Taastuvenergia kogub kodumajapidamistes populaarsust

Rene Tammist.

FOTO: Sergei Trofimov / Den za Dnjom

Praegu on Eestis umbes 700 majapidamist, kes on paigaldanud kodukatusele päikesepaneelid. Taastuvenergia arendajad loodavad, et juba aastaks 2030 on Eesti vähemalt soojus- ja elektrimajanduses täielikult taastuvenergiale üle läinud.

Praegu otsitakse aktiivselt lahendusi, mida teha, et kliimamuutuste tagajärgi võimalikult palju pehmendada, ja mis veel parem, kliima soojenemist üldse ära hoida. Üks variant on arendada taastuvenergeetikat. Eesti esimene „Taastuvenergia 100% – üleminek puhtale energiale”, visioon, mida loojad ise lühidalt TE100ks nimetavad, tuli välja juba neli aastat tagasi. Tänaseks on toonasega võrreldes aga pilt palju muutunud: nafta-, gaasi- ja elektrihind on langenud, alanenud on ka taastuvenergia tootmiseks vajaliku tehnika hinnad ning sõlmitud Pariisi kliimalepe. Seetõttu tuli üle vaadata ka Eestis loodud kava ja seda muutunud olukorra järgi täiendada. Peamise muutusena on nüüd lisandunud kava, kuidas saaks taastuvenergiale üle minna ka transpordisektoris. „Ilma drastiliste muutusteta see 2030. aastaks kindlasti võimalik ei ole,” ütleb Eesti Taastuvenergiakoja juhataja Rene Tammist. Järjepidevalt tegutsedes võiks transpordisektor taastuvenergiale üle minna alles 2050. aastaks.

Transpordiga kehvad lood, soojusega paremad

Tammisti sõnul ongi parasjagu olukord kõige kehvem just transpordis. Siin on Eesti taastuvenergia kasutamise osas Euroopa Liidus kõige viimasel kohal. Samas näiteks soojusmajanduses võib Eestit lausa teistele eeskujuks tuua. „Meil on nõukogude ajast jäänud ulatuslik kaugküttevõrgustik, mis on tegelikult efektiivne ka tänapäeval,” seletab Tammist. Kuna seda süsteemi on viimasel ajal palju moodsamaks muudetud, vanu torusid välja vahetatud, on süsteemi kaudu taastuvenergia osakaalu meie soojusmajanduses võimalik soodsalt tõsta ja tänaseks on see ka toimunud. Tammisti sõnul saaks soojusmajanduses sel viisil taastuvenergia osakaalu suurendada ka ilma riigi allikateta. Teiste riikidega võrdlemisel peab Tammisti sõnul kindlasti meeles pidama, kui isesugused on olnud riikide stardipositsioonid taastuvenergiale üleminekul. „Näites Põhjamaades on hüdroenergia alati au sees olnud. Neil on ka väga head hüdroenergia ressursid,” räägib Tammist. „Aga kuna meie oleme põlevkiviriik, siis on asi teisiti.”

Igaühe enda teha

Peale kaugküttevõrgustike on Eestis üha kasvav trend paigaldada oma kodukatusele päikesepaneelid. „See on väga tähtis teema,” rõhutab Tammist. Tema sõnul aitab igaühe isiklik panus taastuvenergiale üleminekule jõudsalt kaasa. Praegu on Eestis umbes 700 majapidamist, kes on omale päikesepaneelid juba paigaldanud. Tammist ise nende hulgas. Tema sõnul on kogub paneelide paigaldamine populaarsust. Iseenda kasutatust üle jäänud elektrienergia saab majapidaja Tammisti sõnul võrku müüa. Paneeli paigaldamine iseenesest väga keeruline pole. „Muidugi on vaja spetsialisti abi, et kaablid saaksid õigesti ühendatud ja kinnitused paika, et paneelid ägedama tormiga katuselt alla ei sajaks” sõnab Tammist. Tegu on ju ikkagi elektrienergiaga. „Igal aastal on neid, kes paneelid paigaldavad, kaks korda rohkem kui eelmisel aastal,” räägib ta. Seda aluseks võttes on Taastuvenergeetika kojas prognoositud, et aastaks 2030 on Eestis päikesepaneelid paigaldatud 30 000 majapidamises ja püstitatud 4300 väiketuulikut. „Need on päris suured arvud, aga kui arvestada, kui kiiresti tehnoloogia on arenenud ja mis mujal Euroopas toimub, võib see vabalt nii minna,” usub Tammist.

Vabatahtlike töö

Täna on TE100 visiooni kokku pannud inimesed teinud seda täiesti vabatahtlikult. Taastuvenergia koda koondab ühinguid, nii äriühinguid kui ka MTÜsid. Koja juures tegutseb ka eraisikutest moodustatud taastuvenergia klubi, kes on jõud ühendanud, et Eesti võimalikult kiiresti ja tõhusalt taastuvenergiale üle saaks minna. „Usume, et maailm liigub taastuvenergia poole ja sellest võiks märkimisväärne kasu tõusta ka Eestile,” ütleb Tammist. Visiooni loomisel toetuti riigi energiamajanduse töödokumentidele, arengukavale ja ekspertide arvamusele. Veel on tehtud põhjalik sotsiaalmajanduslik analüüs, millest tuli Tammisti sõnul välja, et taastuvenergiale üleminek kasvataks nii kodumajapidamiste ostujõudu, looks töökohti kui ka tõstaks SKTd. Kokku oleks tarvis investeerida 4,3 miljardit eurot, Tammisti sõnul ei ole isegi investorite leidmine praegu kõige suurem mure. „Asi seisab poliitilise raamistiku taga,” toob ta välja. Tammist selgitab, et sisuliselt on koda teinud kogu töö praegu ministeeriumide eest ära ja et protsess sujuvalt käima läheks, pole enam palju vaja. „Tegelikult saaks põhimõtteliselt kõik lahendada ühe administratiivse otsusega,” ütleb ta. Nimelt, kui Eesti otsustaks CO2 kvootide müümisest saadava tulu taastuvenergia arendamiseks rakendada, olekski asi sisuliselt tehtud. „Selle oksjoni tulude eesmärk ongi võidelda kliimamuutuste vastu, aga praegu seda otsust pole,” nendib Tammist.

Seega sõltub kõik sellest, kuhu Eesti energiamajanduses suunduda tahab ja mis on riigi pikaajalised eesmärgid. „Viimasel ajal on taastuvenergia arutamisel palju lahkarvamusi olnud ja pole vastatud küsimusele, kuidas sektori arendamine peaks toimuma,” tõdeb Tammist. Praeguse prognoosi kohaselt on aga 2030. aastaks vähemalt soojus- ja elektrimajanduses taastuvenergiale üleminek täiesti võimalik ja tehtav.

Populaarne

Tagasi üles