitama ei hakka,” ütleb ta käega rehmates.

Tiiu Lunts, Paide Maksimarketi juhataja:

Coopi ketis müüakse vaid Eestis toodetud või Eestis pakendatud kanamune. Müük küll võrreldes eelmise aastaga hoogustunud pole, kuid pakenditele on lisandunud kodumaiseid kodutalu nimetusi. Sel nädalal on näiteks sooduspakkumises kodutalu vabade õrrekanade munad. Pakendilt on võimalik tuvastada, kus, kuidas ja mil viisil mune tootvad kanad kasvavad.

Maris Sarv-Kaasik, PRIA pressiesindaja:

Kanapidajad peavad end PRIA peetavas põllumajandusloomade registris loomapidajana registreerima, samuti tuleb registreerida loomade/lindude pidamiskohad ning tuleb teada anda nn loomakohtade arv igas pidamiskohas. Kanade üle ei peeta jooksvat arvestust lindude täpse hulga üle reaalajas, seda ei pea kanapidajad jooksvalt teatama.

Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt 50 nõuetekohast munakana. Mahetoetuse saamiseks peab ettevõtja majapidamisel olema Põllumajandusameti kaudu mahepõllumajanduse seaduse alusel saadud nn mahetunnustus.

Foto: Maa Elu