Nuia PMT trump on hüdrosilindrid

Nuia PMT töömehe käe all valmib järjekordne toode. Foto: Toomas Šalda

Eesti suurima hüdrosilindrite tootja, 1991. aastal asutatud aktsiaseltsi Nuia PMT juhatuse liikmed Arvo Maling ja Arne Tae kinnitavad Maa Elule, et nende ettevõtte suhteliselt hea käekäigu võti on tegutsemine mitmel suunal – lisaks hüdrosilindritele toodetakse metallkonstruktsioone ja allhanke korras mitmesuguseid masinaid.

„Kuidagi on nii kujunenud, et kui metallipoolel on langus, tõuseb nõudlus hüdrosilindrite järele ja vastupidi,” ütleb Tae. „Väga head aastad olid 2007–2008, mil nõuti kõiki tootegruppe, see tase taastus pärast masu 2014. aastaks.” Maling avaldab, et kuna ehituskonstruktsioonide turul ei ole just parimad ajad, püüavad nad ettevõtte metallipoolele senisest veelgi enam tellimusi leida.

„Ligikaudu kaks kolmandikku Nuia PMT käibest moodustab praegu silindrite, kolmandiku metallkonstruktsioonide tootmine. Aastas väljub meie väravatest keskmiselt 30 000 hüdrosilindrit. 25 tegutsemisaasta jooksul oleme tootnud enam kui 7000 silindri mudelit, millest mõni elab kauem, aga mõni jääbki ainueksemplariks. Ainuüksi tänavu oleme tootmises kasutanud umbes 700 silindri joonist. Kui Eesti masinaehitajal läheb hästi, on ka meil tööd rohkem ja läbimüük suurem,” tunneb Maling heameelt.

Tootmine muutub pidevalt

Kui keegi arvab, et hüdrosilindrite tootmises on muudatusi vähe, siis Arne Tae lükkab selle ümber. „Kui vanasti hakkas insener tarvilikku masinat välja mõtlema, otsis ta kataloogist silindri välja ja konstrueeris masina selle omadusi arvestades. Nüüd tehakse masin sisuliselt valmis ja alles siis tellitakse selle järgi silinder. Meie konstruktoritel nuputamist jagub. Kui on vaja väikest kogust, kujuneb silindri omahind päris kõrgeks. Selle väljatöötamine ja valmistamine võib võtta palju aega ja tööd. Me ei tee sugugi aastast aastasse samu asju. Ette ei tooda me midagi, asi läheb töösse alles tellimuse saamisel. Kui enne masu telliti silindreid suuremates kogustes ja sortiment oli väiksem, oli meil kui tootjal praegusest lihtsam. Nüüd lähevad järjest suuremaks nii sortiment kui ka silindrid. Ju siis lähevad masinadki järjest suuremaks.”

Hüdrosilindrite tootmine käib Nuia PMTs Arvo Malingu kinnitusel stabiilselt peaaegu täisvõimsusel. „Lisaks kodumaistele headele koostööpartneritele oleme leidnud välismaiseid tellijaid, kellele läheb üle viiendiku meie hüdrosilindritest. Tegelikult jõuab siin valminud silindritest piiri taha  isegi rohkem kui viiendik, sest Eesti masinatootjad, kes siit silindreid tellivad, viivad ju omakorda oma toodangu suures osas Eestist välja. Paljud kliendid on meile truuks jäänud, sest toodame metallitööstuse mõistes kiiresti ja teeme ka väiksemaid partiisid. Käime messidel ja otsime uusi kliente. Tarneajad räägivad meie kasuks, saame hakkama kolme-nelja nädalaga. Mõned aastad tagasi lõime itaallastelt üle mitu Soome klienti, sest teeme kauba valmis kiiremini kui nemad ja peame lubatud tarneaegadest korrektselt kinni. Teine oluline näitaja on mõistagi hind. Õnneks ei taha hiinlased väikeste kogustega jännata ja meie kiirus käib neil samuti üle jõu. Aga jah, need, kel vaja suurtes kogustes standardseid silindreid ja on olemas ladustamisvõimalus, toovad lattu ikka Hiinast. Meie nišš on rohkem eritooted.” Ettevõtte juhid avaldavad Maa Elule ka ühe seni avalikkuse eest varjul olnud infokillu, aga seda liiga konkreetseks minemata – nimelt käivad neil parasjagu läbirääkimised ühe välismaise võimaliku koostööpartneriga. „See oleks korralik väljakutse ja meie jaoks arenguhüpe. Nende nõuded on päris ranged. Proovipartii on igal juhul tegemisel.”

Metallipoolel, mille alla käib Nuia PMTs peale metallkonstruktsioonide ka allhankena masinate tootmine, ei ole just hiilgeajad, seda eriti metallkonstruktsioonide odava hinna tõttu. „Ehituskonstruktsioonide hinnad on kolmandiku langenud,” kirjeldab Maling turuseisu. Tae lisab, et praegu tahetakse sama raha eest, et lisaks konstruktsioonide valmistegemisele pandaks need ka paika. „Kohati ei saagi aru, kuidas pakkumisi võitvate hindadega on võimalik ausalt toota. Rehkenda, kuidas tahad.”

Põllumajanduslik ehitamine on sisuliselt seiskunud

Ehitussektori seisu mõjutavad paljud tegurid, üks kaalukaim neist on Nuia PMT juhtide arvates toetuste saamise võimalus. Sisuliselt on seiskunud põllumajanduslik ehitamine, mis sõltub toetuste saamise perioodidest ja põllumajanduse seisust laiemalt. Nuia PMT on aga läbi aegade väga palju metallkonstruktsioone teinud just põllumajandusettevõtetele.

Arne Tae toob välja veel ühe nüansi: „Oli aeg, kui enamik tellijaid küsisid alati kvaliteedi-sertifikaatide olemasolu, nüüd paljud ei küsi. Kui sertifikaadiga kaasnevaid nõudeid ei täida, saab hulga odavamalt hakkama.” Nuia PMT tootmine vastab kvaliteedijuhtimissüsteemi standardile ISO 9001-2008 (DNV, Lloyd’s), keevitusprotsesside standard on EN ISO 3834-3 ja teraskonstruktsioonide valmistamise standard EN 1090-1. ISO 9001 saadi esimese Viljandimaa ettevõttena.

„Kui veel mõni aeg tagasi saime Soome turgu metallkonstruktsioonide mõttes pidada justkui koduturuks, siis lätlased, leedukad ja poolakad on odavama hinnaga meist paljuski üle sõitnud. Meie suudame toota sada tonni ehituskonstruktsioone kuus. Selles vallas on vaba ressurssi,” võtab Maling teema kokku.

Konstruktsioonidest tühjaks jäävat kohta püütakse täita masinate tootmisega: lumepuhurid, palgihaaratsid, halumasinad, transportöörid jne. „Klient tellib toote, saadab joonised ja saab siit valmis asja kätte. Mõnda masinat teeme sada ühikut, teist ainult ühe. Jällegi toodame ainult tellimuse peale. Tehnilised võimalused, alates plasmalõikusest värvimiseni, on meil kõik olemas. Pinkidesse investeerime igal aastal päris korraliku summa. On firmasid, mis tegelevadki masinate väljamõtlemise ja turustamisega ning see, mis sinna vahele jääb, tellitakse meiesugustelt. Tegelikult oleks meil ka oma kaubamärgi alt tootmise võimekus olemas, aga kuna oleme end tõestanud asjaliku allhanketegijana, siis pole tahtnud oma klientide mängumaale trügida. Hüdrosilinder läheb igasuguse masina külge ja parem on hoida häid suhteid,” avab Maling Nuia PMT äristrateegia seda tahku. „Püüame kasvatada kliendibaasi, kellele pakkuda masinavalmistamisteenust, EASi toel oleme viimastel aastatel osalenud allhankemessidel Soomes ja Rootsis.”

Veel peab Nuia PMT Karksi-Nuia ainsat ehituspoodi Ehitusmix ja haldab ASi Eesti AGA teeninduspunkti. „Ehituspood on meie jaoks regionaalne projekt, sest kohalik inimene ei  saaks muidu ehituskaupa lähemalt kui Abja-Paluojast. Meil olid ruumid olemas, inimestele oli vaja tööd anda. Ehitusmix ei võistle hinna poolest suurte kettidega, sest me ei saa sageli kaupa kättegi selliste hindadega, millega suured ketid seda välja müüvad. ASiga Eesti AGA teeme juba sellepärast koostööd, et meil on keevituse jaoks endal gaasi ja tarvikuid vaja, ümberkaudsetel ettevõtetel samuti,” selgitab Maling.

Endise Nuia EPT territooriumil tegutseb viis firmat ja nii pole imestada, et vald otsustas nende tänavale panna nimeks Ettevõtluse. Nuia PMT asub aadressil Ettevõtluse 1. Karksi-Nuia teises otsas on ka Tööstuse tänav, kus kolm hästi toimivat ettevõtet töötab samuti endisel Nuia EPT alal. „Pisike Karksi-Nuia on ettevõtluse mõttes päris arvestatav koht. Eriti metalli- ja puidutööstuses,” on mehed kodupaiga üle uhked. 72 töötajaga Nuia PMT ise on umbes kahe tuhande elanikuga linnakeses töötajate arvult kolmas ja keskmine palk on siin üle Eesti keskmise.