Eesti lilled on Hollandi omadest paremad

FOTO: Taavi Alas

Neli suurt tähtpäeva, millele Eesti lillekasvataja igapäevatööd tehes mõtleb, on naistepäev, emadepäev, jaanipäev ja jõulud.

Kogu töö käib eesmärgiga olla Eesti tarbijale sel ajal olemas ja võistelda välismaiste lillekasvatajatega. Õnneks tahab Eesti inimene neil tähtpäevadel Eesti lilli.

Vaadates novembrikuu pimedust ja süngust võiks arvata, et lillehooaeg on läbi ja lilleaiandite töötajad puhkavad soojal maal või peavad talvepuhkust, kuid tegelikult käib lilleaiandites praegu kibe töö, sest jõulud on tähtis tuluallikas ka lillekasvataja jaoks.

OÜ Flores Aed juhatuse liige Peep Promm ütleb Maa Elule, et kuna neil on aasta ringi tegutsev lillekasvatusaiand, on parajasti hooaeg – jõuluhooaeg – täies hoos.

„Müüme omakasvatatud jõulutähti ja alpikanne. Järgmisena tulevad priimulad ja lõiketulbid. Ettevalmistamine ja planeerimine algab tavaliselt aasta aega varem. Praeguseks on meil kevadsuvised taimed ja seemned kõik juba tellitud ning jõulude ajal koostame juba järgmiste jõulude jaoks tootmisplaani ja tellime taimed ära,” loetleb Peep Promm töökohustusi.

Hilissügis on kiire aeg

Prommiga nõustub Kanepi Aiand OÜ juht Margus Vahtramäe, kelle sõnul käib praegu, hilissügisel, lillekasvatuses järgmise kevadhooaja alusmüüri ladumine. „Usun, et enamikul tootjatel on järgmise hooaja maht ja sortiment juba planeeritud ning põhilised seemnete ja taimmaterjali tellimused tehtud. Kui praegu midagi selles vallas tegemata jätta, on kevadel vitsad valusad. Hilisemal tellimisel ei ole parimat sortimenti enam kusagilt võtta.

Meie Kanepi Aiandis saadame praegu uue materjali pakkumisi laiali, võtame tellimusi vastu, koostame hinnakirju ja igasugu muid tabeleid, et kevadel oleks vajalik teave kohe käepärast. Samuti proovime, nii palju kui saab, teha töid ette,” räägib Margus Vahtramäe.

Naistepäeva tulpide istutamine juba algas

Lillede ettekasvatamine ja ajatamine naistepäevaks, emadepäevaks jm tähtpäevadeks sõltub lillekasvatajate sõnul kultuurist ja kasvatusmeetodist.

Peep Prommi sõnul kasvatavad nad tulpe nii turbas kui ka vesilahuses. „Naistepäeva tulpe, mida mullas kasvatame, istutamegi sel nädalal (46. nädalal). Samas kasvatame tulpe ka vesilahuses ja need istutame alles jaanuaris. Tehnoloogiad on erinevad ja sellest sõltuvalt ka ettevalmistus,” räägib Peep Promm. Emadepäeva amplid istutavad nad veebruaris, jõulutähed juunis-juulis.

Margus Vahtramäe Kanepi Aiandist lisab, et kui naistepäev ja emadepäev välja jätta, ei osteta Eestis muudel tähtpäevadel lilli kuigi massiliselt. „Eesti lillekasvatajal ongi põhiliselt neli tähtpäeva, kui Eesti lille just tähtpäeva puhul ostetakse: naistepäev (tulbid, priimulad), emadepäev (kogu suvelillede ehk põhihooaja valik), jaanipäev (begooniad ning muu kalmude ja surnuaiaga seotud) ning jõulud (jõulutähed). Taimed, sibulad või muu tuleb olenevalt kultuurist, aastaajast ja agrotehnikast panna Vahtramäe sõnul kasvama 3–6 kuud enne müüki.

Eesti lill on Hollandi omast kvaliteetsem

Kui suurt konkurentsi pakub Eesti lillekasvatajatele Holland, kust tuleb märkimisväärne kogus lilli ka Eestisse?

OÜ Flores Aed juhatuse liige Peep Promm tunnistab, et Holland ongi Eesti tootjatele suurim konkurent. „Suurim erinevus seisneb selles, et Hollandi tootjad on spetsialiseerunud ehk kasvatavad üht-kaht kultuuri läbi aasta. Nii on hulga efektiivsem ja sellist tootmist on võimalik mehhaniseerida,” selgitab Promm. Enamikus Eesti aiandites on Prommi sõnul sortiment palju laiem ja käsitöö osakaal suurem. „Tootja poolt vaadates on see muidugi keerulisem. Igal kultuuril on oma nüansid, mida on väga raske jälgida, kui kasvuhoones kasvab kolm-neli eri kultuuri nagu meil. Eks üritame samasse kasvuhoonesse kasvama panna võimalikult sarnaste nõudmistega kultuure ja oleme senimaani kenasti hakkama saanud.

Margus Vahtramäe kinnitab Peep Prommi sõnu, et Eestis kasvatatud kvaliteetne toodang on tõelise masstoodangu lilledega võrreldes vastupidavam ja püsib kauem ilus. „Eesti tootmistes pole taimed üle forsseeritud, nagu tihti importtaimedega on tehtud, seepärast saavad need veidi kauem ning loomulikumalt areneda. Taimed on rohkem karastunud ja veidi ebaühtlasema kasvukeskkonnaga kohanenud ja saavad hiljem ka ostja juures paremini hakkama. Kliimast ja pikemast tootmistsüklist tingituna on meil ka veidi kallim omahind,” selgitab Vahtramäe.

Eesti lillekasvatuse tugevus on aga Flores Aed OÜ ja Kanepi Aiand OÜ ekspertide sõnul selles, et taimed on tugevad ja kestavad hästi ka lõpptarbija juures. „Eks Eesti toodangu suurim konkurentsieelis ongi värskus ja kvaliteet. Hollandist tulevad lilled elavad üle päris pika teekonna ja see jätab kindlasti oma jälje kvaliteedile,” rõhutab Peep Promm. Tema väitel tunneb lillekasvataja end hästi siis, kui lilled on müüdud ja kliendid rahul.

Õnneks on Eesti tarbija huvitatud Eesti oma lilledest. Flores Aed on rahul, sest 2016. aasta on olnud edukas ja 2017. aasta esimeseks pooleks on tulnud päris palju tellimusi. Samas on Eesti klient üsna hinnatundlik, eriti Lõuna-Eestis: Läti on lähedal ja pakub kohati odavamat lilleilu.

Eesti inimene ei käi seega ainult Lätis viina ostmas, vaid ka lilletaimi. Margus Vahtramäe sõnul annab see just Valgas väga tunda. „Meie Kanepi Aiandis oleme seda meelt, et pakkuma peab kvaliteetset ja hiljem ka ostja juures kaua kestvat kaupa. Olgu see potilill, ampel, püsik või suvilill – ostjal peab sellest rõõmu jätkuma võimalikult pikaks ajaks. Kui meie lilled ikka pikalt ja kaunilt vastu peavad, siis tuleb ka ostja tagasi. Lilled loovad ilu,” ütleb Margus Vahtramäe.

Tagasi üles