Kolme aastaga prügimüür ümber Eesti

Foto: Eva Sepping / Keskkonnaministeerium

Novembri viimane nädal kannab juba mitmendat aastat üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädala nime. Selle raames kutsutakse kõiki eurooplasi üles tekitama vähem jäätmeid ja kasutama ressursse säästlikult.

Jäätmetekke vähendamise nädala raames on  Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini laboris osalevad tudengid loonud ajutise installatsiooni „Suur prügimüür“, mis koosneb kahekümnest jäätmetest tehtud kuubikust ja mille kogupikkuseks on 11 meetrit – sellises hulgas jäätmeid tekib kümne inimese kodumajapidamises igal aastal ehk üks inimene tekitab aasta jooksul kahe kuubiku jagu prügi. Kui samasugune tarbimine jätkub, saaksime kolme aastaga ehitada Eesti ümber 2,4 meetri kõrguse prügist müüri.

„Suur prügimüür“ pandi läinud nädalavahetusel tutvumiseks üles Tallinnas Narva maanteel Foorumi keskuse ees. 26. novembrist saab installatsiooniga tutvuda Pärnus Kaubamajaka juures ning alates 3. detsembrist seisab installatsioon Jõhvis kaubanduskeskuse Tsentraal kõrval.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul tuleb jäätmetekke vältimise nädalal ennekõike keskenduda mõistlikule tarbimisele. „Kaubad ei saa poest ostmata jääda – inimene vajab toitu ning ka riideid ja mööblit on teinekord tarvis, kuid ostud tuleb läbi mõelda. Tooted tuleb kindlasti lõpuni kasutada, kasutuskõlbmatuks muutunud esemetele proovida leida uus funktsioon ning kui vana diivan enam koju ei sobi, siis ühe vana võib olla teise uus,“ ütles Eek.

Jäätmetekke vähendamise nädalal keskendutakse kolmele osale – vähendamine, korduskasutus ning ringlussevõtt. Esimene neist ehk jäätmetekke vähendamine tähendab väiksema hulga ressursside kasutamist ning üleüldist jäätmete vältimist. Korduskasutuse all mõtleme juba toodetud eseme või selle osa(de) uuesti kasutamist algsel või sarnasel eesmärgil. Ringlussevõtu all mõeldakse jäätmete töötlemist selliselt, et jäätmete materjalist saab uus toode, näiteks vanapaberist uue paberi tootmist, klaasijäätmetest pudelite või ka ehitusmaterjalide tootmist, bio-jäätmetest kvaliteetse komposti tootmist jne.

Eegi sõnul paneb poelettidelt vastu vaatav kaubavalik inimesi emotsioonioste tegema. "Üha rohkem pannakse rõhku väljapanekule, muusikale ja valgustusele, mis kõik suunavad meid tarbima. Sageli võib näha ka vaatepilti, kus sooduspakkumise ajal ostetakse näiteks 2=3 tooteid. Kui kõik kolm kasutusse lähevad, on ju hästi, kuid vahel võivad esemed ka lihtsalt kappi seisma jääda. Sageli ostetakse ka otsese vajaduseta ühekorrakasutusega tooteid, kuigi pikema kasutusajaga alternatiiv on olemas. Kiputakse aga eelistama odavamat, kuid kahtlase töökindlusega tooteid jne. Et sellist olukorda ei juhtuks, on oluline ostud läbi mõelda ning lisaks hinnafaktorile arvestada ka toote kvaliteeti, võimalikku ressursikulu ning vajalikkust ja otstarbekust," selgitas Eek.

Enne eseme ära viskamist kaalu, kas seda ei saaks parandada, puhastada või ümber disainida. Tihti visatakse ära kasutuskõlblikke asju, sest ollakse esemest tüdinenud või soovitakse kogeda uue toote ostmise emotsiooni. Palju suuremat rõõmu võib aga valmistada vana eseme korda tegemine või uuendamine. Väärtustagem vanade asjade hinge ja nendega seonduvaid mälestusi. (ME)